����Ӱ��

EstWell - Heaoluteaduste tippkeskus

01.01.2024 – 31.12.2030

TLÜ vastutav täitja: Katrin Tiidenberg

EstWell toob kokku juhtivad psüühika, keha, sotsiaalse konteksti ja ruumilise konteksti uurijad, et luua distsipliinide ülene arusaam komplekssüsteemidest, mis mõjutavad heaolu: elu kvaliteeti erinevates valdkondades objektiivses ja eriti subjektiivses mõttes. Me käsitleme 4 uurimisvaldkonda. 1) KORRELAADID: Millised bio-psühholoogilised ja sotsiaal-ruumilised omadused on seotud heaolu püsivamate komponentidega nagu eluga rahulolu? 2) MEHHANISMID: Kuidas rulluvad inimestes lahti heaolu dünaamilised komponendid, näiteks emotsioonid? 3) ENESEHOOL: Kuidas inimesed ise oma heaolu enesehoole ökosüsteemides mõistavad ja juhivad? 4) SEKKUMISED: Kuidas heaolu isikustatud ja kohandatud sekkumistega edendada? EstWell rahastab interdistsiplinaarseid ametikohti; registriandmetega lõimitud longituud-uuring; doktorikooli; tippsündmusi; ja rändluse ja koostöö toetusmeedet. EstWell tõstab osalevate rühmade, asutuste ja Eesti heaoluteaduste tulemuslikkust ja mõjukust.

Projekti rahastab haridus ja teadusministeerium tippkeskuste programmist

Projekti kodulehekülg:  

Projekti lehekülg ETISes  

FilmMemory – Euroopa filmipärandi, ajaloo ja kultuuride ühine magistriprogramm

01.11.2023 - 31.12.2029

Vastutav täitja: 

FilmMemory on Erasmus Munduse ühine magistriõpe (EMJM), mis käsitleb audiovisuaalset pärandit ning selle pärandi säilitamist, taastamist, taaskasutamist ja kasutamist praeguste ja arenevate ekraanikultuuride kontekstis. Programm keskendub osaliselt töötamisele filmifondide arhiividega, kuid rõhutab ka muid tänapäevaseid väljakutseid, sealhulgas digitaalse meedia, tööriistade ja nendega seotud oskuste rolli, käsitledes filmipärandi materjali ulatuse ja levitamisel tekkivaid võimalusi. Ühise magistriprogrammina, mida õpetatakse neljas riigis üle Euroopa, pakub FilmMemory põhjalikku uurimist Euroopa filmikultuuride sotsiaalse, poliitilise ja tööstusliku mitmekesisuse kohta. See hõlmab ajalooliste ja kaasaegsete tootmis-, levitamis- ja esitusviiside analüüsi ning filmimaterjali kontekstualiseerimist vastuvõtu-, kriitika- ja stipendiumidiskursuste raames. Õpilased uurivad, kuidas filmikultuure käsitlevaid filme ja dokumente arhiveeritakse, säilitatakse, restaureeritakse, taaskäivitatakse, taaskasutatakse ja taaskonstrueeritakse. Selles programmis mõistetakse “filmi” selle laiemas, laiendatud tähenduses audiovisuaalset loomingut, mida tavaliselt vaadatakse üksikutel ekraanidel, olgu siis kinodes, televiisorites või arvutites ja mobiilseadmetes. Selle all mõeldakse ka liikuvate kujutiste salvestisi, sealhulgas, kuid mitte ainult, täispikkasid mängufilme, animatsioone, dokumentaalfilme, mitteilukirjanduslikke materjale, saatematerjale ja sarju. FilmMemory mängib olulist rolli spetsialistidega kindlustamisel audiovisuaalsetele arhiividele, kinodele, festivalidele, filmifondidele, ajakirjadele, muuseumidele, digitaalse pilditöötluslaboritele, leviettevõtetele, tootmisettevõtetele, kirjastus-/pressiagentuuridele ja valitsusasutustele, kus seda tüüpi eriteadmiste ja nendega seotud oskuste kogumi järele on üha suurem nõudlus.

Projekti lehekülg ETISes: 

Projekti rahastab Euroopa Komisjon Erasmus programmist.

