Maastiku ja kultuuri keskus

Maastiku ja kultuuri keskus

Keskus asutati endise 天美影视 脺likooli Eesti Humanitaarinstituudi juures 23. jaanuaril 2007. Keskuse juhataja on professor Hannes Palang. Interdistsiplinaarne keskus 眉hendab inimgeograafe, 枚kolooge, folkloriste, etnolooge ja antropolooge, kes uurivad 眉hiskonnas toimuvaid muutusi ja kultuuriilminguid maastikes. Keskseks teemaks on ruumilised inimeste ja looduskeskkonna vahelised suhted ja nende avaldumise vormid 鈥 nii f眉眉silises keskkonnas (vahet tegemata linnalise ja maalise ruumi) kui selle kuvandites (tekstides, piltidel, kaartidel).

Keskuse esimeseks oluliseks t枚枚ks (2007-2012) oli riiklikult sihtfinantseeritava teadusprojekti "Maastikupraktika ja -p盲rand" t盲itmine. Projekti esmane eesm盲rk oli uurida erinevaid praktikaid maastikus, mis vormivad kultuurilisi arusaamu, mis on maastik ja kuidas selles tegutseda ja seda kujutada. Olulisel kohal oli p盲randi ja m盲lu temaatika. Muutused 眉hiskonnas p玫hjustavad maastikku salvestatud praktikates katkestusi, mille tulemusel muutuvad omakorda nii maastiku mustrid, nende representatsioonid kui ka praktikad ise, millest erilist t盲helepanu p枚枚ratakse p盲randiloomele.

Keskuse t枚枚tajad osalevad 2008. aastal loodud Kultuuriteooria tippkeskuse t枚枚s. Tippkeskuse teadust枚枚 tuumaks on kultuuripraktikate p盲randumise ja loomingulisuse uurimine muinasajast t盲naseni. Uurimisr眉hmade koost枚枚s otsitakse sisulisi kokkupuutev盲lju eri distsipliinide vaatenurkade vahel, milleks on n盲iteks muinasaegsed sotsiaalsed ja kultuurilised s眉steemid, folkloorne p盲rand, kaasaegsed argielu praktikad, m盲rgis眉steemide kujunemine ja t玫lgitavus, maastikulised ja sotsioloogilised protsessid, meedia ja elulugude uuringud.

Keskuses avati 2021. aastal piiriuuringute klaster (CLUster on Bordering ehk CLUB), mis toob kokku erinevate sotsiaal- ja humanitaarteaduslike taustadega teadlased 天美影视 脺likoolis, kelle huviks on mitmetahulised piiride, piiritlemise ja piirialadega seonduvad arengud ja poleemikad.

Maastiku ja kultuuri keskuse 15. tegevusaasta puhul ilmub 2022. aasta l玫pus ajakirja erinumber, mille kaane on kujundanud J眉ri Mildeberg.

惭盲别迟补驳耻蝉别诲

 

K盲imasolevad projektid

Kogukondlikud praktikad ja Eesti 盲盲remaade s盲ilen玫tkus

Tarmo Pikner

K盲esoleval aastal viiakse l盲bi teadusprojekti "S盲ilen玫tkus kultuuriteenuste ja kogukondlike praktikate kaudu". Projektis osalevad teadlased TL脺 humanitaarteaduste instituudist ja haridusteaduste instituudist. Teadusprojekti eesm盲rgiks on kohap玫hise kultuuritegevuse, mitteformaalse 玫ppimise ja s盲ilen玫tkuse seoste m玫istmine 盲盲remaastuvates Eesti regioonides. See uuring v玫imaldab leida vastuseid p玫letavale v盲ljakutsele, et kuidas kahaneva asustusega maapiirkondades kujundada sotsiaalset infrastruktuuri ja kultuuritegevust sellisel viisil, et kogukondade kestlikkus oleks tagatud. 

Uurimus keskendub Kagu-Eesti (P玫lva, Valga, V玫ru) regiooni raamatukogudes, kultuurimajades ja rahva玫pistutes pakutud kultuuriteenuste ning kogukondlike praktikate rollile sotsiaalse s盲ilen玫tkuse loomisel. Valitud maapiirkondades ja v盲iksemates keskustes viiakse l盲bi kvalitatiivsed intervjuud, fookusgrupi arutelud ja koosloome t枚枚tuba. 

