Philologia Estonica Tallinnensis
Philologia Estonica Tallinnensis on 天美影视 眉likooli humanitaarteaduste instituudi v盲ljaanne (endise nimega 天美影视 脺likooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi Toimetised),kus avaldatakse kaast枚id lingvistika ja kirjandusteaduse k玫ikidest valdkondadest. Samuti on v盲ljaandesse teretulnud kirjutised eesti keele ja kirjanduse 玫petamise ning keelelise kommunikatsiooni alalt. V盲ljaande artiklid on eesti, soome ja inglise keeles.
Philologia Estonica Tallinnensise eelk盲ija 天美影视 脺likooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi Toimetised on ilmunud alates 2004. aastast (esimene v盲ljaanne ilmus 天美影视 Pedagoogika眉likooli Eesti Filoloogia Osakonna Toimetiste nime all, kirjandusalased uurimused ilmusid esialgu instituudi eraldi kogumikena).
Ajakiri ilmub kord aastas oktoobris, artiklite toimetusele saatmise t盲htaeg on 1. mai. K玫ik artiklid l盲bivad pimeretsenseerimise: iga artiklit hindab anon眉眉mselt kaks retsensenti (nii v盲ljaande kolleegiumist kui ka v盲ljastpoolt). V盲ljaande peatoimetaja on Reili Argus, igal numbril on aga eraldi tegevtoimetaja.
Philologia Estonica Tallinnensise artiklitele on toimetiste kodulehel vaba juurdep盲盲s. Lugejad v玫ivad artikleid alla laadida, lugeda, kopeerida v玫i v盲lja tr眉kkida ilma toimetuselt v玫i autorilt selleks luba k眉simata.
Ajakirja koduleht:
Toimetuskolleegium
Helle Metslang (Tartu, Tartu 脺likool)
Meelis Mihkla (Tallinn, Eesti Keele Instituut)
Renate Pajusalu (Tartu, Tartu 脺likool)
Maria Voeikova (Viin / Saint Petersburg)
Cornelius Hasselblatt (Zuidhorn / Eesti Teaduste Akadeemia)
Epp Annus ( 天美影视 脺likool / Ohio State University)
Refereeritavad andmebaasid
Central and Eastern European Online Library ()
Communication Source Database ()
Directory of Open Access Journals, Lund University ()
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalne arhiiv ()
Linguistic Bibliography Online ()
MLA International Bibliography ()
MLA Directory of Periodicals ()
Ilmunud ajakirjad
|
ISBN 9772504661094 |
Philologia Estonica Tallinnensis 9 (2024) Koostanud ja toimetanud Luule Epner ja Piret Viires
Philologia Estonica Tallinnensise 眉heksas number on j盲tk 2021. aastal ilmunud kuuendale numbrile, mis keskendus siirdeajastul toimunud kultuurimuutustele. Siirdeajastu, mis algas Eestis 1980. aastate teisel poolel ning j盲tkus taasiseseisvuse esimesel k眉mnendil, t玫i kaasa kiired ja s眉gavad muutused k玫igil 眉hiskonnaelu tasanditel. Sotsiaalsetest ja majanduslikest muutustest m玫jutatud siirdekultuur oli mosaiikne ja vastuoluline, samuti oli eri kunstiliikide ja kultuurivaldkondade areng eba眉htlane. Pingeid on tekitanud nii suhestumine n玫ukogude aja kultuurip盲randiga kui ka siirdeajastul hoogsalt edenenud suhted l盲盲ne kaasaegse kultuuriga. Philologia Estonica Tallinnensise teemanumber vaatleb siirdekultuuris toimunud muutusi kirjanduses, teatris ning visuaalkunsti ja kirjanduse l玫ikumisalal. Lisaks Eestile k盲sitletakse muutusi Ida-Saksamaal ja Ukrainas. Artiklid k盲sitlevad postmodernismi siirdeaja eesti teatris (Luule Epner), haiguse teemat ja metafoori Madis K玫ivu dramaturgias (Piret Kruuspere), teatri ja filmivaldkonnas toimunud institutsionaalseid muutusi (Kristiina Reidolv), Priit P盲rna lasteraamatut 鈥濼agurpidi鈥 (Mari Laaniste), postsotsialistliku elu kujutamist saksa ja eesti kirjanduses (Aigi Heero) ning postkoloniaalset identiteeti ukraina kirjaniku Hal玫na Pahutjaki noorteromaanis 鈥濵aailma silm鈥 (Irena Peterson). Teemanumbri avaartiklis vaatlevad Luule Epner ja Piret Viires 眉ldistavalt siirdeajastu kultuuri p玫hijooni ja -vastuolusid. Teemanumbri artiklid on hea lugemisvara k玫igile, kes tunnevad huvi siirdeajastu kultuuri vastu Eestis ja laiemalt Ida-Euroopas. |