WIRE – Innovatsiooni ja teadustöö tipptaseme laiendamine FilmEU-s

01.01.2024 - 31.12.2028

Vastutav täitja: Teet Teinemaa

WIREt edendavad kõik kaheksa kõrgkooli, mis on FilmEU Alliance'i liikmed. FilmEU esindab Euroopa geograafilisi, kultuurilisi ja keelelisi erinevusi ning Euroopa kõrgharidusruumi (EHEA) ja teadusruumi (ERA) mitmekesisust ja rikkust. WIRE integreerib viit kaheksast akadeemilisest partnerist, millest igaüks on pärit laienevatest riikidest, enamik vähem teadusmahukatest institutsioonidest ja seda juhib laieneva riigi institutsioon. Kõik WIRE tegevused on koondunud laienevatesse riikidesse ning just need riigid ja vähem teadusmahukad kõrgkoolid saavad projektist kasu. WIRE põhieesmärk on katalüseerida hüppelist muutust FilmEU alliansi poolt läbiviidavate teadus- ja väärtusloomealaste tegevustes ja innovatsioonis oma suutlikkuse tõstmise ja mitmete reformide elluviimisega alliansis osalevate laienevate riikide kõrgharidusasutustes. WIRE tõstab FilmEU Alliance'i teadusuuringute ja innovatsiooni teadus- ja innovatsioonivaldkonna suutlikkust, keskendudes eelkõige juhtimis- ja halduspädevustele laienevates riikides ja suurendades seeläbi alliansi üldist konkurentsivõimet. WIRE saavutab selle läbi sügavama ja geograafiliselt kaasavama koostöö kõigi alliansi liikmete vahel. WIRE panustab märkimisväärselt konkursi oodatavatele tulemustesse, ühendades kõrgkoolide liidu, mis on enamasti (5 kaheksast) pärit laienevatest riikidest. Omavahelise ja teiste kohalike ökosüsteemide osalistega koostöö kaudu edendavad nad institutsionaalseid ja riigi tasandil reforme ja uuendusi, hõlbustavad kunstiuuringutest juhinduva tipptaseme ja väärtuse loomise integreeritud kultuuri ning keskenduvad kultuuri- ja loomemajandusele, pidades silmas suurendas konkurentsivõimet ja kiirendas institutsionaalseid reforme nende teadus- ja arendustegevuse mõõtmes.

Projekti lehekülg ETISes: 

Projekti rahastab Euroopa Komisjon Euroopa horisondi programmist.

Mõtted kaamera taga: neurofenomenoloogiline lähenemine filmitegijate ootuste aktiivsele suunamisele

01.01.2024 – 31.12.2028

TLÜ vastutav täitja: Pia Tikka

Audiovisuaalsete narratiivide pealtvaatajate kogemusi on laialdaselt uuritud publikuuuringutes, psühholoogias ja kognitiivsetes neuroteadustes. Vähem teatakse aga seda, kuidas kinoloojad ise narratiive kogevad. Professionaalsete filmitegijate loomingulise protsessi mõistmiseks rakendame mitmeperspektiivilist lähenemist, mis käsitlevad kolme vastastikku ajaliselt lukustatud esitust nende kogemustest: (1) subjektiivsed esimese isiku raportid, (2) neurofüsioloogilised vaatlused ja (3) sisu annotatsioonid. Kuna suur osa loomeprotsessist on peidus kaasatud mõtetes, on neid raske tagantjärele tabada. Kombineerides aga uuenduslikult filmitegemise käigus tehtud mikrofenomenoloogilisi intervjuusid kognitiivteaduste ja filmiuuringute väljakujunenud meetoditega, saame uusi teadmisi kinokunsti loomest.

Projekti rahastab sihtasutus Eesti teadusagentuur

Projekti lehekülg ETISes   

Tähendusloome sotsiaalmeedias: tervis ja rahvapärane mõtteviis

01.01.2025 - 31.12.2027

Vastutav täitja Katrin Tiidenberg

Projekti eesmärk on: kaardistada tähendusloomet eestikeelse ühismeedia terviseteemadele (nt vaktsineerimine, viirushaiguste ravi, naiste tervis, vaimne tervis jm) keskenduvates sotsiaalvõrgustikes, foorumites ja uudisportaalide kommentaariumites. Küsime: 1) mis roll on sealses infovahetuses isiklike ja lähikondlaste kogemustel, rahva- ja alternatiivmeditsiini allikail ning praktikuil, vandenõuteooriatel ning umbusul meditsiiniekspertide ja peavoolumeedias vahendatava info vastu; 2) kuidas veebiplatvormi tehnoloogilised iseärasused, struktuur ning huvirühma reeglid ja tavad ning kesksed vestlusteemad kujundavad tähenduste ja sõnumite edastamist ning vastuvõttu.

Projekti lehekülg ETISes:   

Projekti rahastab haridus- ja teadusministeerium riiklikust programmist  Eesti keel ja kultuur digiajastul.

FilmEU Plus - Filmi, Meedia ja Kunstide Euroopa Ülikoolide Alianss

01.11.2023 - 31.10.2027
Vastutav täitja: Teet Teinemaa

FilmEU+ on Euroopa filmi- ja meediakunsti ülikoolide aliansi järgmine etapp olemasoleva koostöö süvendamise, laiendamise ja intensiivistamise suunas. Praegune projekt edendab käimasolevat koostööd ja muudatusi, mis hõlmavad kõiki alliansis osalevaid kõrgharidusasutusi, täieõigusliku "Euroopa Filmi- ja Meediakunstide Ülikooli" konsolideerimiseks. FilmEU+ tugineb liidu varasematele jõupingutustele ja tulemustele ning jätkab erinevate uuenduslike ja struktuursete mudelite katsetamist osalevate kõrgkoolide vahelise süsteemse, struktuurse ja jätkusuutliku koostöö rakendamiseks ja saavutamiseks. FilmEU + on kaheksa juhtiva kõrgkooli ühendus erinevatest liikmesriikidest ja kõigist Euroopa osadest. FilmEU+ esindab täielikult Euroopa geograafilisi, kultuurilisi ja keelelisi erinevusi, aga ka Euroopa kõrgharidusruumi mitmekesisust ja rikkust. Pilootfaasis alustatud nelja partneriga konsortsium laieneb nüüd kaheksast partnerist koosneva liiduni, et edendada kaheksa sarnaselt mõtleva institutsiooni partnerlust. Alustame selgest distsiplinaarsest fookusest – nimelt filmi- ja meediakunstist – ning liigume nüüd kultuuri- ja loomemajanduse erinevate valdkondade kaasamise poole. FilmEU+-ga tahame koondada oma mitmekülgsed, kuid üksteist täiendavad programmid filmikunsti ja teiste erinevate, kuid seotud valdkondade kultuuri- ja loomemajanduses, et veelgi edendada Euroopa positsiooni juhtiva ülemaailmse hariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni pakkujana nendes valdkondades. FilmEU+-ga tahame täielikult saavutada Euroopa ülikoolide strateegias sätestatud uue koostööraamistiku kõik omadused. See tähendab, et muudame oma Euroopa ülikooli reaalsuseks Euroopa kraadide, ühiste struktuuride ja ressursside ning teadusalgatuste kaudu, mida toetab õiguslik põhikiri, mis ühendab meie tugevad küljed ja annab võimaluse meie institutsioonidele ja järgmise põlvkonna talentidele kultuuri- ja loomevaldkonnas. FilmEU+ abil edendame jätkusuutlikkust, ühtekuuluvust, ettevõtlust, tööhõivet ning, mis kõige tähtsam, innovatsiooni ja loovust kui Euroopa tuleviku kujundamise põhikomponente.