Projekti tulemused aitavad selgitada kohap玫histe kultuuriteenustega seotud v盲盲rtusi ja olulisust 眉hiskonna kiirete muutustega kohanemisel. Lisaks teadustulemustele panustab projekt erinevate osapoolte kaasamise kaudu kestliku ruumiloome kujundamisse. 

Projekt kestab 眉he aasta ja tegevusi rahastab Kultuuriministeerium.

Projektis osalevad 天美影视 脺濒颈办辞辞濒颈蝉迟 Tarmo Pikner, Kadri Kasemets, Kai Pata, Katrin Karu.

Valge paber "Ruraalsete kogukondade s盲ilen玫tkus ja kultuuriteenused"
 

Loe l盲hemalt

Baltic Sea2Land: L玫imitud valitsemise edendamine sidudes inim- ja looduskapitali j盲tkusuutlikku kasutamist rannikualadel

Tarmo Pikner

Mere ja maa kuulumine erinevatesse 鈥渏urisdiktsioonidesse鈥 planeerimishierarhias vajab mitmetasandilist valitsemist, et toime tulla Euroopa rohep枚枚rde ning s盲盲stliku sinimajanduse kontekstis niigi tulipunktis olevatel rannikualadel. Mitmetasandiline valitsemine aitab tasakaalustada keskkonna ja majanduslikke huve unustamata seejuures kohalikke kogukondi ning nende kultuurip盲randit. Projekti k盲igus luuakse n玫uandev ja otsustusprotsesse toetav platvorm avalikule sektorile ning sinimajanduse sidusr眉hmadele. Kogemusi kogutakse, rakendatakse ja edastatakse kohalikul, regionaalsel ning riiklikul tasandil 鈥 partnerite vahel kogu L盲盲nemere regioonis: Soomes, L盲tis, Leedus, Poolas, Saksamaal ja Eestis.

Tegevust toetab Interreg L盲盲nemere piirkonna programm 2021-2027 鈥 Interreg Baltic Sea Region projekti #C018 Baltic Sea2Land toetuslepingu kaudu.

Loe l盲hemalt

L玫ppenud projektid

Maastikuline l盲henemine rurbaansusele

Hannes Palang

Projekti eesm盲rk on kasutada maastikulise l盲henemise v玫imalusi rurbaansuse uurimiseks ning arendada maastikulist l盲henemist edasi. Rurbaansus vastustab ruraalse ja urbaanse v盲ljakujunenud dihhotoomiat. Rurbaansust uuritakse l盲bi kolme vaatenurga: mobiilsuse, piiritlemise ja minevikuk盲sitluse. Maastikuna m玫istetakse maa-ala nii, kuidas seda tajuvad inimesed, kuid ka seda maa-ala kujundavaid tegevuspraktikaid. Liikuvuspraktikad n盲itavad arusaama suhtest maailmaga, kus stabiilsuse asemel on keskmes liikumised ja potentsiaalsed liikumised.
Projekt uurib, kuidas kolmanda p玫lve linlased tulevad toime ruraalse p盲randiga nii mentaalses, kui materiaalses m玫ttes; nii linnas, kui maal.

Projekti kolm alateemat on:
a) hargsete kogukondade maastikud;
b) k玫ndimine maastikus - maastik kui m盲ngumaa;
c) institutsionaalsete piiritlemiste ruumilisus.

Sotsiaalne ja uuenduslik kultuuriturismi platvorm ning selle potentsiaal euroopastamise s眉venemisel

Hannes Palang

Projekti eesm盲rk on v盲lja kujundada alternatiivne l盲henemine kultuuriturismi m玫istmiseks ja k盲sitlemiseks ning edendada ebasoodsas olukorras olevaid piirkondi. Tuginedes rajatavale innovatsiooni t枚枚riistale ning digitehnoloogiale identifitseeritakse andmeid ja kasutatakse olemasolevaid tavasid, uuritakse v盲lja kujunevaid kultuuriturismi vorme, tuvastatakse v玫imalusi ja arendatakse strateegiaid, mis v玫imaldavad kohalikul elanikkonnal saada kasu kohalikust kultuurip盲randist kogukonna tarvis.

