Bibliotheca Controversiarum
|
ISBN 978-9985-58-954-0 |
Taimm玫tlemine. Vegetaalse elu filosoofia T盲nap盲eva filosoofid hoiduvad enamasti taimse elu kohta ontoloogilisi ja eetilisi k眉simusi t玫statamast, aga Michael Marder seab oma raamatus 鈥濼aimm玫tlemine. Vegetaalse elu filosoofia鈥 just taimse olemise esiplaanile. Marder k盲sitleb 玫htumaise filosoofia ajalugu ja vaatleb, kuidas on taimede olemist eri aegadel m玫testatud ning milliseid probleeme on m玫ned p眉sivad kinnism玫tted p玫hjustanud meie suhetele keskkonna ja iseendiga. Autor kirjeldab taimede elu eksistentsiaalset m玫玫det ning n盲itab inimm玫tte taimset algup盲ra, mis seisab vastu 眉ldistavale loogikale ja kitsale otstarbekesksusele. |
|
ISBN 978-9985-58-953-3 |
Kuidas m玫elda kliimakriisist. M玫istlikuma eluviisi filosoofiline juht Kliimakriisiga toimetulek on meie kui liigi suurim v盲ljakutse. Teame, et peamine 眉lesanne maailma praegusele ja tulevasele elanikkonnale tekitatava kahju minimeerimiseks on v盲hendada heitkoguseid nii kiiresti kui v玫imalik. Mida saab k眉ll sellises olukorras pakkuda meile filosoofia? 2020. aastal ilmunud raamatus 鈥濳uidas m玫elda kliimakriisist鈥 kirjeldab filosoof Graham Parkes, millises klimaatilises olukorras me oleme ja kuidas me siia oleme sattunud. Ta selgitab, kuidas me v玫iksime kliimakriisit uutmoodi m玫elda, v玫ttes arvesse asjakohast ajalugu, teadust, majandust, poliitikat, aga ka nende aluseks olevaid filosoofiaid. Parkes n盲itab, kuidas suurem teadlikkus eelk玫ige Aasia m玫tteloost v玫ib aidata meil t玫husamalt toime tulla kliimamuutusega ning areneda rohelisema tuleviku suunas. |
|
ISBN 978-9985-58-952-6 |
Metamorfoosid Meid k玫iki on v玫lunud m玫istatus, kuidas r枚枚vik muutub liblikaks. Kaks keha jagavad 眉ht ja sama elu 鈥 Emanuele Coccia (snd 1976) on itaalia p盲ritolu Prantsuse filosoof, kes on viimastel aastatel maailmas |
|
ISBN 978-9985-58-949-6 |
Ajaloolise aja kude Zolt谩n Boldizs谩r Simoni ja Marek Tamme raamat 鈥淎jaloolise aja kude鈥 on algup盲rane sissejuhatus ajaloolise aja m玫iste senisesse uurimisseisu ja peamistesse teooriatesse. Teos pakub v盲lja uue m玫istelise mudeli ajaloolise aja m玫testamiseks t盲nap盲eval. Autorid sedastavad, et kuigi tundub viljakas r盲盲kida ajast 鈥瀔oe鈥 metafoori abil, koosneb see ajaloolise aja kude v盲ga erinevatest ajalisustest ja ajaloolistustest, mis on omavahel v盲ga mitmekesistes suhetes. Raamat jaguneb kolme alaosa vahel. Esimene pakub 眉levaate moodsa ajaloolise aja m玫iste kujunemisest alates 18. sajandist, toob v盲lja selle peamised tunnusjooned ja k盲sitleb p玫hjuseid, miks see uusaegsest progressivaimust kantud arusaam 眉htsest ajaloolisest ajast sobib 眉ha halvemini t盲nap盲eva ajaloolise olukorra m玫testamiseks. Teine osa keskendub uue ajaloolise aja mudeli seletamisele ja p玫hjendamisele. Uut l盲henemist iseloomustab aja sisemine mitmekesisus; autorid r玫hutavad vajalikkust m玫elda ajaloolisest ajast mitmuses 鈥 erinevate ajalisuste keerukast v玫rgustikust. Raamatu kolmas alaosa arutleb selle 眉le, kuidas eri ajalisused ja ajaloolisused omavahel suhestuvad ja kuidas neid suhteid anal眉眉sida. V玫tmem玫isteks on siin s眉nkroniseerimine. Kahe autori koost枚枚s s眉ndinud v盲ikesemahuline raamat ilmus algselt Cambridge鈥檌 眉likooli kirjastuse raamatusarjas 鈥淓lements in Historical Theory and Practice鈥. |
|
978-9985-58-918-2 |
Olemise voog: Post-antropotsentriline L盲bi m眉眉dud Reaalsus on olemas inimvaatlejatest s玫ltumatult 鈥 aga kas sama kehtib ka selle struktuuri kohta? Realistlikud ontoloogiad n玫nda tavaliselt eeldavad: nende meelest koosneb maailm objektidest, millel on omadused, mis omavahel suhestuvad enam-v盲hem nii, nagu me oleme harjunud neist m玫tlema. S盲盲rase protsessifilosoofia vajalikkusest on tihti r盲盲gitud, kuid harva on tehtud katset arendada seda s眉steemselt ja rangelt, nii et see sisaldaks identsuse, kontinuiteedi, aja, muutuse, kausaalsuse, agentsuse ja teiste teemade algup盲raseid seletusi. Raud v玫tab ette ebatavaliselt laia filosoofiliste koolkondade ja debattide spektri uusmaterialismist ja objekt-orienteeritud ontoloogiast kuni fenomenoloogilise ja anal眉眉tilise vaimufilosoofiani, feministlikust teadusfilosoofiast neurofilosoofia ja sotsiaalse ontoloogiani. Teos peaks huvi pakkuma nii filosoofia ja humanitaaralade 眉li玫pilastele kui ka 玫petlastele laiemalt, samuti iga眉hele, keda huvitavad praegused v盲itlused realismi, materialismi ja ontoloogia 眉le. |
|
ISBN 978-9985-58-885-7 |
Mineviku pikk vari. M盲letamiskultuur ja ajaloopoliitika 鈥濵ineviku pikk vari鈥 on silmapaistva m盲lukultuuri uurija Aleida Assmanni 眉ks enim t盲helepanu p盲lvinud teoseid, mis on 眉htaegu nii originaalne panus kultuurim盲lu teooriasse kui ka haarav sissevaade 20. sajandi Saksa m盲letamiskultuuri. Raamatus anal眉眉sib Assmann m盲letamise eri funktsioone, tuues v盲lja individuaalse ja kollektiivse m盲lu erisuste olulisuse ja p枚枚rates t盲helepanu individuaalsete m盲lestuste muutlikkusele ning sellele, et vaid v盲ike osa inimese m盲lestustest on aktiivsed ja teadvustatud. K盲sitletakse pingeid isiklike m盲lestuste ning avaliku m盲lu- ja m盲lestamispoliitika vahel, avades 眉htaegu nii ohvri kui ka kurjategija positsioone. Lisaks m盲letamisele juhib Assmann t盲helepanu ka mahavaikimisele. Eesti m盲letamiskultuuri seisukohast on huvitav Assmanni ida ja l盲盲ne v玫rdlus Euroopa kontekstis. Aleida Assmann (snd 1947) on kultuurim盲lu uurija, Konstanzi 眉likooli anglistika emeriitprofessor, kelle teooriad on tugevalt m玫jutanud identiteedi-, m盲lu- ja kommunikatsiooniuuringuid. Tema sulest on ilmunud mitu m玫jukat teost, mis tegelevad unustamise ja m盲letamise, ajaloo ja aja teemadega. Lisaks k盲esolevale raamatule on laiemat t盲helepanu p盲lvinud tema 鈥濵盲letamisruumid鈥 (1999), milles ta esitas oma kultuurilise ja sotsiaalse m盲lu teooria ning mille ingliskeelne t玫lge tegi ta tuntuks ka v盲ljaspool saksakeelset kultuuriruumi. Lisaks eraldiseisvale teadust枚枚le on ta mitmeid m盲luteemalisi 眉hisuurimusi kirjutanud oma eg眉ptoloogist abikaasa Jan Assmanniga. Koos p盲lvisid nad 2018. aastal ka Saksa raamatukaubanduse rahuauhinna. |