Projekti lehekülg ETISes: 

Kultuuriandmete analüüsi avatud labor

01.09.2024 - 31.08.2027

Vastutav täitja Maximilian Günther Schich

����Ӱ�� Ülikooli kultuuriandmete analüüsi avatud labor on interdistsiplinaarne infrastruktuur ja tegevus, mis on loodud alates 2020. aasta juunist kui CUDAN ERA-Chair projekti lahutamatu osa. Kuna Euroopa Komisjoni esialgne rahastus lõppes 2024. aasta augusti lõpus, jätkab antud projekt CUDANi tegevusi TLÜs kolme instituudi -BFM-i, TÜHI ja DTI - osavõtul.

Projekti lehekülg ETISes:   

Projekti rahastatakse ����Ӱ�� Ülikooli uuringufondist

COALESCE - Koordineeritud võimalused kaasamiseks ja Euroopa teaduskommunikatsiooni kõrgetasemeliseks juhtimiseks

1.04.2023 - 31.03.2027
Vastutav täitja: Arko Olesk

COALESCE koondab, arendab edasi ja toob üldkasutusse teaduskommunikatsiooni vallas loodud teadmised ja suhted, rajamaks Euroopa teaduskommunikatsiooni kompetentsikeskus. Keskuse mõõdetava ja jätkusuutliku pikaajalise mõju saavutamiseks keskenduvad projekti eesmärgid koosloomele, tuginedes koostöistele suhetele erinevate sidusrühmadega, sealhulgas teadlaste- ja ajakirjanike võrgustikega ning ülikoolide liitudega. COALESCE suhestub rahvusvaheliste, riiklike ja piirkondlike keskustega ning põhineb interdistsiplinaarsel lähenemisel. Keskus demonstreerib, kuidas kriisides teaduskommunikatsiooni aega kaotamata kasutusele võtta, võideldes valeinformatsiooniga ja tekitades usaldust teaduse vastu. Selle kõige toetamiseks luuakse hädavajalike ressursside, töövahendite, käsiraamatute ja koolitusvõimaluste andmebaas kogu Euroopa teadusruumi teadus- ja innovatsioonivaldkonnas tegutsejatele. 

Projekti lehekülg ETISes: 

Projekti info CORDISes: 

Projekti rahastab EL Euroopa horisondi programmist.

Generatiivse tehisaru kasutamine loovõppes ja -praktikates: pedagoogilised, uurimuslikud ja tehnilised lahendused ����Ӱ�� Ülikoolile

01.01.2025 - 31.12.2026

Vastutav täitja Indrek Ibrus

Projekti fookuses on küsimus, kuidas hakata TLÜs õpetama, uurima, arendama ja rakendama generatiivse tehisaru kasutamist erinevat laadi loome- ja loovuurimislikus töös. Projekt keskendub generatiivse tehisaru kasutamisele eri modaalsustes (loovkirjutamine, audiovisuaalne loome, ristmeedia, kureerimine, muusika, koreograafia jm). Eesmärk on arendada seostatult nii õppe-, arendus- kui ka teadustööd. Projekt koordineerib algfaasis seotud tegevusi kolmes koostööd tegevas instituudis, lõppfaasis laiendab koordineerivat tegevust üle kogu ülikooli. Eesmärk on vähendada olemasolevate tegevuste killustatust ning koondada ja seostada senised algatused kolmes instituudis – jagada kogemusi ja ressursse, koordineerida tegevusi ning seadistada ühiseid eesmärke. Õppearenduse osas on sihiks töötada välja erinevaid õppevorme, alates suurematest loengukursustest (üldained) kuni spetsialiseeritud ja fokusseeritud meistriklassideni. Samuti soovime arendada uutlaadi koolitusi ekspertidele ja huvilistele väljaspool ülikooli. Teadustöö osas on eesmärk koordineerida tegevusi ja inimvõrgustikke, et algatada ühiseid rahvusvahelisi projektitaotlusi. Arendustöö osas keskendume õppe- ja teadustööks vajaliku tehnilise toe arendamisele kogu ülikoolis – serverid ja HPC riistvara, nende haldus –, ning ülikooli strateegiliste suhete arendamisele asjakohaste teenusepakkujatega (ETAIS, LUMI, AWS jt). Viimaks on projekti eesmärgiks arendada strateegilisi suhteid nii era- kui ka valitsussektori asjakohaste partneritega ning valitud partnerülikoolidega. 