Land-Sea-Act: maa ja mere vahelised vastastikm玫jud edendamaks sinist majanduskasvu L盲盲nemere rannikualadel

Hannes Palang

    
K盲esolev projekt suunab riiklikke ametiasutusi, ranniku盲盲rseid regionaalseid ja kohalikke omavalitsusi ning mitmeid teisi osapooli tegelema j盲rgnevate sinise kasvu aspektidega: 

  • riikide眉lese koost枚枚 parandamine, sinise kasvu edendamine ning teadmiste toetamine v盲hem arenenud piirkondade v玫imustamiseks;
  • v玫imekuse t玫stmine, edendamaks sinise majanduskasvu initsiatiive ja integreeritud l盲henemisi rannikualade piirkonnas;
  • tasakaalu leidmine merealade uute kasvatusviiside ja kogukonna huvide vahel l盲bi erinevate tasandite ja sektorite seostamisega rannikualade valitsemisprotsessis kogu L盲盲nemere regioonis.

L盲htudes neist aspektidest tegeletakse maa - mere vastastikm玫judega, kaasates erinevaid huvigruppe ning kasutades osalusp玫hiseid ja interdistsiplinaarseid l盲henemisi. Seej盲rel t枚枚tatakse v盲lja ruumilisi ja ettev玫tlust soosivaid lahendusi, mida L盲盲nemere regiooni maad saavad kaasavates valitsemisprotsessides rakendada. Rannikualade planeerijaid ja sinise kasvu initsiatiivide arendajad saavad uusi teadmisi ja oskusi, lahendamaks maa - mere vastastikm玫ju v盲ljakutseid. Projektit枚枚 tulemus, milleks on sinise majanduskasvuga seonduv ruumilise planeerimise mitmetasandiline valitsemise kava valmib peale 2020. aastat.

脺histransport kui avalik ruum Euuropa linnades: narratiivid, kogemused ja konfliktid 

Tauri Tuvikene

Projekt k盲sitleb 眉histransporti (edaspidi 脺T), kui avalikku ruumi, kus inimesed kohtuvad sotsiaalse mitmekesisusega, puudutades erinevaid omandiliike, distsiplineerimist ja j盲lgimist ning 眉hiskondlike normidega suhestumist, nende 眉mbertegemist ja vastandumist.
Selline k盲sitlus viib nelja eesm盲rgini:

  • k盲sitleda ja anal眉眉sida kriitiliselt 脺T-d kui avalikku ruumi;
  • m玫ista linna muutumisi nagu suurenev sotsiaalne mitmekesisus ja polariseerumine, millega kaasnevad privatiseerimine, liberaliseerimine, aga ka turvalisuse r玫hutamine Euroopa linnades, v玫ttes arvesse, et 脺T on 眉ks intensiivsemaid, aga ka vaieldavamaid avalikke ruume;
  • pakkuda ajalooliselt ja geograafiliselt laia perspektiivi linnaruumide muutustele, anal眉眉sides 脺T narratiive, kogemusi ja vastustamist erinevates Euroopa linnades;
  • panustada 脺T teemalisse uurimisst枚枚sse, aga ka tsiviil眉hiskonna sekkumisse, kasutades humanitaarteaduslikku l盲henemist 眉histranspordist.

PUTSPACE toob kokku uurijad 眉le Euroopa praktikute ja entusiastidega, kes osalevad selles projektis assotsieerunud partneritena. Sellise l盲henemise abil p眉眉ab projekt saavutada akadeemilist ja 眉hiskondlikku m玫ju: humaniseerida 眉histranspordi uuringud ja praktika.

T枚枚ohutuse poliit枚konoomia t枚枚stuses: sotsiaalantropoloogiline perspektiiv

Eeva Kesk眉la

Projekt uurib, miks juhtuvad t枚枚stuses vigastused ja 玫nnetused ning kuidas neid sotsiaalselt toodetakse. Uurimus vaatab t枚枚ohutuse ning vigastuste omavahelisi seoseid kaevandamises sotsiaalantropoloogilisest perspektiivist. P玫hinedes poliit枚konoomilisel lahenemisel, eeldab projekt, et t枚枚kaitse pole kunagi neutraalne, vaid on ajalooliselt ja sotsiaalselt konstrueeritud kapitali ja t枚枚j玫u omavahelises v玫itluses. Projekt arendab aga sotsioloogilist l盲henemist edasi, v盲ites, et anal眉眉si kese ei peaks olema ainult tootmisprotsessil, vaid v玫tma arvesse kogukondade ja korporatsioonide perspektiivi ja omavahelisi suhteid ning lisaks poliit枚konoomilisele raamistikule tuleks keskenduda igap盲evastele praktikatele.