|
ISBN 978-9985-58-904-5 |
Kasvatus 枚kokriisi ajastul Kuidas peaks k盲ituma pedagoog, kes m玫istab, et meie eluviis on 枚koloogiliselt j盲tkusuutmatu? Praegune hariduss眉steem peab 眉letarbimist normaalseks eluviisiks. Haridus seab eeskujuks kodaniku, kelle 眉lesanne on olla kogu aeg aina produktiivsem. Ideoloogiline p眉眉dlus on siduda haridus- ja koolitusasutused 眉ha tihedamalt majanduse ja tootmisega, kuigi tarbimiskoormus on keskkonnale talumatu. Kuidas seda k眉simust lahendada? Selleks et elu Maal j盲tkuks, tuleb meie alusarusaamad inimese ja looduse suhetest 眉mber m玫testada. Et tulevastel p玫lvedel oleks elamisv盲盲rne elu, tuleb reformida hariduslikku m玫tlemist ning haridusasutuste senine roll seada kahtluse alla. Milliseid inimesi me kasvatame? Millist maailmapilti loome? Millistel tingimustel? Tampere 脺likooli kasvatusteaduse professor Veli-Matti V盲rri (snd 1956) m玫testab oma seni viimases teoses 鈥濳asvatus 枚kokriisi ajastul鈥 (鈥濳asvatus ekokriisin aikakaudella鈥, 2018) 眉mber 枚koloogilise kasvatuse ontoloogilisi, sotsiokultuurilisi ja eetilisi l盲htepunkte globaalse kapitalismi tingimustes. Ta kritiseerib praeguse hariduss眉steemi tausta, mille j盲rgi juhivad meie elu liigtarbimine ja hedonism. V盲rri m玫tiskleb selle 眉le, kuidas niisugune struktuur lammutada ning leida j盲tkusuutlik suhe looduse ja kasvatuse vahel. Raamat on kirjutatud haridust枚枚tajatele ja -teadlastele filosoofiliseks teejuhiks, kuid kultuurikriitilise avaldusena on see ka autori maailmavaadet v盲ljendav manifest. Eestikeelsele raamatule on eess玫na kirjutanud Mihkel Kangur ja j盲rels玫na Tiiu Kuurme. |
|
ISBN 978-9985-58-891-8 |
Homme tuntud avarus Jan Kaus Jan Kausi 鈥濰omme tuntud avaruse鈥 aluseks on 2019. aasta s眉gisel 天美影视 脺likoolis peetud seminarid. Nende p玫hjal kirjutatud m玫tisklustes t玫lgendab autor end oluliselt m玫jutanud ilukirjanduslikke, aga ka kirjandus- ja kultuuriteoreetilisi tekste, leides neist keskse t盲hendusega lauseid ja m玫ttelisi raskuskeskmeid, mis v玫imaldavad k盲sitleda selliseid teemasid nagu teadvus, keel, armastus, surelikkus, 眉ksindus, t玫de ja l玫pmatus. Ent oluliste lausete ja lahendamatute teemade k盲sitlemise taustal hakkavad ilmnema seosed ning nende kaudu laiem taotlus liikuda objektikeskselt m玫tlemiselt seostekeskse m玫tlemise poole. Selline m玫tlemine l盲htub seoste paljususest nii k玫iksuses kui ka teadvuses, v玫imalike 眉hendusteede imetlusv盲盲rsest ja pidevalt haardeulatuses p眉sivast ammendamatusest. 鈥濰omme tuntud avaruse鈥 kaudu avaldatakse armastust tekstide, teoste, ideede, m玫tete ja elavate olendite omavahelisele seotusele ning p眉眉takse selle k盲igus seda seotust avardada. Jan Kaus (snd 1971) on eesti kirjanik, esseist, t玫lkija ja muusik. Ta on avaldanud nii miniatuurikogusid, luulet, novelle kui ka romaane ning kirjutanud kaks ooperilibretot. |
|
ISBN 978-9985-58-884-0 |
Mustuse filosoofia Soome ja inglise keelest t玫lkinud Kati Karja ja Jaan P盲rnam盲e Olli Lagerspetzi raamat 鈥濵ustuse filosoofia鈥 esitab k眉simuse: mis on mustus? V玫iks ju ka v盲ita, et mustust ei ole 眉le眉ldse olemas, eksisteerib ainult f眉眉siline aine. Ning ometi mustus ilmselgelt eksisteerib, seda ei saa olematuks selgitada. Mustus kuulub nende v盲heste p玫hiviiside hulka, kuidas me keskkonda tajume. Eristus 鈥瀖ust鈥 versus 鈥瀙uhas鈥 on meie viis kirjeldada f眉眉siliste asjade v盲盲rtust 鈥 v玫i pigem n盲itab see meie teadlikkust v盲盲rtustest, mis juba olemas on. Meie suhtumine mustusesse m盲rgib materiaalse reaalsuse loodusteadusliku selgitamise piiratust. Mustuse ja puhtuse m玫iste aitavad meil paremini aru saada meie suhetest f眉眉silise ainega 鈥 t盲ielikumalt, kui loodusteadused pakkuda suudavad. 脜bo Akadeemia dotsent Olli Lagerspetz uurib mustust filosoofilisest aspektist, anal眉眉sides seejuures laia ainestikku: Vana Testamenti, ajaloolisi reisikirjeldusi, antropoloogia, sotsioloogia ja loodusteaduste klassikuid ning prantsuse n眉眉disfilosoofiat, seega pattulangemisest kuni t盲nap盲evani. |
|
ISBN 978-9985-58-886-4 |
Kreeklased ja v玫玫rad Saksa keelest t玫lkinud Jaan Lahe Saksa klassikalise filoloogi Albrecht Dihle (1923鈥2020) raamat 鈥濳reeklased ja v玫玫rad鈥 on lugu 眉he rahva 鈥 kreeklaste 鈥 maailmapildi avardumisest kontaktide kaudu teiste rahvastega ja nende enesekuvandi arengust koos sellega. Tegemist on t盲pse, detailik眉llase ja suurejooneliselt h玫lmava visandusega kreeklaste (ja roomlaste) mentaliteedi arengust alates kreeka tsivilisatsiooni (taas)s眉nnist 8. sajandil eKr ning l玫petades kristluse t玫usu ja antiikmaailma h盲盲bumisega. Albrecht Dihle arvukad publikatsioonid k盲sitlevad nii antiikkirjandust, retoorikat, filosoofiat kui ka varakristlikku m玫ttelugu. Tema kaks k玫ige armastatumat uurimisvaldkonda olid antiikkultuuri ja varase kristluse seosed ning antiikmaailma kontaktid idamaadega. 鈥濳reeklased ja v玫玫rad鈥 on esimene eesti keelde t玫lgitud Dihle teos. |
|
ISBN 978-9985-58-877-2 |