Projekti lehekülg ETISes:  

Projekti rahastatakse ����Ӱ�� Ülikooli uuringufondist

Meediasisu põhjal loodud Eesti majandusarengut kirjeldav teadmusgraaf ning selle halduslahendused

01.01.2025 - 31.12.2026

Vastutav täitja Indrek Ibrus

Käesolev uurimisprojekt keskendub Eesti meediasisu toel Eesti majanduse ja tehnoloogia arengut kirjeldava teadmusgraafi loomisele ning ka sedalaadi teadmusgraafi haldamise ja valitsemise küsimustele. Projekt lähtub semantilise veebi ideest, mille raames luuakse andmestruktuurid, mis seovad omavahel isikud, institutsioonid, asukohad ja teemad, võimaldades uurida nendevahelisi seoseid ja dünaamikat ajas. Varasem pilootuuring kultuuriteemadel tõi esile vajaduse laiendada teadmusgraafe mitmetele meediaallikatele ja teemadele, mistõttu keskendub seekordne projekt majanduse ja tehnoloogiaarengu teemadele.

Projekti esmane eesmärk on välja töötada ERRi ja Eesti Rahvusraamatukogu andmete baasil linkandmestik, mis koondab Eesti ettevõtjad, majandustegelased, institutsioonid ja majandusteemad. Andmestik seotakse ka Statistikaameti ja Eurostati majandusandmetega, võimaldades analüüsida majandusarengu trende uute meetoditega ja ennustada ideede ning innovatsioonide leviku mustreid. Uue teadmusgraafi eesmärk on lisaks toetada Eesti-spetsiifiliste generatiivsete tehisaru mudelite treenimist, et parendada masinõppe mudelite kultuurilist ja majanduslikku kontekstitundlikkust.

Projektis käsitletakse ka teadmusgraafide haldus- ja valitsemisküsimusi, näiteks kuidas tagada andmete kvaliteet, turvalisus ja koostalitlusvõime erinevate asutuste vahel. Lisaks uuritakse, kuidas leida tehnilisi ja õiguslikke lahendusi andmete lisamiseks ja kasutamise õiguste määramiseks, eriti kui andmestikku kasutatakse kommertsrakendustes.

Projekt pakub laiemat kasu Eesti andmemajanduse arendamisel, avaldades andmestikud avatud andmetena, võimaldades erinevate teadus- ja IT-teenuste arendamist ning pakkudes olulist avalikku väärtust.

Projekti rahastab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Eesti Rahvusringhäälingu sisus kultuuri-, keskkonna- ja majandusteemade tuvastamine, linkimine ja analüüs

01.01.2025 - 31.12.2026

Vastutav täitja Indrek Ibrus

Projekt keskendub ERR-i sisu linkandmestamisele ja selle põhjal uue meetodi arendamist meediarepresentatsioonide ja nende suhete evolutsiooni analüüsimiseks. Uuringus luuakse ERR-i televisiooni-, raadio- ja veebitekstidest teadmusgraaf, mis seob omavahel kultuuri, majanduse ja keskkonnateemad. Projekti esimeses etapis analüüsitakse ERR-i erinevate meediumite metaandmeid ning luuakse temaatilised tekstikorpused. Teises arendatakse uued andmeontoloogiad, kasutades nii rahvusvahelisi kui ka kohalikke ontoloogiaid. Kolmandas etapis rakendatakse erinevaid masinõppe ja keelemudeleid, sealhulgas EstBERT ja generatiivsed mudelid, teadmusgraafi loomiseks. Projekti lõpus kasutatakse loodud teadmusgraafi diskursuste suhete muutuste uurimiseks meediarepresentatsioonides. Selle otsitakse ka kõnekat kasutust ERMi püsinäitusel. Projekt arendab kokkuvõttes metodoogiliselt uue lähenemise Eesti kultuuri, majanduse ja keskkonnanähtuste representatsioonide arengu uurimisele erinevates meediumites.

Projekti lehekülg ETISes:  

Projekti rahastab kultuuriministeerium Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogramm 2023-2026 raames

ArtR - Artrepreneneurs on the Edge: kunstiline autonoomia, turundamine ja loomingulise praktika korraldus Läänemere piirkonnas

01.01.2024 - 31.12.2026

Vastutav täitja: Ulrike Rohn 

ArtR raames toimub integreeritud uurimistöö, mille eesmärk on parandada meie arusaamist ettevõtlusmudeli kunstisektoris juurutamise mõjudest kunstnikele kahes Põhjala ja kahes Balti riigis: Eestis, Soomes, Rootsis ja Leedus - maades, mis on ajalooliselt välja töötanud tugeva avaliku toetusraamistiku kunstidele ja jagavad pühendumust loomemajanduse poliitikale, kuid erinevad kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste tingimuste poolest. Uuring keskendub järgmistele uurimisküsimustele: 1) Millised on peamised väljakutsed ja takistused kunstnike töö ja loometegevuse majanduslikule ja sotsiaalsele jätkusuutlikkusele? 2) Mil määral saavad individuaalsed strateegiad ja kollektiivse organiseerimise vormid aidata kunstnikel neid väljakutseid ületada? 3) Kuidas mõjutavad ettevõtlust edendavad kultuuripoliitilised programmid kunstnike tööd ja kuidas need seostuvad kohalike kunstivabaduse ideedega?

