°´Ç´Ç²õ³Ùöö
Keskus on algatanud Eesti osaluse erinevates rahvusvahelistes uuringuprogrammides, sh 50-aastaste ja vanemaealiste uuringus ehk s ( ), Families and Societies () ja Pere- ja Sündimusuuringu projektis Alates 2010 osaleb keskus Euroopa demograafia doktorikooli juhtkomitee tegevuses ning alates 2012 Euroopa juhtivate demograafia-alaste uurimisasutuste ja keskuste ’i koostöövõrgustikus.
Eestis on peamisteks teaduskoostöö partneriteks mitmed Tartu Ülikooli instituudid, Tervise Arengu Instituut, Rahvusarhiiv, Eesti Demograafia Assotsiatsioon jt.
International Union for the Scientific Study of Population (IUSSP)
Rahvastiku Teadusliku Uurimise Rahvusvaheline Ühing - . Ühing viib üle 4 aasta läbi rahvastikuteadlaste , panustab rahvastikuteaduse ( eestikeelset terminoloogiat vaata ), korraldab seminare ja koolitusi. Oluliseks tööks on demograafisõnastikule lisaks veel mitmed e-õppe instrumendid:
European Association for Population Studies (EAPS)
Euroopa Rahvastiku-uuringute Ühendus- . Selles 1983. a asutatud rahvastiku-uuringute rahvusvahelisel ja interdistsiplinaarsel foorumil pannakse põhirõhk Euroopale. Ühendus organiseerib Euroopa Rahvastikukonverentsi ning mitmeid teisi üritusi. Assotsiatsiooni toetusel on algatatud nii Population Europe, kui üle-Euroopaline demograafia doktorikool.
Population Europe
Organisatsioon koondab peamisi Euroopa rahvastikuküsimuste uurimisega tegelevaid instituute ja teadlasi. Organisatsioon moodustati 2009.aastal ning alates 2010.a jaanuarist toetab ühenduse tegevust ka Euroopa Komisjon. Eesti Demograafia Instituut liitus ühendusega Population Europe 2012.aastal.
ja hiljutised
Intervjuud Euroopa peamiste rahvastikuteadlastega .
European Doctoral School of Demography (EDSD)
Euroopa Demograafia Doktorikool - Eesti Demograafia Keskus osaleb koos 6 Euroopa ülikooli ja teadusinstituudiga üle-Euroopalise demograafia doktorikooli juhtkomitee töös alates 2010.aastast. EDSD on 11-kuuline programm magistrikraadiga demograafia eriala õppuritele. Õppeaastatel 2005-2007 toimus õpe Max Plancki Demograafia Instituudis, Rostockis, Saksamaal. Õppeaastatel 2007-2009 toimus õpe Prantsuse demograafia instituudis INED, Pariisis, Prantsusmaal. 2009-2011 toimus õpe Lundi Ülikoolis, Rootsis.Õppeaastatel 2011- 2013 toimus õpe Barcelona Autonoomses Ülikoolis, Hispaanias ning 2013- 2015 õppeaastatel toimub õpe peamiselt Varssavi Majanduskoolis (Warsaw School of Economics), Poolas. Õppeaastatel 2015 - 2016 ja 2016 -2017 toimus ettevalmistav kursus ja põhikursus Sapienza Rooma Ülikoolis, Itaaalias (the Department of Methods and Models for Economics, Territory and Finance, Sapienza University of Rome, Italy). 2018 - 2019 toimus õpe Max Plancki Demograafia Instituudis, Rostockis, Saksamaal ja Lõuna-Taani Ülikoolis, Odenses (). 2019 - 2020 toimub õpe demograafiliste uuringute keskuses Barcelonas, Hispaanias (
Doktorikool
Academic Network of European Disability Experts (ANED)
Puudega rahvastiku kohase ekspertide akadeemiline võrgustik – . Tegemist on võrgustikuga, mis toetab Euroopa Komisjoni puuete üksust poliitikate väljatöötamisel ja elluviimisel. Samuti pakub akadeemilist tuge ja koordineerivat infrastruktuuri ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni elluviimiseks. EDI ja EDK on olnud selle võrgustiku Eesti-poolseks ekspertpunktiks ajavahemikul 2008 - 2019.