Eesti, estoranto ja teised keeled Raamat koosneb kahek眉mne kuuest Jaan Kaplinski keeleteemalisest esseest, mis on kirjutatud aastatel 1962鈥2020. Autorit huvitab, kuidas keel m玫jutab m玫tlemist ning kuidas inimesed eri keeltes oma m玫tteid ja t盲helepanekuid s玫nastavad. See huvi on ajendanud teda k眉sima, kas eesti keeles v玫iks kujuneda mingi omap盲rane filosoofia, mida 眉heski teises keeles s玫nastada pole v玫imalik. Ainult keele kaudu on v玫imalik olla 眉heskoos 鈥 meeles me oleme 眉ksi, kuid 鈥瀔eeles oleme teistega, keel on kohtamispaik鈥. Kaplinski keelevaadetel on olnud Eesti kultuuriruumis ulatuslik n盲htamatu m玫ju, kuigi sellealast filosoofilist koolkonda pole veel loodud. Jaan Kaplinski (snd 1941) on eesti kirjanik ja t玫lkija. Ta on kirjutanud luulet, n盲idendeid, proosat ja esseistikat, tema teoseid on t玫lgitud enam kui k眉mnesse keelde. Kaplinski esseistika h玫lmab kirjanduse, keele, loodushoiu ja poliitika teemasid. |
|
ISBN 978-9985-58-876-5 |
Before Tito: The Communist Party of Yugoslavia during the Great Purge (1936鈥1940) Stefan Gu啪vica N玫ukogude Liidu suure terrori ajastu on 眉ks vastuolulisemaid ja v盲he uuritud perioode Jugoslaavia Kommunistliku Partei (JKP) ajaloos. Seda on 眉mbritsenud saladuseloor, sest enamik partei s玫dadevahelise perioodi juhtfiguure hukati. Ajastu l玫pus, 1939. aastal sai partei peasekret盲riks Josip Broz Tito, kes p眉sis sellel ametipostil surmani 1980. aastal. Kasutades v盲rskelt avalikustatud Moskva arhiivimaterjale, pakub Stefan Gu啪vica esimese s眉stemaatilise akadeemilise anal眉眉si sellest otsustavast perioodist JKP ajaloos. Ta kirjeldab detailselt Tito eelk盲ija Milan Gorki膰i v玫imukaotust ning tema terrori k盲igus k玫rvaldatud kolleegide ja rivaalide Ivan Gr啪eti膰i, Vladimir 膯opi膰i ja Stjepan Cviji膰i allak盲iku. Gu啪vica ei keskendu 眉ksnes Titole, vaid n盲itab, et Komintern kaalus Jugoslaavia parteile mitut juhikandidaati, nende seal Kamilo Horvatin, Ivo Mari膰 ja Petko Mileti膰, enne kui 1939. aasta algul Tito kasuks otsustati. Gu啪vica selgitab Tito edu tagamaid, uurib tema rivaalide poliitikat ja l盲bikukkumisi ning p枚枚rab erilist t盲helepanu Tito ametissem盲盲ramise pikaaegsetele tagaj盲rgedele, mis kulmineerusid 1948. aastal N玫ukogude Liidu ja Jugoslaavia suhete katkemisega. |
|
ISBN 978-9985-58-871-0 |
K眉tid, karjused, kriitikud: Digi眉hiskonna utoopia Saksa keelest t玫lkinud Katrin Kaugver L盲bi m眉眉dud Raamatus 鈥濳眉tid, karjused, kriitikud: Digi眉hiskonna utoopia鈥 (鈥濲盲ger, Hirten, Kritiker: Eine Utopie f眉r die digitale Gesellschaft鈥, 2018) visandab Richard David Precht l盲盲ne demokraatlike 眉hiskondade tulevased v玫imalikud toimimisvariandid, mis v玫ivad 鈥 aga ei pruugi 鈥 meid ees oodata, kui laseme end l玫plikult ja kontrollimatult 鈥灻a digiteerida鈥. Ta ei tauni uut tehnoloogiat, vaid soovitab aru pidada, kui kaugele on m玫istlik selle tarvitamisega minna. 脺ks raamatu keskseid teemasid on kodanikupalk ehk elu ilma sunniviisilise palgat枚枚ta, mis saabub seoses paljude 鈥瀡anade鈥 t枚枚kohtade kadumisega, tuues kaasa k玫ikv玫imalikke uusi probleeme. Autor pakub v盲rsket vaatenurka t枚枚le, eriti palgat枚枚le, ja rahale kui inimese v盲盲rtuse senistele m玫玫dupuudele. Digiajastu n玫uab ka poliitikutelt t盲iesti uut l盲henemist mitmele valdkonnale, sh t枚枚tusele ja sotsiaals眉steemidele. Tuleb asuda lahendama k眉simusi, mis puudutavad inimeste 玫igusi digimaailmas, e-privaatsust, digitaalse info k盲ttesaadavust jm. Seni on poliitikud Prechti v盲itel tegelnud pigem 鈥瀕amamistoolide 眉mbers盲ttimisega Titanicul鈥. Filosoof ja publitsist Richard David Precht (snd 1964) on 眉ks saksa filosoofia uue laine tuntumaid ja n玫utavamaid autoreid. Tema raamatuid on t玫lgitud enam kui 40 keelde. |
|
ISBN 978-9985-58-867-3 |
Kasutu kasulikkusest. Manifest Itaalia keelest t玫lkinud Heete Sahkai L盲bi m眉眉dud Itaalia 玫petlase Nuccio Ordine 鈥濳asutu kasulikkusest. Manifest鈥 tuletab meelde, miks m玫ni esmapilgul kasutu asi v玫ib osutuda eriti kasulikuks ja vastupidi. Raamatust saab teada, miks elu ilma kirjanduseta pole t盲isv盲盲rtuslik, miks 眉likoolid ja teadus peavad olema vabad ning miks otsimine v盲盲ristab inimest enam kui omamine. S眉vatasandil on Ordine teos kaitsek玫ne humanitaarteaduste ja vabade kunstide vajalikkusele, mida meie praktiline ajastu kipub unustama. Autor sai raamatuks t玫uke Abraham Flexneri 1939. aastal avaldatud samateemalisest esseest, mis samuti k盲esolevas v盲ljaandes esmakordselt eesti keeles ilmub. Ordine raamatu saatus on kinnitus tema ideedele 鈥 seda v盲ikest n玫udlikku teost on t玫lgitud enam kui 20 keelde ja m眉眉dud sadades tuhandetes eksemplarides. 鈥濳asutu kasulikkusest鈥 (鈥濴'utilit脿 dell'inutile鈥, 2013) on esimene Nuccio Ordine loomingu eestindus. |
|
ISBN 978-9985-58-865-9 |
Rahvused ja rahvuslus Eess玫na John Breuilly, j盲rels玫na Georges Sch枚pflin Briti filosoofi, sotsioloogi ja sotsiaalantropoloogi Ernest Gellneri (1925鈥1995) 鈥濺ahvused ja rahvuslus鈥 on 眉ks tuntumaid ja m玫jukamaid rahvusluse ning selle s眉nni anal眉眉se 鈥 raamatust on n眉眉dseks saanud klassika. Gellner v盲idab, et rahvused, rahvuslus, rahvuskultuur ja rahvusriik ei ole loomulikud n盲htused ega inimolukorra p眉siv tunnus, vaid tekkisid alles t枚枚stusajastul moderniseerumisprotsessi k盲igus. "Ernest Gellneri "Rahvused ja rahvuslus" on rahvusluseuuringute klassika 鈥 teos, millest p盲rineb 眉ks laialt k盲ibesse l盲inud rahvuslusek盲sitlusi. See on s玫nastatud lihtsate, selgete, aga ka provokatiivsete teesidena. Gellneri v盲itel on rahvusluse p玫hisisuks n玫udmine, et riik ja rahvus langeksid kokku. Seda v盲idet toetab sotsioloogiline anal眉眉s, mis on r玫hutanud moderniseerumisprotsessi rolli rahvusluse ideoloogia kujunemisel ja levikul. Gellneri ideid tuleb tunda, kuid 眉htlasi ka kindlasti kriitiliselt vaagida, olgu siis m玫tteloo v玫i sotsiaalajaloo vaatepunktist," on 枚elnud raamatu kohta ajaloolane ja filosoof Eva Piirim盲e. Raamatul on p玫hjalik konteksti loov eess玫na John Breuilly sulest ja j盲rels玫na sotsiaalteadlaselt Georges Sch枚pflinilt. |