Projekti lehekülg ETISes: 

Projekti rahastab Balti ja Ida-Euroopa uuringute sihtasutus (Rootsi)

Kultuuri avaandmelahenduste avaliku väärtuse ahelad

01.01.2022 - 31.12.2026

Vastutav täitja: Indrek Ibrus

Projekt uurib keerukaid viise, kuidas kultuuri avaandmete erinevad lahendused toodavad 'avalikku väärtust'. Kontseptuaalselt rajaneb projekt Moore'i ja Mazzucato varasemale tööle avalikust väärtusest, ühendab need meie varasema tööga innovatsioonisüsteemidest loovtööstustes ning uurib, kuidas uued avatud andmetehnoloogiad semantiline veeb ja plokiahelad võivad tingida uute innovatsioonisüsteemide esilekerkimist, kuidas need omakorda pakuvad uusi vahendeid avaliku sfääri toime mõistmiseks, samuti tööstuse enda süsteemides aset leidva väärtusloome interpreteerimiseks. Projekt on korraga nii empiiriline kui ka rakenduslik - eesmärk on disainida ja testida koos ERRiga uusi avatud kultuuriandmete haldamise süsteeme, arendada seotud avalikke teenuseid ja poliitikameetmeid. Projekt on väga rahvusvaheline (hõlmates juhtumiuuringuid üle maailma) ning interdistsiplinaarne (koondades võrgustiku- ja andmeteadust meediamajanduse, innovatsiooniooringutega, antropoloogiaga, arvutiteaduse jmga).

Projekti lehekülg ETISes:  

Projekti rahastab sihtasutus Eesti teadusagentuur

EFFRS: Asjakohase kvalitatiivse lähenemise loomine uurimaks naisfiguuride tervisehoiuteabes esitlemise psühholoogilist mõju

01.10.2024 – 30.09.2026

��ä�������ǰ�ٴǰ� Makiko Oya, juhendaja Katrin Tiidenberg

Uuring keskendub rahvatervise probleemile, mis seisneb selles, et nii meditsiinihariduslikes kui tervishoiumaterjalides kasutatavates meditsiinilistes illustratsioonides(MI-d) kuvatakse inimfiguure peamiselt nn valgete meestena (selles projektis nimetakse neid "vaikimisi kuvanditeks: DER), mis võib tuua kaasa ebavõrdsuse naistele osutatavate tervishoiuteenuste kvaliteedis. Projektis uuritakse, milline on DER-MI-de mõju varjatud soolisele ebavõrdsusele ühiskonnas. MIsid, eriti kohandatud DER-MIsid, ei kasutata mitte ainult meditsiinivaldkonnas, vaid patsiendid ja üldsus kasutavad ja taastoodavad neid kujutisi ka veebipõhises suhtluses ja sotsiaalmeedias. Seega võivad vähemesindatud inimesed– naised-DER-MIga kokku puutudes kogeda negatiivseid tundeid nagu nähtamatus, tõrjutus ja rõhumine. Antud uuringus võrreldakse niisiis muljeid, mis jäävad DER-MIdest ja neile vastandlikest mitmekesistest kuvanditest (DIR-MId:keskendub naiste esindatusele), ning mõlemi soositud psühholoogilisi mõjusid.

Projekti rahastab sihtasutus Eesti teadusagentuur

Projekti lehekülg ETISes:  

KEM - Filmikunsti ühismagistriprogramm ‘KinoEyes’

15.09.2020 - 15.09.2026

Vastutav täitja: Mart Raun

KEM on originaalne õppeprogramm, mis edendab uusi õpetamise ja õppimisvõimalusi nii õppijatele kui õpetajatele mängufilmide valmistamise ja loovõppe aladel. See kaheaastane magistriõppe programm on väga intensiivne mängufilmide tegemise magistrikraadi taotlejatele.

Projekti kodulehekülg: 

KEMi toetab ERASMUS+ programm.

CresCine - Filmitööstuse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine väikestel Euroopa turgudel

1.03.2023 - 28.02.2026

Vastutav täitja: Ulrike Rohn
Projekti koordinaator: Elena Stern

CRESCINE'i missiooniks on suurendada Euroopa väikeriikide filmitööstuse konkurentsivõimet ning parandada väikestelt turgudelt tulevate filmide ja AV-sisu ringlust rahvusvaheliselt. CRESCINE’i eesmärk on ka suurendada Euroopa filmitööstuse konkurentsivõimet ja kultuurilist mitmekesisust. See saavutatakse Euroopa väikeste turgude mõistmise, nende kaasamise, mõjuvõimu suurendamise ja lõpuks muutuste kaudu, lähtudes nende seitsme turu uurimis- ja arendusprojektidest. Oma "väiksuses" rõhutavad need turud väljakutseid ja tegureid, millega tuleb arvestada ELi kogu filmitööstuse konkurentsivõime suurendamiseks. CRESCINE käsitleb süstemaatiliselt kogu filmi tootmise, levitamise ja tarbimise ökosüsteemi. Eesmärk on teha uuendusi väärtusahela kõigil tasanditel, alates poliitikast kuni andmehalduse ja analüütika viisideni, tootmise ärimudelite ja turustusviisideni. CRESCINE töötab välja uudsed vahendid, meetodid ja strateegilised lähenemisviisid, mis kõik tuginevad väiksuse kontseptsioonile ja positiivsetele eelistele, mida see Euroopa filmitööstuse üldisele konkurentsivõimele kaasa toob. CRESCINE käsitleb kõiki projektikonkursi eeldatavaid tulemusi läbi Euroopa väikefilmide turgude, mis esindavad enamikku Euroopa Liidu filmiturust. CRESCINE loob uuendusliku analüüsi- ja tõendite kogumise mudeli kogu väärtusahela ulatuses, mis on kujundatud tipptasemel andmeanalüüsi mudelitega. Tulemused viivad uuenduslike lahenduste väljatöötamiseni ning uute tööriistade, poliitikate, ärimudelite või rahastamisskeemide ja roheliste strateegiate katsetamiseni. Need tegevused toetavad projekti üldist mõju ja selle võimet luua uusi tööriistu, soovitusi, suuniseid ja kasutada tulemusi, mis soodustavad filmitööstuse ümberkujundamist väikestel Euroopa turgudel ja mujal. 