|
ISSN 2504-6616 (tr眉kis) |
Philologia Estonica Tallinnensis 8 (2023) Ajakirja Philologia Estonica Tallinnensise kaheksas keeleteemaline number 鈥濳eel ja keeled. 脮ppimine ja 玫petamine鈥 on t玫ukunud eestikeelsele haridusele 眉leminekuga seoses tekkinud probleemidest. Peamiste teemadena on vaatluse all hoiakud ja suhtumine eestikeelsele 玫ppele 眉leminekusse, aga ka keele omandamist toetavad tegevused, 玫ppematerjalid ja 玫pikogemused. Kogumikus on 眉heksa artiklit eesti ja inglise keeles. Oma uurimistulemusi tutvustavad keele玫petajad ja lingvistid 天美影视 眉likoolist, Tartu 眉likoolist ning Leedust. |
|
ISSN 2504-6616 (tr眉kis) |
Philologia Estonica Tallinnensis 7 (2022) Siinse numbri teema on laste ja noorte mitmekeelsus. Mitmekeelsuse uurimine ei saa kunagi otsa: tegelikult esineb mitmekeelsust igal pool ja enamik maailma rahvastikust on mitmekeelne, seet玫ttu tekib 眉ha uusi l盲henemisnurki ja meetodeid. Seekord on vaatluse all varajane kaks- ja mitmekeelsus Eestis ja v盲lismaal; esimese keele tuletiste omandamine; koodivahetus; teise keele 玫ppimine ja omandamine; mitmekeelne suhtlus suulises k玫nes, sotsiaalmeedias ja YouTube鈥檌s; Eesti noorte keel ja keelehoiakud; perekonna keelepoliitika; keele s盲ilitamine; etnolektid ja aktsendid; v玫rdlevad uuringut varajasest kakseelsusest. Kasutatud on etnograafilisi, eksperimentaalseid ja kombineeritud meetodeid. Kogumik sisaldab Eesti ja v盲lismaa keeleteadlaste artikleid, autorite hulgas on ka noorteadlasi. |
|
ISSN 2504-6616 (tr眉kis) |
Philologia Estonica Tallinnensis 6 (2021) Philologia Estonica Tallinnensise kuues number keskendub kultuurimuutustele, mis toimusid Eestis nn siirdeajastul. Siirdeajastu algas sotsialistliku s眉steemi lagunemisega Ida- ja Kesk-Euroopas 20. sajandi l玫pul ning k盲tkes p玫hjapanevaid muutusi nii poliitikas, majanduses, tehnoloogias, kultuuris kui ka argielus. Selle perioodi kultuur ehk siirdekultuur on samuti 眉leminekulist laadi: siin p玫imuvad ja p玫rkuvad keerukal moel vanad, sotsialismiaegsed, ning uued, l盲盲ne kultuurist m玫jutatud v盲盲rtused, identiteedid, arusaamad ja s眉mbolid. Philologia Estonica Tallinnensise teemanumber vaatlebki neid siirdekultuuris toimunud muutusi, keskendudes ennek玫ike kirjandusele, t玫lkimisele ja kirjastamisele ning visuaalkultuurile. Artiklid k盲sitlevad Gohar Markosjan-K盲speri romaane (Aigi Heero), eesti punkluulet (Piret Viires), t玫lkekirjanduse olukorda siirdeajastul (Triin van Doorslaer), Andrus Kivir盲hki ja Monique Roffey teoseid 枚kokriitilisest vaatenurgast (Maris S玫rmus, Suliko Liiv), 1990. aastate lehekoomikseid (Mari Laaniste), eesti performance'i -kunstnike esimesi esinemisi Soomes (Liis Kibuspuu) ning sildu ja konflikte ida-l盲盲ne kunstiteljel 1990. aastatel (Raivo Kelomees). Numbri avab Luule Epneri ja Piret Viirese 眉ldistav artikkel siirdeajastu kultuurimuutustest. Teemanumber v玫iks olla oluline lugemisvara k玫igile, keda huvitab siirdeajastu laiemalt ja eriti arengud 1990. aastate eesti kultuuris. |