|
978-9985-58-864-2 |
Jumalahullus. Kolme monoteismi lahingust T玫lge saksa keelest ja j盲rels玫na Hasso Krull L盲bi m眉眉dud Peter Sloterdijki 鈥濲umalahullus鈥 arutleb selle 眉le, kuidas on s眉ndinud ja millest on p玫hjustatud monoteistlike religioonide leppimatu omavaheline v玫itlus, mis t盲nap盲eval j盲tkub reaalsete s玫dadena. Raamatus v玫etakse vaatluse alla kolm p玫hilist monoteismi vormi 鈥 judaism, kristlus ja islam 鈥 ning visandatakse nende j盲rkj盲rguline ilmumine ajaloolise konfliktina. Sloterdijk eritleb v玫imalikke rindejooni monoteismide vahel ja nende sees ning arendab l玫puks m玫ttek盲iku, kuidas monoteismid v玫iksid oma ainut玫e-taotlustest pikkam枚枚da loobuda. Peter Sloterdijk (snd 1947) on saksa filosoof ja kultuuriteoreetik. Temalt on ilmunud 眉le viiek眉mne raamatu, neist tuntuimad 鈥濳眉眉nilise m玫istuse kriitika鈥 (1983) ja triloogia 鈥濻f盲盲rid鈥 (1998鈥2004). Sloterdijk on kuulus ka sagedaste avalike v盲itluste ja poleemilise kultuurikriitika poolest. Erinevalt akadeemilise filosoofia peavoolust ei pelga Sloterdijk huumorit ega spirituaalsust, 玫rnust ega raevu, s盲ravaid kujundeid ega meeldej盲盲vaid fraase, igavusele eelistab ta erutust ja kitsidusele liialdust. 鈥濲umalahullus鈥 (鈥濭ottes Eifer鈥, 2007) kuulub Sloterdijki hilisemasse loomingusse. See teos on k眉pse m玫tiskluse vili ja koondab endasse m玫ttek盲ike, mille haare on ainulaadne ja aktuaalsus vaieldamatu. |
|
978-9985-58-863-5 |
Stalinismi totaalne kunstiteos Vene keelest t玫lkinud Kajar Pruul, saates玫nad Liisa Kaljula ja Virve Sarapik Boris Groys (snd 1947) on Venemaalt p盲rit kunstiteadlane, meediateoreetik ja filosoof ning n玫ukogude kunsti ja kirjanduse ekspert, kes on tegelenud nii vene avangardi kui ka stalinistliku perioodi kultuuriga. Groys emigreerus 1981. aastal N玫ukogude Liidust Saksamaale ning k盲esolev raamat ilmus 1988. aastal paguluses pealkirja all 鈥濭esamtkunswerk Stalin鈥 esmalt saksakeelsena. Tegemist on Groysi k玫ige kuulsama, ent ka enim poleemikat tekitanud teosega. Esmailmumise j盲rel tembeldati see nii Idas kui ka L盲盲nes liiga vastuoluliseks, et olla t玫siseltv玫etav. Ent nagu murranguliste tekstidega ikka, hakkas teose t玫eline v盲盲rtus ilmnema hiljem, siis kui n玫ukogude projektist oli saanud ajalugu. Raamatu keskne m玫te on, et stalinism oli modernistliku avangardi-idee edasiarendus ning N玫ukogude riik k玫ikeh玫lmav kunstiprojekt. Raamatu eestindust v盲盲ristavad konteksti loovad saates玫nad kunstiteadlastelt Virve Sarapikult ja Liisa Kaljulalt. |
|
ISBN 978-9985-58-845-1 |
T盲henduste keeris. Tervikliku kultuuriteooria visand L盲bi m眉眉dud Selles raamatus on Rein Raud loonud uudse teooria kultuuris眉steemist kui l玫dvalt integreeritud ja sisemiselt vastuolulisest tekstide ja praktikate v玫rgustikust, mille toel inimesed ajutistes ja muutuvates r眉hmades oma eluilma m玫ista p眉眉avad. Teooria vaatleb kultuuri paralleelselt kahel viisil 鈥 kui tekste, t盲histamise konkreetseid ja jagatavaid saadusi, ja kui praktikaid, korratavaid tegevusi, mis toodavad, levitavad ja t玫lgendavad neid t盲henduste kogumeid. Kummastki l盲henemisviisist on v盲lja arendatud iseseisev kultuuri mudel, 眉heskoos annavad need s眉gavama arusaamise t盲henduste ringlemisest, t盲henduste keerisest. Oma teooria loomisel toetub Raud mitmetele v盲ga erinevatele traditsioonidele antropoloogiast, sotsioloogiast ja kultuuriuuringutest semiootika ja filosoofiani. Teooriat ilmestavad l盲bivalt n盲ited nii k玫rgkultuurist kui popkultuurist, nii L盲盲ne kui Ida traditsioonidest, nii kaasaegsetest kui ajaloolistest teemadest. Raamatu v玫tavad kokku kaks juhtumiuuringut v盲ga erinevatest kontekstidest, 眉ks tegeleb itaalia 13. sajandi luulega, teine Ida-Euroopa kunstieluga 1990ndatel aastatel. Rein Raud (snd 1961) on 天美影视 脺likooli Aasia kultuuriloo ja 眉ldise kultuuriteooria professor. Raud on p盲lvinud tunnustust ka kirjaniku, t玫lkija ja esseistina. Lisaks siinsele uurimusele kuuluvad tema v盲rskemate teoste hulka monograafiad 鈥濵is on kultuur?鈥 (2013), Zygmunt Baumaniga kahasse kirjutatud "Iseduse praktikad" (2015, eesti keeles 2016) ja romaan 鈥濳ell ja haamer鈥 (2017). |
|
231 lk |
P盲rast l玫plikkust. Essee sattumuslikkuse paratamatusest Quentin Meillassoux Teoses 鈥漃盲rast l玫plikkust. Essee sattumuslikkuse paratamatusest鈥 on prantsuse filosoofi Quentin Meillassoux鈥 peamine taotlus 眉letada Immanuel Kanti postuleeritud tunnetuslik l玫he inimese ja maailma vahel, liikuda teispoole inimlikku 鈥渓玫plikkust鈥. Meillassoux鈥 hinnangul p玫hineb kogu Kanti-j盲rgne filosoofia 鈥渒orrelatsionismi鈥 ideel, arusaamisel, et tegelikkus (maailm) on alati vaid tegelikkus-meie-jaoks, et filosoofia objekt on korrelatsioon m玫tlemise ja olemise, meie ja maailma vahel, et meil puudub ligip盲盲s neile kahele eraldiseisvalt. Meillassoux鈥 siht on korrelatsionismist loobuda; selleks toetub ta astrof眉眉sikute, geoloogide ja paleontoloogide t枚枚le, kes uurivad Maa (universumi) ajalugu enne inimese teket, s.t. kes tegelevad maailmaga enne, kui sai tekkida korrelatsioon inimese ja maailma vahel. Seda inimliigi tekkele eelnevat maailma nimetab Meillassoux esiaegseks (pr ancestral). Kuid lisaks inimese ja maailma vahekorra revideerimisele, pakub ta v盲lja uue k盲situse maailma toimimisest. Maailm on Meillassoux鈥檒e radikaalselt sattumuslik, selles puudub p玫hjuslik paratamatus, pigem valitseb maailmas kaos 鈥 ainus kindel tugipunkt ongi see, et k玫ik on juhuslik. Quentin Meillassoux (snd 1967) on t盲nap盲eva hinnatumaid uue p玫lve prantsuse filosoofe, 眉ks nn spekulatiivse realismi loojaid ja liidreid. Ta on seni avaldanud kolm raamatut, samuti mitmeid artikleid; tema 眉ks peateoseid, mahukas v盲itekiri 鈥濲umala olematus. Essee virtuaalsest jumalast鈥 (L鈥橧nexistence divine. Essai sur le dieu virtuel), kirjutatud 1997, on siiani avaldamata ja peaks millalgi ilmuma p玫hjalikult 眉mbert枚枚tatud kujul. Meillassoux t枚枚tab filosoofia 玫ppej玫una Pariisi 1. 脺likoolis (Panth茅on-Sorbonne). 2006. aastal ilmunud 鈥淧盲rast l玫plikkust鈥 on tema seni k玫ige tuntum ja t玫lgitum teos. |