Projekti kodulehekülg:   

Projekti info CORDISes: 

Projekti lehekülg ETISes:   

Projekti rahastab EL Euroopa horisondi programmist

MeDeMap - Meedia kaardistamine tuleviku demokraatiate jaoks

1.03.2023 - 28.02.2026

Vastutav täitja: Alessandro Nani

 Visandamaks demokraatia tugevdamise arenguteid tulevikus, parandades meediatoodangu vastutust, läbipaistvust ja tõhusust ning laiendades aktiivset ja kaasavat kodanikuühiskonda on projekti eesmärgiks selgitada, mil määral ja millistel tingimustel teatud meediakanalid, ja millise publiku jaoks, demokraatlikke funktsioone täidavad, selgitades seeläbi ka, mis on kaalul demokraatliku meedia ja demokraatia enda jaoks. Rakendades uuenduslikku mitmemeetodilist mudelit, mis koosneb andmeteaduse meetoditest, laiaulatuslikest kvantitatiivsetest analüüsidest, põhjalikest kvalitatiivsetest lähenemisviisidest ja osalustegevusuuringust, hõlmab projekt (1) nii esindusliku kui ka osaluspõhise demokraatia mõistete perspektiive nagu need Euroopa ühiskondades eksisteerivad, (2) kõiki uudismeedia liike, olenemata levikanalist, mandaadist, omanikust ja rahastamisallikast, (3) õiguslikku ja (ise)regulatsiooni raamistikku, mille alusel meediamajad ja ajakirjandus tegutsevad ning inimesed meediat tarbivad, (4) meedia potentsiaali edendada ja toetada poliitikas osalemist (pakkumise pool) ja (5) meediakasutusmustreid, kommunikatsioonivajadusi ja audientsi demokraatlikke hoiakuid (nõudluse pool) kõigis ELi liikmesriikides. Uurimistulemuste põhjal luuakse Euroopa poliitiliste infokeskkondade mitmekihiline interaktiivne kaart, mille kihid kajastavad õiguslikku ja regulatiivset raamistikku ning meedia nõudluse ja pakkumise demokraatlikult olulisi tunnuseid. Lisaks tuleb saadud “päris” kaarti vastandada kaardiga, kuidas Euroopa kodanikud tuleviku meediamaastikke ette näevad. Nende kaartide võrdlemisel saab teha järeldusi nendevahelistest vastavustest ja lahknevustest, tuua välja heade tavade näiteid ning pakkuda välja suunised demokraatiat edendavate arengute toetamiseks ja demokraatiat ohustada võivate nähtuste vastu võitlemiseks. Need suunised on adresseeritud poliitikakujundajatele, reguleerivatele asutustele, isereguleerimisasutustele, meediamajadele, ajakirjanikele, valitsusvälistele organisatsioonidele ja kodanikele.

Projekti kodulehekülg:  

Projekti info CORDISes: 

Projekti lehekülg ETISes:  

Projekti rahastab EL Euroopa horisondi programmist 

TRAVIS - Usaldus ja visuaalsus igapäevastes digitegevustes 

01.11.2022 - 31.10.2025

Vastutav täitja: Katrin Tiidenberg

Projekti manager: Patience Gombe

21. sajandi teist kümnendit iseloomustab sügav usalduse-, ja legitiimsuskriis. Usaldus on langenud kõikide sotsiaalsete institutsioonide vastu, lokkav infokorratus ning tehisintellekti abil võltsitavate kujutiste aina laiem levik külvavad segadust ja ebakindlust. Mida üldse usaldada saab? Ometigi on usaldus toimivate sotsiaalsete suhete ja süsteemide - võib lausa väita, et inimsotsiaalsuse - alus. Seejuures on visuaalsel sisul (nt veebis jagatavad pildid ja videod aga ka graafikud jms andmete visualiseerimine) aina kesksem roll nii selles, kuidas inimesed suhtlevad ning maailma mõtestavad kui selles, kuidas ja miks teatud sisu ja sõnumeid veenvaks või usaldusväärseks peetakse. Uurimisprojekti „Trust and Visuality: Everyday digital practices (TRAVIS)“ raames analüüsime neljas erinevas kultuurikontekstis - Eestis, Soomes, Austrias ja Suurbritannias - seda, mida kujutab endast visuaalne digitaalne usaldus. Uurime, kuidas igapäevastes digipraktikates usaldusväärsust luuakse ning usaldust kogetakse keskendudes tervise teemadele (sotsiaal)meedias (nt sammulugeja kuvatõmmiste jagamine, covid19 graafikud, intensiivraviõe maskijälgedega selfie, pandeemiameemid, paanika külvamiseks loodavad libagraafikud alternatiivuudistesaitidel jne). Lisaks digitaalse ja visuaalse usaldusväärsuse uuenduslikule mõtestamisele ning kultuuritundlikule avamisele panustab TRAVIS projekt ka sostiaalmeedia valitsemise, infokorratuse ja digipädevuste teemalistesse keskusteludesse ning usaldusväärse aruteluruumi kujundamisesse. 