|
ISSN 2504-6616 (tr眉kis) |
Philologia Estonica Tallinnensis 5 (2020) Philologia Estonica Tallinnensise viies, keeleteemaline number keskendub keeles esinevatele j盲rjestustele. Ajakirjanumbrisse on koondatud keeleteaduse eri valdkondade uurimusi, kust ilmneb, mida mingit t眉眉pi j盲rjestused keelte kohta r盲盲givad. Nii nagu on mitmekesine artiklite teoreetiline baas, mis varieerub mikrotasandi uurimusest makrotasandi omadeni, on lai ka vaatlusaluste keelte hulk (eesti, ungari, ukraina, soome, saksa, leedu) ja rahvusvaheline autorkond. Ajakirjanumbris on 11 eesti- ja ingliskeelset artiklit. Teemad h玫lmavad esimese keele omandamist ja keele玫pet, kontaktidest johtuvaid keelemuutusi, v盲rvinimetusi, eesnimekasutuse reguleerimist, tajumetafooride t玫lkimist, ilmastikun盲htuste s玫navara ja ka kitsamaid keelen盲htusi, nagu partitiivsus. Ajakirja ongi koondatud v盲ga eripalgeline valik n盲idetest, kuidas keeles j盲rjestused esineda v玫ivad 鈥 leidub n盲iteid sagedusj盲rjestuste kohta, osutusi keelendite keelde ilmumisest, sageduste ja j盲rjestuste sarnasusest, mis omakorda osutavad kultuurilistele sarnasustele, aga ka kirjeldusi, kuidas 眉ks n盲htus l眉kkab k盲ima terve j盲rgmiste ahela. |
|
ISSN 2504-6624 |
Philologia Estonica Tallinnensis 4 (2019) Peatoimetaja: Reili Argus K盲esoleva Philologia Estonica Tallinnensise teemanumber 鈥濼raditsioon ja avangard鈥 pakub nii eesti kui ka muude kirjanduste n盲itel seitset vaadet traditsiooni ja avangardi mitmekesisele pingesuhtele. 脺ks on aga k玫igile neile artiklitele suures osas 眉hine 鈥 vaadeldakse, kuidas uued n盲htused, vormiv玫tted v玫i teemad on saanud v玫i ei ole saanud kas eesti v玫i m玫ne muu rahvuskultuuri traditsiooni osaks ja kuidas traditsioon seel盲bi on muutunud. |
|
ISSN 2504-6616 |
Philologia Estonica Tallinnensis III (2018) Keelest ja kultuurist / On Language and Culture Philologia Estonica Tallinnensise kolmas, keeleteemaline number keskendub keele ja kultuuri suhetele. Keele omandamise, 玫ppimise ja kasutamise paljud erijooned tulenevad sellest, et keel on just mingile r眉hmale k玫nelejaile omaste tunnusjoontega, seega kultuuriliselt organiseeritud ja organiseeruv s眉steem. Ajakirjanumbrisse ongi koondatud artiklid, mis vaatlevad keele ja kultuuri seoseid kui mingi r眉hma k玫nelejate kollektiivset k盲itumist ning seda ajaliselt 眉sna laiades piirides, nii keele omandamise kui ka keele ajaloolise arengu seisukohalt. Kogumikku kuulub 眉heksa artiklit kolmes keeles, autorite ring on rahvusvaheline. Vaadeldud teemad ulatuvad esimese keele omandamisest eri kultuurides, perekonna keelepoliitikast 天美影视 mitmekeelsetes peredes, eesti keele kui teise keele omandamisest, kultuuridevahelise suhtlusp盲devuse arendamisest koolis, keelelisest viisakusest leedu keeles, eesti ja ungari omanimedest, 天美影视 mitmekeelsest keelemaastikust kuni eesti aspektis眉steemi kontaktn盲htuse ja selliste eesti keele n盲htusteni, mida saab klassifitseerida teise soo v盲ljendamiseks s玫namoodustuse abil. |
|
ISSN 2504-6616 |