|
ISBN 978-9985-58-834-5 |
Moosese eristus ehk monoteismi hind Jan Assmanni 2003. aastal ilmunud raamat 鈥淢oosese eristus鈥 k盲sitleb p枚枚ret inimkonna ajaloos, mille j盲rel asuti vastandama ainu玫ige ainujumala usku k玫igile 眉lej盲盲nutele. Samas toonitab autor, et 鈥淢oosese eristuse鈥 t盲hendus pole mitte niiv玫rd monoteismi ja pol眉teismi eristamises, vaid eristuses t玫ese ja v盲盲rusu, 玫ige jumala ja ebajumalate, teadmise ja teadmatuse, usu ja uskmatuse vahel. V玫i nagu ta ise on 枚elnud: 鈥淪elmet r盲盲kida mono- ja pol眉teismist, oleks korrektsem viidata v盲listavale ja mittev盲listavale religioonile, v玫i veel parem, teoloogiale.鈥 Assmann n盲itab samuti, et 鈥淢oosese eristus鈥 ehk monoteistlik p枚枚re m盲rgib p枚枚ret ka religioonimeediumis: 眉leminekut rituaalilt tekstile. Assmann ei unusta samuti monoteismi poliitilist m玫玫det, sest 眉leminek ainujumala kummardamisele tingib senise v玫imukorralduse ringim盲ngimise. Pole kahtluski, et Assmanni t枚枚d, sh 鈥淢oosese eristus鈥 on lubanud v盲ga oluliselt revideerida seniseid arusaamu religiooniajaloost ja m玫ista kuiv玫rd oluline muutus oli inimkonna ajaloos judaistlik p枚枚re monoteismi suunas. Assmanni raamat on kirjutatud laiale haritud lugejaskonnale arusaadavas keeles ja pakub kindlasti m玫tlemisainest paljudele. Seni on see tekitanud mitmel pool maailmas v盲ga elavat vastukaja, ilmunud on ka mitmeid kogumikke, milles Assmanni monoteismi ajaloo vaadete 眉le innukalt vaieldakse. 鈥淢oosese eristus ehk Monoteismi hind鈥 (鈥淒ie Mosaische Unterscheidung oder Der Preis des Monotheismus鈥) on j盲rjekorras teine teet盲his Assmanni uurimist枚枚de ts眉klis, mida alustas 1997. aastal algselt inglise ja aasta hiljem saksa keeles ilmunud monograafia 鈥淢oses the Egyptian: The Memory of Egypt in Western Monotheism鈥 (eesti keeles 鈥淓giptlane Mooses. M盲lestus Egiptusest L盲盲ne monoteismis鈥, 2017).N眉眉dsest on m玫lemad tekstid saadaval ka eesti lugejale. Jan Assmann (snd 1938) on t盲nap盲eva tuntumaid eg眉ptolooge ja kultuurim盲lu uurijaid. Ta t枚枚tas alates 1976 kuni emeriteerumiseni 2003 Heidelbergi 眉likooli eg眉ptoloogia professorina, 2005 valiti ta Konstanzi 眉likooli religiooniajaloo ja 眉ldise kultuuriteaduse auprofessoriks. Assmanni v盲ga mahukas looming, mis h玫lmab ligemale poolsada monograafiat, pea sama palju toimetatud koguteoseid ja u 500 teadusartiklit, jaguneb laias laastus kolme valdkonna vahel: eg眉ptoloogia, religiooniajalugu ja kultuurim盲lu uuringud. |
|
ISBN 978-9985-58-829-1 |
Anti-Oidipus. Kapitalism ja skisofreenia L盲bi m眉眉dud 鈥濧nti-Oidipus鈥 (1972) on esimene k枚ide prantsuse filosoofide Gilles Deleuze鈥檌 ja F茅lix Guattari m玫jukast teosest 鈥濳apitalism ja skisofreenia鈥. Autorid kritiseerivad siin ps眉hhoanal眉眉si, mis k盲sitab teadvustamatust teatrina ja surub iha perekondlikku raami ja n盲itavad, et teadvustamatus on pigem tehas, kus toodetakse iha masinlikke voole ja l玫ikeid. Nad kirjeldavad 眉hiskonna arenemist primitiivse territoriaalse masina ja barbaarse despootliku masina juurest tsiviliseeritud kapitalistliku masinani, mis k玫ik voolud dekodeerib ja deterritorialiseerib. Gilles Deleuze (1925鈥1995) oli prantsuse filosoof, kes kirjutas mitmeid olulisi t枚id nii filmi, arhitektuuri, poliitika kui ka kunsti teemadel. F茅lix Guattari (1930鈥1992) oli prantsuse semiootik, filosoof ja ps眉hhoanal眉眉tik, kellelt muu hulgas p盲rineb ka 鈥溍秌osoofia鈥 kontseptsioon. |
|
ISBN 978-9985-58-827-7 |
V玫玫rad iseendale Prantsuse filosoof, kirjanik ja ps眉hhoanal眉眉tik Julia Kristeva k盲sitleb oma essees 鈥濾玫玫rad iseendale鈥 (1988) n眉眉dismaailmas 眉ha olulisemaks muutuvat k眉simust: kuidas suhtuda mujalt tulnutesse, v玫玫rastesse. Kristeva k盲sitleb ksenofoobia k眉simust nii ajaloolisest kui ka t盲nap盲evasest vaatenurgast: vaatluse all on v玫玫rad antiigis ja keskajal, valgustusajal, Prantsuse revolutsiooni p盲evil ja n眉眉disaja Euroopas (eelk玫ige Prantsusmaal). Ta v玫tab vaatluse alla suurkujud, kes on m玫tisklenud v玫玫ruse 眉le (nt Rabelais, Montaigne, Erasmus, Montesquieu, Diderot, Kant, Herder, Camus ja Nabokov). Kristeva k盲sitlus on kokkuv玫ttes ps眉hhoanal眉眉tiline ja tugineb Freudi seisukohale 鈥瀍ba玫dusust tekitavast v玫玫ristusest鈥, nentides tervikliku identiteedi v玫imatust ja indiviidi sisemist mitmetiolekut ning j玫udes j盲reldusele, et v玫玫raviha tuleks kanaliseerida arusaamisesse, et me k玫ik oleme v玫玫rad ka iseendale. |
|
ISBN 978-9985-58-823-9 |
