ÌìÃÀÓ°ÊÓ

BFMi teadlased löövad kaasa videosarjas "Ãœhe minuti loeng", mille eesmärgiks on selgitada teadusuuringute tulemusi läbi lihtsate faktide ja igale inimesele arusaadavas sõnastuses. Sellest kasvas välja ka sari , kus küsimusi saavad esitada kõik teadushuvilised.

Vaata viimast videot, kus räägib reklaamiteooria lektor Tiina Hiob:

Ilmselt on üsna raske liikuda edasi (suuta jätkata) ükskõik millisel rajal ilma teatud pagasi või varuta. Laulupeo kontekstis on selleks muusikahariduslik baas ning seda nii lauljate kui koorijuhtide puhul, leiab ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli minutiloengus kooridirgigeerimise dotsent Raul Talmar.

Nii eelmise kui ka uue valmiva haridusstrateegia peamisi teemasid on õpetaja heaolu. Samas pole me selle ülesande täitmisel olnud kuigi edukad. Rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS kohaselt on Eesti hariduse probleemina sõnastatud õpetajate vähese enesetõhususe ja professionaalse koostöö̈ kõrval just austuse ning tunnustuse puudus, selgitab TLÜ Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi kommunikatsiooni dotsent Katrin Aava.

 Tänapäeval räägitakse palju, et andmed on infoühiskonna nafta ning andmetega talitavad algoritmid teevad inimese eest palju otsuseid ära. Kuidas see meid mõjutab, räägib ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus.

Kas ja kuidas on mõtet inimestele muusikat õpetada, teades, et mõnel inimesel lihtsalt pole annet, tundis ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ã¼likoolile saadetud küsimuses huvi televaataja Ele. ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ã¼likooli muusika didaktika dotsendi Tiina Selke sõnul on muusikalised alged peidus igaühes. Need lihtsalt vajavad avamist.

Kõnelemise kunsti ehk retoorika hällis Vanas Kreekas oli esinejate jaoks üks arusaadav ja lihtne soovitus: Seisa sirgelt, Räägi selgelt ja Ole vait. Viimane ei tähendanud seda, et esineja peaks tulema lavale ja vaikima, aga ta ei tohtinud liigselt lobiseda, pidi oskama pidada pausi ja mis peamine - jälgima kuulajaskonda.

Mis teeb ühest pildireast ekraanil dokumentaalfilmi? See ei olegi nii lihtne küsimus, kui esialgu tundub. Dokumentaalfilmiks kiputakse nimetama igasugust liikuvat pilti, millel on näha reaalset maailma ja päriselt eksisteerivaid tegelasi, nendib ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ã¼likooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi dokumentaalfilmi dotsent Riho Västrik.

Õudusfilm, see on filmikunsti kõige hapram ja kaduvam osa. Õudusfilm on nagu neitsi, mida saab nautida ainult ühe korra, leiab ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ã¼likooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi (toonane) televisioonimagistrant Mart Sander.

Kultuuriliste suurandmete all mõeldakse erinevaid andmeliike. Toore kultuuriandmestiku all mõeldakse neid hiiglaslikke koguseid digitaalset sisu, mida tänapäeval kõikjalt leida võib. Siia kuulub miljardeid tunde video- ja helisalvestisi ning miljardeid lehekülgi tekstide, piltide ja fotodega, mida on kas digitaalselt töödeldud või mis ''sündisid'' juba digitaalsena.

Kuidas mõjutab nii sise- kui ka linnaruum inimese enesetunnet, töökvaliteeti ja tervist? Enamik meist ei pane tähelegi, milline on ruumi proportsioon, mis värvi on seinad või kuidas on lahendatud valgus. Ometi on sel kõigel otsene ja kaudne mõju. Ruumist ja selle mõjust räägib ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli dotsent ja sisearhitekt Krista Aren.