Projekti kodulehekülg: /en/bfm/research/trust-and-visuality-everyday-digital-practices-travis#funding 

Projekti lehekülg ETISes:     

Projekti lehekülg CHANSE programmi lehel.  

Projekti rahastavad kahasse sihtasutus Eesti Teadusagentuur ja CHANSE ERA-NET Co-fund programm, mida rahastab EL Horisont 2020 programmist

Pimeduse piirid

18.11.2024 – 30.09.2025

Vastutav täitja Elen Lotman 

Kuidas näidata kinos pimedust? Täieliku puhta musta värvi eksponeerimine on füüsikaliselt võimatu, kuna filmi näidatakse alati läbi valguse – olgu selleks siis projektor, mis projitseerib valgele ekraanile valgust või siis ekraan, millel on valgust emiteerivad elemendid – on filmi näitamise aluseks alati valgus ning musta valgust ei ole füüsikaliselt olemas. Mida teha, kui operaatoril on vaja näidata täielikku kottpimedust? Seoses arenduses oleva mängufilmiga, mille tegevus toimub suuresti ilma valgusallikateta ruumis, on tekkinud loominguline vajadus eksperimenteerida loovuurimuslike meetoditega seda, kuidas on filmis võimalik näidata maksimaalset pimedust. Antud projekti eesmärk on katsetada seda, kuidas on võimalik filmis näidata maksimaalset pimedust, võttes arvesse ka seda, et subtiitrid hakkavad mõjutama inimsilma akommodatsiooni. Eksperimendi tingimusteks on klassikaline filmitest – testitakse erinevaid valguse, kaamera tundlikkuse, ekspositsiooni versioone erinevate järeltöötluse ja workflow konfiguratsioonidega ning vaadeldakse tulemust võttes arvesse nii projektsiooni kui ka televisiooni- või arvutiekraani iseärasusi. Loovuurimisprojekti tulemusel sünnib testmaterjal, mida on võimalik kasutada nii tulevastel filmitegijatel ise materjaliga edasi eksperimenteerides kui ka õppematerjalina, mis demonsteerib erinevaid pimeduse näitamise võimalusi olukorras kus ei ole seda, mida filmis tuntakse „motiveeritud valguse“ all (diegeetilises ruumis tajutav valgusallikas, mis põhjendab kaadris kasutusel oleva valguse iseloomu).

Projekti lehekülg ETISes:  

Projekti rahastab kultuuriministeerium loovuurimuse programmist

BECID - Balti infohäirete sekkekeskus 

01.12.2022 - 31.05.2025

Vastutav täitja: Andres Kõnno

Balti Infohäirete Sekkekeskuse (BISK) projekti esmane eesmärk on toetada EL-i jõupingutusi desinformatsiooniga võitlemisel kolmes Balti riigis. See on eriti oluline piirkond, kuna see asub Euroopa Liidu serval ja siin on suur venekeelne kogukond (ligikaudu 17%). See on ka piirkond, kus on mitmekesine läbilõige postsovetlikest riikidest, mis on oluline tegur, mida tuleb arvestada võltsuudistele ja desinformatisoonile reageerimisel. BECID vastab kõigile programmi prioriteetidele ja eesmärkidele ning panustab oluliselt Digitaalse Euroopa eesmärgidesse. Loome võtmepiirkonda EDMO keskuse, mis koondab 9 abisaajat ja 1 seotud partneri kolmest Balti riigist, sealhulgas 4 teadusorganisatsiooni, 4 IFCN-i sertifitseeritud faktikontrollijat, 13 asutajaliikmega mittetulundusühing koostööd meediapädevuse alase tegevuse ja Läti telekanaliga. Meil on ka 14 väliseksperti, kes toetavad meid rände ja ühiskonna sidususe teemad; keskkonnapoliitika ja kliimamuutused, Euroopa julgeolekupoliitika, Venemaa piirkondlik välispoliitika, rahvatervis jne. Tuginedes BECID partnerite arvukatele varasematele tegevustele, teostame pidevat faktide kontrolli (15 korda kuus), loome võtlsuudiseid paljastavaid taskuhäälingusaateid ja videoid ning analüütilisi aruandeid Baltikumi desinformatsiooni suundumuste kohta ning viime läbi 5 meediapädevuse kampaaniat. Erilist tähelepanu pööratakse haavatavatele rühmadele, nagu vene keelt kõnelevad inimesed, eakad ja noored.