Iseduse praktikad L盲bi m眉眉dud Kuidas kujuneb inimese arusaam oma kohast maailmas? Kas elame ajas, kus minaloome viisid on p玫hjalikult muutumas? Annab uus tehnoloogia meile rohkem vabadust v玫i meelitab see meid hoopis vabadustest loobuma? Kuidas kujuneb isedus? J盲rgib see samu universaalseid kujunemismustreid k玫igis inimestes, kultuurides ja vanuser眉hmades? V玫i on identiteet siiski sotsiokultuuriline konstruktsioon, mida ei olegi v玫imalik v盲ljaspool tema ajaloolist konteksti l玫puni m玫ista? See on valik olulisematest k眉simustest, millel peatuvad Rein Raud ja Zygmunt Bauman v盲rskes dialoogilises uurimuses "Iseduse praktikad". M玫ttevahetus toob lugejani aina uusi seoseid, mis 眉letavad ajalisi, ruumilisi ja erinevate m玫ttes眉steemide vahelisi piire. Usk dialoogi v玫imalikkusse ja m枚枚dap盲盲smatusse on ka raamatut l盲bivaks s玫numiks. "Iseduse praktikad" on hea ja ladus sissejuhatus identiteediuuringutesse, pakkudes harivat lugemist k玫igile, kel teema vastu huvi. Rein Raud (snd 1961) on 天美影视 脺likooli vanemteadur. Tema peamisteks uurimissuundadeks on 眉hiskonnateadused ja kultuur, s眉gavuti tegeleb ta Aasia kultuuri- ja ideedelooga. Zygmunt Bauman (snd 1925) on sotsioloog ja Leedsi 眉likooli emeriitprofessor. Tema peamiseks huvivaldkonnaks on kaasaegne kultuur ja selle toimemehhanismid. Baumani uurimused 眉letavad elegantselt valdkondadevahelisi piire. |
|
ISBN 978-9985-58-820-8 |
K玫ndimise filosoofia 鈥淜玫ndimise filosoofia鈥 (2009) on Fr茅d茅ric Gros` (s. 1965) tuntuim teos, milles autor m玫tiskleb muuhulgas erinevate k玫ndimisviiside 鈥 palver盲ndlus, matkamine ja uitamine 鈥 眉le, vaagib kuulsate kirjameeste k玫ndimisharjumusi ning r玫hutab, et k玫ndimine ei ole sport. ""K玫ndimise filosoofiat" ei saa rahulikult l玫puni lugeda. Tekib tahtmine k玫ndida. V盲ike tiir toas, siis 玫ues, seej盲rel juba t盲navale ja edasi, kuhu jalad viivad," on raamatut iseloomustanud t玫lkija ja luuletaja Hasso Krull. Fr茅d茅ric Gros (s. 1965) on prantsuse filosoof, Pariisi Poliitikauuringute Instituudi professor, kes on spetsialiseerunud kaasaegsele prantsuse filosoofiale, ise盲ranis Michel Foucault鈥 vaimsele p盲randile. Gros鈥 p玫hiliste uurimisteemade hulka kuuluvad ps眉hhiaatria ajalugu, karistusfilosoofia ning s玫ja ja kuuletumise/mittekuuletumise problemaatika. |
|
ISBN 978-9985-58-818-5 |
Kreeklased ja Idamaad. Homerosest maagideni L盲bi m眉眉dud Teoses 鈥淜reeklased ja Idamaad鈥 arutletakse Vana-Kreeka kultuuriliste kontaktide 眉le muistse Mesopotaamia, Egiptuse, P盲rsia jt tsivilisatsioonidega, ilma mille m玫judeta poleks Vana-Kreeka kunagi t玫usnud oma arhet眉眉pset kuulsust v盲盲rivale k玫rgusele. Autor illustreerib kreeklaste ja idamaade kontakte rohkete v盲rvikate n盲idetega ja muudab oma raamatu lugemise t玫eliseks avastusretkeks 玫htumaise tsivilisatsiooni algete juurde. Professor Walter Burkert (1931鈥2015) on maailma 眉ks tuntumaid ja tunnustatumaid klassikalisi filolooge, kes on kirjutanud erinevates keeltes arvukaid raamatuid ja artikleid antiikkultuurist ja -religioonist. T盲nu temale on ka laiema publiku hulka j玫udnud arusaam, et ei ole v玫imalik r盲盲kida eraldi klassikalisest Kreekast ja Idamaadest, vaid need piirkonnad arenesid koos tuhandeid aastaid kestnud kultuurivahetuse k盲igus. 鈥濳reeklased ja Idamaad鈥 on esimene eesti keelde t玫lgitud Walter Burkerti teos. |
|
ISBN 978-9985-58-816-1 |
Laste loovus ja kujutlusv玫ime. M盲ng ja selle osa lapse ps眉眉hilises arengus Vene keelest t玫lkinud Enn Siimer L盲bi m眉眉dud 20. sajandi 眉he v盲ljapaistvama ps眉hholoogi Lev V玫gotski (1986鈥1934) t枚枚de vastu on t盲nap盲eval taas huvi tekkinud. Vaid 38-aastaselt tuberkuloosi surnud teadlase tegevus eesk盲tt arengups眉hholoogias, aga ka esteetikas ning defektoloogias on p盲lvinud laialdast teaduslikku vastukaja. Teda on nimetatud ka ps眉hholoogia Mozartiks. V玫gotski laiendas oluliselt ettekujutust lapse vaimse arengu ps眉hholoogiast, hakates bioloogiliste tegurite k玫rval t盲htsust omistama ka sotsiaalkultuurilistele faktoritele. L. V玫gotski (1986鈥1934) t枚枚 鈥濴aste loovus ja kujutlusv玫ime. M盲ng ja selle osa lapse ps眉眉hilises arengus鈥 kujutab endast nii teoreetilist kui ka praktilist k盲sitlust laste loovuse ja m盲ngu olemusest ning selle arendamise v玫imalustest laste erinevatel arenguperioodidel. Teos on m玫eldud nii lastega tegelevatele pedagoogidele kui ka k盲sitletavatest probleemidest huvitatud lastevanematele. |
|
ISBN 978-9985-58-808-6 |
V盲gi. V盲ekirjad I L盲bi m眉眉dud Margus Oti teos "V盲gi" on algup盲rane filosoofiline maailmat玫lgendus, mis s玫lmib kokku erinevaid m玫ttetraditsioone ja teadusharusid ning annab uusi vahendeid, milles saame oma emakeeles olemise ja maailma 眉le m玫tiskleda. Keskseks m玫isteks Oti filosoofias saabki 惫盲驳颈. Raamatus esitatakse teatav ontoloogia ehk muundumis玫petus. Selle j盲rgi k盲sitletakse 眉le眉ldist evolutsiooni ning esmajoones seda, kuidas tekivad keerukamad olemisvormid, sh inimene ehk keelevahekord. Viimasel peatutakse pikemalt ning puudutatakse seda olemisvormi 眉hiskondlikust ja individuaalsest perspektiivist: kuidas hoida ja kasvatada 眉hiselulist ja isiklikku v盲ge. Teoses uuritakse niisiis v盲e avaldusi looduses, 眉hiskonnas ja indiviidis. Margus Ott kaitses doktorikraadi filosoofia erialal 天美影视 脺likoolis, Eesti Humanitaarinstituudis 2014. aastal. Ta on erinevates 眉likoolides andnud romanistika, filosoofia ja sinoloogia eriala loenguid. On vahendanud eesti keelde l盲盲ne m玫tlejaid: Deleuze (nt 鈥濫rinevus ja kordus鈥), Spinoza (鈥濫etika鈥), Bergson (nt 鈥濧ine ja m盲lu鈥) ja Jullien (鈥濼玫hususe traktaat鈥) ning k盲sikirjaliselt ka katkendeid erinevate ajastute Hiina filosoofidelt. |
|
|
