Ãœhe minuti loeng: Kuidas sportides paremini oma keha kuulata?
Sportlik treening on üks kättesaadavamaid võimalusi tervelt elatud eluaastaid juurde saada, lisaks annab see hea võimaluse end paremini tundma õppida. Kuidas aga sportides oma keha paremini kuulata, sellest räägib ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli spordibioloogia dotsent Indrek Rannama.
Treenitud keha ei ole oluline ainult sportlastele. Inimese lihaskonna mass ja maksmaalse hapniku tarbimise võime on olulised pikaealisuse ja tervelt elatud aastate ennustajateks. Mõlemad võimekuse komponendid on suhteliselt hästi treenitavad, kuid nad eeldavad maksimaalset pingutust. Treeningvalmidus omakorda sõltub inimese kroonilisest treenitusest ja lühiajalisest väsimusest. Väsimus kujuneb eelnevatest päevade treeningutest taastumisest ja igapäevaelu stressiga toimetulekust.
Inimese kehalise tegevuse ja võimekuse monitoorimiseks lisandub üha uusi tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldavad suhteliselt adekvaatselt hinnata välist koormust. Samas inimese sisemine reaktsioon koormusele kombineerub väga erinevate organsüsteemide kooskõlas. Nende monitoorimiseks on meil olemas suurusjärgus 10 miljonit retseptorit. Samas kui tehnoloogiliste rakenduste poolt inimesele pandavate retseptorite hulka same mõõta parimal juhul kümnetes ühikutes.
Seega on mõistlik meie kehas olevat potentsiaali rakendada. See aga nõuab õppimist. Oma enesetunde näitajate pidev ülestähendamine ja võrdlemine välistelt sensoritelt saadava tagasisidega võimaldab meil oma keha paremini tundma õppida. Ka senised teadusuuringud näitavad, et sportlaste puhul on subjektiivne tagasiside kõige parem väsimuse monitoorimise vahend. Samas, kui me usaldaks ainult tehnoloogilisi rakendusi, isegi kui need töötavad ilmeksimatult, kaotaksime me võime ennast tajuda. Seega ei tasu sportlikus treeningus näha ainult kehalise võimekuse arendamise vahendit, vaid võtta seda kui intellektuaalset väljakutset iseenda tundmaõppimiseks ja seda kogu elukaare lõikes.
Loe .