尝盲丑别尘补濒迟&苍产蝉辫;.

Kultuurimuutused: t盲hendusloome teoreetilised v盲ljad ja mehhanismid

Hannes Palang

Projekti peamine eesm盲rk on anal眉眉sida ruumilisuse, tekstuaalsuse ja rahvuse "r盲ndavaid m玫isteid" kultuurilise t盲hendusloome seisukohalt. T盲hendusloome funktsionaalse "kohana" n盲eme me kultuuriruumi (culturescape) kui kollektiivse t盲henduseloome praktikate v玫rgustikke, mis h玫lmavad kollektiivsete t盲henduste loomist, levitamist, kasutamist ja hoidmist 眉hiskonnas. Me loodame v盲lja selgitada, kuidas uued ja vanad t盲henduseloome mudelid vastastikuseid positsioone kultuuriruumi muutumise k盲igus m玫jutavad. Samuti kavatseme me integreerida erinevad distsiplinaarsed l盲henemised 眉heks epistemoloogiliseks strateegiaks, mis selgitaks nende kultuuris玫lteliste t盲hendusloome protsesside loomust, mis argielus igap盲evaselt toimivad ja t盲nu millele inimesed asju ja s眉ndmusi kollektiivsete t盲henduste vahendusel kogevad.

尝盲丑别尘补濒迟&苍产蝉辫;.

K玫nnitud linnamaastikud: sotsiaalmateriaalsed aspektid jalgsiliikumisest ning selle regulatsioonidest 天美影视s

Tauri Tuvikene

Selle inimgeograafilise projekti eesm盲rk on paremini m玫ista linnas k玫ndimisega seonduvate juriidilised ja sotsiaalsete normide vahelist koos- ja ebak玫la ning f眉眉silise ja 眉hiskondlik-kultuurilise maastiku m玫ju sellele. Olgugi, et uuringud jalgsiliikumisest on kiirelt arenenud viimasel k眉mnendil, vaadates erinevaid k玫ndimise tingimusi ja kehalisi praktikaid, on sellistes uurimustes siiski veel v盲he p枚枚ratud sotsiaalteaduslikku t盲helepanu tavap盲rastele regulatsioonidele, mis p眉眉avad jalgsiliikumist m玫jutada.

尝盲丑别尘补濒迟&苍产蝉辫;.

SustainBaltic

Tarmo Pikner

Projekti "SustainBaltic" eesm盲rgiks on koostada rannikualadele ruumilise arengu plaanid, mis h玫lmaksid koosk玫laliselt looduskeskkonna s盲ilitamise ning inimtegevusega seotud sotsiaalse- ja majanduskeskkonna arendamise vajadusi, samuti sujuvat ning kavandatud ruumikasutust ranniku- ja mereruumi vahel.

尝盲丑别尘补濒迟&苍产蝉辫;.

Kultuurilised muutused ja konfliktid: teoreetiline mudel

Rein Raud

Projekti eesm盲rk on t枚枚tada v盲lja kultuuriliste muutuste ja konfliktide mudel arendades edasi metoodikat, mille p玫him玫tted on esitatud Rein Raua raamatus "Meaning in Action: Outline of an Integral Theory of Culture". Globaliseerumisprotsessi k盲igus on iseenesest positiivsed arengud (demokratiseerumine, dekoloniseerumine, infotehnoloogiline progress jm) p玫hjustanud informatsiooni 眉levoolu, millega seda informatsiooni haldavad institutsioonid ei suuda toime tulla. Teiselt poolt on poliitiliste, majanduslike ja 枚koloogiliste probleemide ja nendega kaasnenud ebav玫rduse ja ebakindluse levik vallandanud laiad migratsioonilained ja 眉htlasi toonud kaasa ksenofoobia ja natsionalismi leviku mitmel poole "esimeses maailmas". Tekkinud situatsiooni ei ole v玫imalik adekvaatselt anal眉眉sida ainult sotsiaalsete protsesside kontekstis, mist玫ttu on projekti eesm盲rgiks arendada v盲lja mudel, mis vaatleks neid 眉henduses kultuuriv盲lja sisemise d眉naamikaga.

尝盲丑别尘补濒迟&苍产蝉辫;.