Postmodernsusest lastele Prantsuse keelest t玫lkinud Mirjam Lepikult Prantsuse filosoof ja kirjanduskriitik Jean-Fran莽ois Lyotard (1924鈥1998) on l盲盲ne 20. sajandi 眉ks t盲htsamaid m玫tlejaid. Ta on andnud olulise panuse t盲nap盲eva keelefilosoofiasse, esteetikasse ja sotsiaalteadustesse. Lyotard oli esimene, kes t玫i m玫iste 鈥瀙ostmodernism鈥 filosoofilisse diskussiooni, samuti p盲rineb temalt teooria 鈥瀞uurtest narratiividest鈥. Tema tuntuim teos on 1979. aastal ilmunud "Postmodernne olukord". Lyotard鈥檌 鈥濸ostmodernsusest lastele. Kirju aastaist 1982鈥1985鈥 (esmatr眉kk 1986) koosnebki autori ajavahemikus 1982鈥1985 reaalsetest kirjutatud kirjadest. Adressaatideks on noored filosoofid, sealhulgas ka m玫nede autori kolleegide lapsed. Raamatu keskmeks on kriitiline, kuid liigset keerulisust v盲ltiv anal眉眉s modernsusest, mille alguseks peab autor 18. sajandi l玫ppu. Tema hinnangul on viinud modernsus, mille peamiseks ideeks on olnud inimkonna emantsipatsioon, paradoksaalsel moel ratsionalismi kaudu totalitarismini. Niisiis p眉hendub raamat postmodernsuse selgitamise k玫rval suuresti ka modernsuse dekonstrueerimisele. Teos k盲sitleb ka aktuaalseid pedagoogilisi k眉simusi, nagu filosoofia 玫petamine ja selle funktsioon. Kirjavahetus on suurep盲rane ja kompaktne sissejuhatus Lyotard鈥檌 filosoofiasse, 眉htlasti esimene Lyotard鈥檌 teose t玫lge eesti keelde. |
ISBN 978-9985-58-788-1|
ISBN 978-9985-58-784-3 |
脺kski saar pole saar: Neli pilguheitu inglise kirjandusele globaalsest vaatenurgast Inglise keelest t玫lkinud Aet Varik Carlo Ginzburgi 鈥灻渒ski saar pole saar鈥 pakub neli erudeeritud, s盲ravat ja s眉gavalt isikup盲rast sissevaadet inglise kirjanduslukku. Autorile iseomasel moel on ta v盲lja valinud tekstid, mis teda inspireerivad, et seej盲rel kaevuda nende tekstide ajaloolisse konteksti ja dialoogi teiste tekstidega ning kokkuv玫ttes pakkuda v盲lja 鈥瀞aare眉lene vaade inglise kirjandusele鈥, nagu ta ise oma l盲henemist iseloomustab. Carlo Ginzburg (snd. 1939) on itaalia ajaloolane, 眉ks tuntumaid ja m玫jukamaid t盲nap盲eval, kelle loomingu p玫hiosa on p眉hendatud n玫iauskumuste uurimisele varauusaegses Euroopas. Selle k玫rval on tema sulest ilmunud ka t盲helepanuv盲盲rseid k盲sitlusi kunstiajaloost, kirjandusest, poliitikast ja ajalooteoreetilistes k眉simustes. Carlo Ginzburg 玫petas pikka aega Bologna 脺likoolis ja California 脺likoolis Los Angeleses, viimases on ta praegu emeriitprofessor. Raamatule on lisatud kultuuriajaloolase Marek Tamme intervjuu autoriga. |
|
ISBN 9789-985-58-777-5 |
Me pole kunagi olnud modernsed Prantsuse keelest t玫lkinud Anti Saar L盲bi m眉眉dud Bruno Latouri "Me pole kunagi olnud modernsed" n盲itab meile, et meie, modernsuses kasvanud ratsionaalsete inimeste maailmapilk pole mitte ainum玫eldav ega isegi mitte t盲pseim k玫igist, vaid oluliselt kallutatud teatavate meelevaldsete kultuuriliste otsuste t玫ttu, mis meile tunduvad justkui loomulikud. Aga tegelikult ei ole. Maailm, mida Latour meid selle asemel m盲rkama kutsub, on midagi hoopis muud: v玫rgustike, h眉briidide ja 眉ksteisessesulavuste toimiv kogum, mis on korraga kohalik ja globaalne, looduslik ja inimlik - selline, nagu ta on, mitte selline, nagu ta n盲ib. Pariisi Poliitikauuringute Instituudi professor Bruno Latour (s. 1947) on t盲nap盲eva filosoofilise m玫tlemise k玫ige tundmatum superstaar. Ta on 眉limalt m玫jukas, laialdaselt tsiteeritud ja viidatud autor, teaduse- ja tehnikauuringute peamisi eestvedajaid, et mitte 枚elda alusepanijaid, kelle huvialad ulatuvad laborit枚枚 antropoloogilistest uuringutest kunsti, religiooni, seadusandluse ning teinekord isegi raudtees眉steemide ja muu s盲盲rase valda, k玫ik pandud originaalsesse ja ainulaadsesse filosoofilisse raami. |
|
ISBN 9789-985-58-765-2 |
痴补补迟别尘盲苍驳耻眉丑颈蝉办辞苍诲 L盲bi m眉眉dud Guy Ernest Debord (1931鈥1994) oli prantsuse marksistlik filosoof, filmire啪iss枚枚r ja 眉ks 20. sajandi teise poole avangardkunsti peaideolooge. Oma leppimatuses igasuguse vaimse, sotsiaalse v玫i kunstilise etableerumise suhtes on ta t盲nap盲evani suureks autoriteediks paljudele kultuuriteoreetikutele ja -praktikutele. |
|
ISBN 978-9985-58-760-7 |
Gooti arhitektuur ja skolastika Inglise keelest t玫lkinud Ene-Reet Soovik, prantsuse keelest t玫lkinud Kaia Sisask L盲bi m眉眉dud Erwin Panofsky (1892鈥1968) on 眉ks 20. sajandi nimekamaid kunstiajaloolasi, ikonoloogilise meetodi rajaja ja viljeleja. Tema kasutatud meetodid, mille tuumaks on kunstiteoste t盲henduse seostamine ajastu maailmavaatega, on vaatamata diskursusemuutustele kunstiajaloolaste seas j盲tkuvalt populaarsed. 鈥淕ooti arhitektuur ja skolastika鈥 (1951) on 眉ks Panofsky poleemilisemaid t枚id, milles ta 眉hendab k玫rgkeskaja filosoofiast tuletatud m玫tteviisi arhitektuursete vormide arenguga. Omas ajas innovaatilise l盲henemise t玫ttu kuulub see teos kunstiajaloo historiograafia t眉vitekstide hulka. 鈥炩濭ooti arhitektuur ja skolastika鈥 on ikonoloogia rakendamise n盲idistekst: gooti ehituskunstis avaldus autori arvates keskaegse skolastika s眉steem. Vaatamata sellele, et Panofskyt on suhteliselt lihtne t盲nap盲eva perspektiivist kritiseerida, pole ikonoloogia oma aktuaalsust minetanud. Seet玫ttu kuulub Panofsky 玫petatud kunstiteoste l盲hilugemine kindlasti ka t盲na iga uurija metodoloogilisse 鈥渢枚枚riistakotti鈥,鈥 on raamatu kohta m盲rkinud Eesti Kunstiakadeemia professor Krista Kodres. Eestikeelsele v盲ljaandele on lisatud Pierre Bourdieu p玫hjalik j盲rels玫na, raamatu on toimetanud ja kommentaaridega varustanud Anneli Randla. |
|
ISBN 978-9985-58-755-3 Pehme k枚ide |