Projekti kodulehekülg:   

Projekti lehekülg ETISes:    

Projekti rahastavad kahasse EL Digital Europe Programme’ist (DIGITAL) ja Haridus- ja teadusministeerium

Kliimamuutuste alaste teadmiste ülekandmine Norrast Eestisse tipptasemel näituse ja sellega kaasneva haridusprogrammi kaudu

26.09.2024 – 30.04.2025

Vastutav täitja Arko Olesk 

Teadlikkus kliimamuutustest ja inimtegevuse negatiivsetest mõjudest kliimale on Eestis Norraga võrreldes oluliselt madalam, vaid 31% eestlastest ag 45% norralastest peavad seda väga tõsiseks probleemiks. Selle lünga kõrvaldamiseks soovime kasutada rahastajate teadmisi üldsuse teadlikkuse tõstmisel ja käitumise muutmise algatamisel. Doonorüksusena hakkab tegutsema Norra Kliimamaja (UIO), projekti viib ellu loodusmuuseum ja botaanikaaed (TÜ) koos ����Ӱ�� Ülikooli ökoloogia-, kommunikatsiooni-, haridus- ja psühholoogiaekspertidega. Projekt keskendub näituse loomisele, mille eesmärk on hajutada levinud väärarusaamu kliimamuutuste kohta ning tõsta esile teadusringkondade soovitatud meetmeid kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks. Näituse ja haridusprogrammide kujundamisel kasutatakse teadlikkuse suurendamiseks ja käitumise pikaajaliste muutuste toetamiseks teaduskommunikatsiooni ja hariduspsühholoogia teadmisi. Projekti peamisteks sihtrühmadeks on koolilapsed, pered ja väheste kliimamuutuste eelteadmistega inimesed. Annetaja, kellel on oma muuseumi Kliimamaja pidamise kogemus, annab juhiseid näituse ja sellega kaasneva haridusprogrammi maksimaalse mõju tagamiseks. Projekti eelarvest kaetakse personali-, näitusematerjalid ja reisikulud. Näitus debüteerib Tartu Ülikoolis enne reisimist teistesse kohtadesse üle Eesti (näiteks ����Ӱ�� Botaanikaaed, ����Ӱ�� Loomaaed ja Pernova loodusmaja). Seda täiendab ulatuslik haridusprogramm, mis on suunatud koolilastele ja peredele. Nii näitust kui ka haridusprogrammi propageeritakse aktiivselt igas linnas, et tagada avalikkuse laiaulatuslik kaasatus.

Projekti rahastatakse Euroopa majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismi kahepoolsete suhete fondist

Mängufilmide tegelaskujude arendamise protsessi laiendamine iteratiivsete improvisatsioonitöötubade ning vahelduva eel- , tootmis- ja järeltootmise teel

01.09.2023 - 31.12.2024

Vastutav täitja: Michael Keerdo Dawson

Uurimistöö eesmärk on uurida filmitegemise alternatiivset protsessi, lõhkudes tootmiseelse, tootmise ja järeltootmise paradigma ning seejärel segades ja laiendades seda avastuspõhiste improvisatsioonimeetodite abil tegelaste väljamõtlemiseks ja nende kujutamiseks. See alternatiivne protsess on jagatud kaheks etapiks: esimese kuue kuu jooksul mõeldakse koos näitlejatega improvisatsioonilistes töötubades (iga kahe nädala järel) välja stseene ning vahepeal toimuvad stsenaariumi kirjutamise sessioonid (kokku 7–8 töötuba). Järgmise poole aasta jooksul on ka tootmise/järeltootmise protsess tükeldatud ja vaheldumisi, nii et kord kuus on nädala jagu proove ja filmimist ning ülejäänud ajal monteeritakse materjali ja tulemusi võetakse arvesse järgmistel võttepäevadel (4 seeriat: 2 proovipäeva + 3 tootmispäeva). Selline filmitegemise protsess seab esikohale tegelaskuju arendamise ja esituse ning võimaldab kõigil peamistel loojatel ja näitlejatel teha muudatusi ning mõtiskleda vahepeal tegelaskujude ja stsenaariumi üle. Seega tekib võimalus luua sügavamaid, vastuolulise olemusega ja mitmetahulisemaid tegelasi. Projektimeeskond viib selle alternatiivse protsessi läbi koostöös Viljandi Kultuuriakadeemia näitlejatudengitega ning arutleb selle mõju ja tulemuste üle, kasutades metoodikana loovuuringut ning andmete kogumise ja analüüsi meetodina mitterepresentatsiooniteooriat. Traditsiooniliste tootmisetappide muutuste tagajärjel ilmneb kahtlemata palju uusi võimalusi ja raskusi. Lõpetuseks loodame arutleda esitatud alternatiivse protsessi üle ja esitada see vähemalt ühes akadeemilises artiklis või raamatu peatükis, mis sisaldab tulevaste filmitegijate jaoks tööriistu, mis lubavad rakendada tegelaste loomisel alternatiivseid strateegiaid rakendamiseks väljamõeldud töötubade ja intervalliliste tootmis- ja järeltootmistsüklite ning samuti mis tahes narratiivi või tootmisnähtused, mis nende muutuste kaudu esile kerkivad. Nendes uurimistulemustes vaadeldakse eeliseid ja raskusi, mis võivad ette tulla filmitegijal ja näitlejatel, kes üritavad traditsioonilisest filmitegemise protsessist eemalduda, et eelistada tegelasi süžeele.

Projekt ETISes:  

Projekti rahastab kultuuriministeerium Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise 2022 konkursi raames

Tutvu lõppenud teadus-, arendus- ja loovuurimusprojektidega SIIN.