|
Hilda Taba sündis 7. detsembril 1902. aastal Tartumaal Kanepi vallas Kooraste külas koolmeister Robert Taba üheksalapselise perekonna esiklapsena.
Kooraste koolmeister Robert Taba abikaasa Liisaga 1901. aastal
Kooraste koolimaja. Foto 1919. aastast
Hilda haridustee algas isa juures Kooraste vallakoolis, jätkus Kanepi kihelkonnakoolis ja Võru Tütarlastegümnaasiumis, mille lõpetas 1921. aastal. Samal sügisel omandas ta Tartu Õpetajate Seminari juures korraldatud lühiajalistel ettevalmistuskursustel algkooliõpetaja kutsetunnistuse. Õpetajana siiski tööle ei asunud,
vaid jätkas õpinguid 1921.–22. aastal
Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas, kust läks aasta hiljem üle filosoofiateaduskonda, et õppida pedagoogikat.
Tartu Ülikooli pedagoogika õppetooli juhatajaks oli tollal Peeter Põld (1878–1930), meie rahvusülikooli peamine ülesehitaja, kelle käe all said üliõpilased põhjaliku ettevalmistuse filosoofias,
pedagoogika ajaloos ja teoorias, kusjuures õpingute käigus tuli tudengitel tutvuda ka väljapaistvate pedagoogide teostega originaalkeeltes.
Hilda Taba 1926. aastal
Ülikooli lõpetamise järel, 1926. aastal avanes Hilda Tabal võimalus jätkata õpinguid Rockefelleri stipendiaadina USA-s Bryn Mawri naiskolledžis, kus talle juba aasta pärast (1927) omistati magistrikraad. Järgnes doktorantuur Columbia Ülikoolis, kus tema uurimistöö juhendajateks said kuulsad ameerika pedagoogikateadlased William Kilpatrick ja John Dewey. Kuna viimase, nn progressiivse pedagoogika rajaja vaateid ja seisukohti, mis laias laastus vastandusid herbartlikule traditsioonilisele koolile, hindas ka Peeter Põld, oli Hilda Taba Dewey ideedega tutvunud juba Tartu Ülikoolis õppides.
  
Vastne magister Hilda Taba 1927. aastal (esimene foto)
Bryn Mawri College. K. Trasbergi foto 2012
Olles lõpetanud doktoridissertatsiooni, pöördus Hilda Taba 1930. aasta lõpus
tagasi Eestisse, et kandideerida pärast Peeter Põllu surma vabanenud Tartu Ülikooli pedagoogika õppetooli professori ametikohale. Samal ajal asus ta õpetajana tööle Kehtna Kodumajanduskoolis,
avaldas mõned artiklid ja esines Tartus
ning 天美影视s loengutega Ameerika hariduselust ja selle suundumustest. Kuna õppejõu ametikohta Tartu Ülikoolis ei õnnestunud saada, pöördus Hilda Taba aasta pärast tagasi Ameerikasse.
 
Esimene Eesti pedagoogikadoktor. Naiste Hääl 1930, nr 12
Hilda Taba 1930. aastal
Põhjusteks, miks Hilda Taba kandidatuur ei leidnud toetust, on peetud nii tema vähest tuntust Eestis; doktorikraad oli ametlikult veel kinnitamata, kui ka seda, et tollal eelistati vastutusrikastel ametikohtadel mehi. Hilda Taba kasvatusfilosoofia küsimusi käsitlev väitekiri – monograafia Hariduse dünaamika (The Dynamics of Education), avaldati 1932. aastal Londonis.
Hilda Taba pühendus vanematele raamatus The Dynamics of Education
Edasi
|