Võrgustiku tööplaanis on neli erinevat suunda, mille all koostatakse raporteid erinevatel kitsamatel teemadel: näiteks tarbijakaitse, soodustuste kaasavõetavus (portability), kodanikuõigused. ANED kaardistab ja jälgib Euroopa Liidu 34 liikmes- ja kandidaatriigi ning assotsieerunud riigi puudepoliitikaid. Pakub andmebaasis sellest kokkuvõtlikke andmeid ning analüüse sotsiaalpoliitikate arengutest, mis on olulised ELi strateegia 2020 (tööhõive ja sotsiaalne kaitse) kontekstis. Samuti töötakse välja uusi puuetega inimeste õiguste jälgimiseks ning avaldatakse statistikat Indicators of Disability Equality in Europe (IDEE). Eriline rõhuasetus on nende seaduste ja standardite hindamisel, mis on ette nähtud puuetega inimestele transpordis, ehitatud keskkonnas ning teabe ja kommunikatsiooni vallas .
°´Ç´Ç²õ³Ùöö Eestis:
TLÜ EDK siseriikliku koostöö põhisuunaks rahvastikualase teabe kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine. Viimastel aastatel on tehtud mitmesugust koostööd paljude partneritega.
°´Ç´Ç²õ³Ùöö SHARE uuringus
Mitmeplaaniline Eesti-sisene koostöö on välja kujundatud Euroopa vanemaealiste uuringu ( ) läbiviimiseks. TLÃœ EDK on uuringu teaduslik koordinaator, uuringu raames tehakse koostööd ühelt poolt Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning teiselt poolt teaduspartneritega Tartu Ãœ±ô¾±°ì´Ç´Ç±ô¾±²õ³Ù, ÌìÃÀÓ°ÊÓ Tehnikaülikoolist, Eesti Pangast, Tervise Arengu Instituudist, Eesti Geenivaramust, TLÃœ rahvusvaheliste sotsiaaluuringute keskusest ja teiste kolleegidega Ãœhiskonnateaduste Instituudist.
°´Ç´Ç²õ³Ùöö registripõhise rahvaloenduse metoodika väljatöötamisel
Statistikaametiga tehti aastatel 2010–2013 koostööd 2020. aasta rahva ja eluruumide loenduse registripõhise teostusvõimaluste selgitamiseks ja esmase metoodika väljatöötamiseks. Lisaks TLÃœ EDK teaduritele olid sellesse töösse kaasatud TLÃœ rahvusvahelise ja sotsiaaluuringute instituudi, TLÃœ sotsiaaltöö instituudi, Tartu Ãœlikooli (°ÕÃœ) ökoloogia ja maateaduste instituudi, °ÕÃœ majandusteaduskonna rahvamajanduse instituudi ja °ÕÃœ arvutiteaduse instituudi teadurid, õppejõud ja doktorandid. Statistikaameti, °ÕÃœ ökoloogia ja maateaduste instituudi ja TLÃœ EDK kolmepoolses koostöös toimub 1989. aasta rahvaloenduse algmaterjali geokodeerimine hilisemate loendustega võrreldaval kujul.
°´Ç´Ç²õ³Ùöö Siseministeeriumiga
2009.–2010. aastal osales keskus Siseministeeriumi poolt algatatud rahvastikuregistri arendusprojektis, mille eesmärgiks oli täiendada rahvastikuregistrit arhiivsete perekonnaseisudokumentidega. 2011.–2013. aastal digitaliseeriti koostöös Siseministeeriumiga Eesti pereregistri (1926–1949) arhiivimaterjal. Ministeeriumil on kavas liita digitaliseeritud materjal rahvastikuregistri andmebaasiga.
°´Ç´Ç²õ³Ùöö Rahvusarhiiviga
Keskus teeb pikaajalist koostööd Rahvusarhiiviga arhiivse rahvastikuteabe teaduskäibesse toomisel, harmoniseerimisel ja analüüsil. Aastatel 2007–2008 digitaliseeriti selle koostöö raames NSV Liidu aegsete leibkondade tulu-uuringute (1958, 1972, 1975, 1978, 1981, 1984) küsitluslehed, mis pakuvad unikaalset mikro-tasandi teavet rahvastiku ja selle rühmade ainelisest heaolust tollases ühiskonnas. Aastatel 2010–2012 digitaliseeriti selle koostöö raames 1989. aasta rahva- ja eluruumide loenduse materjali. Kõnealune loendus annab tervikpildi Eesti rahvastikust taasiseseisvumise künnisel ning on aluseks arendatavale loenduse ja erinevaid registriandmeid (rahvastikuregister, Sotsiaalkindlustusameti register, Eesti Hariduse Infosüsteem) lõimivale longituudsele andmebaasile. °´Ç´Ç²õ³Ùöös Rahvusarhiiviga jätkub 1959. aasta loenduse algmaterjali digiteerimine eesmärgiga tuua see Eesti varaseim säilinud loenduskollektsioon tulevikus tervikuna teaduskäibesse.