Philologia Estonica Tallinnensis II (2017) Kirjanduse intermeedialisus Philologia Estonica Tallinnensis uue numbri teemaks on 鈥濳irjanduse intermeedialisus". Ajakirjas vaadeldakse kirjanduse ja teiste meediumite suhteid, fookuses on eesk盲tt kirjandustekstide liikumine 眉le meediumite piiride. Intermeedialisuse uurimine eeldab interdistsiplinaarset l盲henemist ja ka siinse teemanumbri autorite seas on kirjandus-, teatri- ja tantsu-uurijaid ning teemade ring ulatub rahvap盲rimuse kasutamisest digitaalkirjanduse uusimate vormideni. Tanel Lepsoo vaatleb v玫rdlevalt kurjuse avaldumist A. H. Tammsaare romaanis 鈥濸玫rgup玫hja uus Vanapagan鈥 ja selle ekraniseeringus ning Andrus Kivir盲hki romaanis 鈥濺ehepapp ehk november鈥 ja sellest l盲htuvas Rainer Sarneti filmis. Piret Kruuspere kirjutab eesti n盲itekirjanduse ja teatrikunsti suhetest rahvusliku m盲lukultuuriga, sealhulgas ajalooproosa dramaturgilistest t玫lgendustest ning mineviku l盲bit枚枚tamisest dramaturgilises ja lavalises vormis. Madli Pesti anal眉眉sib oma artiklis f眉眉silise teatri m玫istet ja selle kujunemist VAT Teatri lavastuse 鈥濫ine murul鈥 n盲itel. Heili Einasto v玫tab vaatluse alla Kalevipoja-teemalised balletid 1934. aastast t盲naseni ja keskendub nende v玫rdlevas k盲sitluses sellele, kuidas on tantsulaval avaldunud rahvuslikud ja soolised stereot眉眉bid. Anneli Mihkelev vaatleb eesti folkloorist p盲rit m眉toloogilist tegelast kratti, kes on levinud rahvap盲rimusest ilukirjandusse, teatrisse ja filmi. Anneli K玫vamees kirjutab kirjastuses Petrone Print v盲lja antud reisikirjade sarjast, vaeb sarja fenomeni ja struktuurimustreid ning p眉眉ab tuua selgust sarja 啪anrilisse kuuluvusse. Piret Viires keskendub kirjanduse ja arvutitehnoloogia suhetele, anal眉眉sib digitaalset kirjandust, selle seoseid digihumanitaariaga, erinevaid definitsioone ja periodiseerimist ning arutleb sotsiaalmeedia kirjanduse 眉le. V盲ljaanne sisaldab eestikeelseid artikleid ingliskeelsete res眉meedega. |
|
ISSN 2504-6616 |
Philologia Estonica Tallinnensis I (2016) Rahvusvahelise autorkonnaga kogumiku Philologia Estonica Tallinnensis t盲navuseks teemaks on 鈥濳eelekontaktide ja mitmekeelsuse keelelised, sotsiaalsed ja kognitiivsed aspektid鈥. 脺kski keel ei eksisteeri teistest keeltest isoleeritult ja kontaktivabalt; iseasi, kas see on uurija jaoks perifeerne asjaolu v玫i vastupidi, uurimise p玫hiobjekt. Suurem osa artiklitest k盲sitlevad kontaktsituatsioone, kus 眉ks osaline on eesti keel. Lea Meril盲ineni, Helka Riionheimo, P盲ivi Kuusi ja Hanna Lantto artikkel annab 眉levaate t玫lkelaene k盲sitlevatest teooriatest. T玫lkelaenudele makedoonia-inglise kakskeelses k玫nes l盲heneb kontaktlingvistika seisukohalt Jim Hlavac. Virve Vihmani ja Jim Hlavaci artiklid testivad kontaktlingvistikas tuntud teoreetilisi mudeleid ning t玫devad, et keelekontaktide protsessis s眉nnivad uuendused, mis ei j盲rgi kummagi keele 眉kskeelset grammatikat. Anette Ross k盲sitleb Eestis elavate romade murret teiste roma keelekujude kontekstis. Mitmekeelsele virtuaalsele suhtlusele keskenduvad Kristiina Praakli artikkel, mis anal眉眉sib Soomas elavate eestlaste suhtlusr眉hma pragmaatika seisukohalt, ning Helin Kase uurimus inglise keele m玫just eesti moeblogides. El墨na Joenurma uurib koodikopeerimismudelist l盲htudes eesti-l盲ti kakskeelset k玫ne, p枚枚rates t盲helepanu m玫lemasuunalisele m玫jule. Daria Bahtina-Jantsikene ja Ad Backus k盲sitlevad eesti-vene retseptiivset kakskeelsust, kasutades eksperimentaalset metodoloogiaat. Kogumik sisaldab nii eesti- kui ingliskeelseid artikleid. |