Pistriku talvekarje: esseed Joseph Brodsky poeetikast ja surmast Luuletused vene keelest t玫lkinud Mihhail Lotman ja Maria-Kristiina Lotman Luuletaja, esseist, draamakirjanik Joseph Brodsky (Jossif Aleksandrovit拧 Brodski, 1940鈥1996) j盲ttis s眉gava j盲lje nii vene- kui ka inglisekeelsesse kirjandus ja kultuurimaailma. Ta osales intensiivselt Ameerika ja eriti New Yorgi intellektuaalses elus ning suutis Susan Sontagi s玫naul seda oluliselt muuta. Brodsky luulemaailma iseloomustab erakordne pinge 眉helt poolt Erose ja Thanatose ning teiselt poolt Kleio ja Urania, st ruumi ja aja vahel. K玫ik asjad, s眉ndmused ja kujundid Brodsky luules asuvad selles j玫uv盲ljas. Raamatus on k盲sitletud erinevates 啪anrites ja eri vaatenurkadest Brodsky poeetika t盲htsamaid k眉lgi. Esmatr眉kiga v玫rreldes on teos kolmandiku v玫rra mahukam. P玫hjalikumalt on k盲sitletud mere ja eriti taeva teemat, samuti on lisatud essee Brodsky armastusloost ja tema armastusluulest. |
|
ISBN 978-9985-58-752-2 Pehme k枚ide |
Moraal Inglast Bernard Williamsit (1929-2003) peetakse 20. sajandi teise poole 眉heks juhtivaks moraalifilosoofiks, sageli nimetatakse teda selle 鈥瀉ntiteoreetilise鈥 liini esindajaks. Williamsi esimene raamat 鈥濵oraal鈥 (鈥濵orality鈥 1972) ongi hea sissejuhatus nii autori enda m玫tlemisse kui ka mitmete moraalifilosoofia probleemide juurde 眉ldisemalt. Oma ilmumisajal oli 鈥濵oraal鈥 suunatud angloameerika moraalifilosoofia tolle hetke peavoolu vastu, mis n盲gi eetikat peaaegu ainult metaeetika ja semantikana. Usuti, et filosoofi 眉lesanne on anal眉眉sida 眉ksnes moraali keelt, mitte 鈥渕oraliseerida鈥 ega isegi moraalinorme puhastada v玫i aksiomatiseerida. Kuigi hilisemad aastak眉mned on olnud tunnistajaks praktilise v玫i rakendusliku eetika taass眉nnile, kehtib ka praegusaja moraalifilosoofia kohta Williamsi 眉ks kriitilisi p玫hiteese: teooriad on oma olemuselt skemaatilised ning kipuvad silmist kaotama elurealiteetide s眉gavust ja detaile. Williamsi "Moraal" on t盲naseni laialt tsiteeritud teos. |
|
ISBN 978-9985-58-746-1 Pehme k枚ide |
Teisiti kui olla ehk teispool olemust L盲bi m眉眉dud 鈥濼eisiti kui olla ehk teispool olemust鈥 (Autrement qu'锚tre ou au-del脿 de l'essence) on teos, mida peetakse prantsuse m玫tleja Emmanuel Levinasi (1906-1995) 眉heks p玫hiteoseks 鈥濼otaalsuse ja l玫pmatu鈥 (Totalit茅 et infini) k玫rval. Autor arendab siin edasi ning mitmel pool korrigeerib oma 鈥濼otaalsuses ja l玫pmatus鈥 avaldatud seisukohti, t玫en盲oliselt m玫jutatuna ka viljakast dialoogist Jacques Derridaga. Raamatus "Teisiti kui olla ehk teispool olemust" p眉眉ab Levinas t玫lkida eetikat filosoofia keelde, olles samas teadlik selle 眉lesande v玫imatusest. Eetiline k盲sk p盲rineb teiselt poolt olemist ja olemust, teiselt poolt igasuguseid totaalsusi ja seega ka teiselt poolt keelt. Sellegi poolest on v玫imalik kuulda olemises ja keeles selle k盲su kaja, mis p眉hendab mu teisele inimesele ja mida on v玫imalik ignoreerida vaid s眉眉mepiinade hinnaga. Selline filosoofia pole Levinasi s玫nul mitte tarkuse armastus, vaid armastuse tarkus - 玫igluse teenistuses. |
|
ISBN 978-9985-58-745-4 Pehme k枚ide |
Struktuur ja vabadus 1: Semiootika vaatevinklist. 1.1. Tartu鈥揗oskva koolkond 鈥濼artu鈥揗oskva koolkond鈥 on esimene k枚ide semiootik Mihhail Lotmani valikteostest, mis on koondatud pealkirja alla 鈥濻truktuur ja vabadus鈥. Esimene k枚ide sisaldab autori uurimusi semiootika alustest ja Tartu koolkonna t盲htsamate m玫istete 眉levaadet. Sissejuhatuses vastab Lotman muuhulgas k眉simusele, mis on semiootika. Samas aga on raamatus palju autori originaalseid tulemusi ja m玫isteid, nagu nt semiootilise s眉steemi v盲li, semiootiline reduktsioon jt. Raamat on m玫eldud k玫igile huvilistele ega vaja spetsiaalset ettevalmistust. |
.jpg)
|
ISBN 978-9985-58-739-3 Pehme k枚ide |
Igavuse filosoofia L盲bi m眉眉dud Norra filosoofi, Bergeni 脺likooli professori Lars F. H. Svendseni (s. 1970) teos 鈥濱gavuse filosoofia鈥 lahkab kaasaegse L盲盲ne 眉hiskonna 眉ht levinud vaimset seisundit, igavust 鈥 selle loomust, kust see alguse saab, kuidas ja miks see meid vaevab ning miks inimesed igavust 眉letada ei saa. Lars F. H. Svendsen kasutab oma anal眉眉sis nii filosoofiat, kirjandust, ps眉hholoogiat, teoloogiat ja popkultuuri. Raamat jaguneb neljaks. Esimeses osas kirjeldab autor igavuse 眉ldiseid aspekte, teises esitatakse igavuse ajalugu, kolmanda keskmes on Martin Heideggeri igavuse-teemalised fenomenoloogilised uurimused ja neljas k盲sitleb, kuidas igavusega suhestuda v玫i sellega hakkama saada. |
|
ISBN 978-9985-58-736-2 Pehme k枚ide |
Kohad ja mittekohad. Sissejuhatus 眉limodernsuse antropoloogiasse L盲bi m眉眉dud Marc Aug茅 (s眉nd. 1935) on t盲nap盲eva 眉ks k玫ige nimekamaid prantsuse antropolooge, 1992. aastal ilmunud 鈥淜ohad ja mittekohad. Sissejuhatus 眉limodernsuse antropoloogiasse鈥 on tema tuntuim ja t玫lgituim teos. 鈥濳ohad ja mittekohad鈥 on praeguseks juba klassika staatuses antropoloogiline k盲sitlus t盲nap盲eva L盲盲ne 眉hiskonna p玫hijoontest, mis koonduvad Aug茅 jaoks 鈥渕ittekoha鈥 m玫istesse: 鈥渕ittekohad鈥 on anon眉眉msed transiitpaigad, mida moodsas 眉hiskonnas on 眉ha enam ja kus 眉ha enam inimesi veedab 眉ha enam aega: lennujaamad, supermarketid, kiirteed jne. Aug茅 teos on 眉htaegu tabav ja vaimukas diagnoos kaasaegsele L盲盲ne 眉hiskonnale, ent 眉htlasi oluline teoreetiline panus aruteludesse moderniseerimise 眉le. |
|
|
Surma and Prantsuse keelest t玫lkinud Mart Kangur "Surma and" on 20. sajandi 眉he m玫jukaima prantsuse m玫tleja Jacques Derrida (1930-2004) hilise loomeperioodi t盲htteos. |
|
ISBN 978-9985-58-729-4 Pehme k枚ide |
T玫hususe traktaat L盲bi m眉眉dud Pariisi Diderot' 眉likooli professor Fran莽ois Jullieni (snd 1951) teos uurib ida ja l盲盲ne m玫tlemise p玫him玫ttelist erinevust ning v玫imalikku dialoogi nende vahel. Jullien anal眉眉sib l盲盲ne ja hiina tsivilisatsioonide erinevaid tegutsemismalle s玫japidamises, poliitikas ja diplomaatias. |
|
ISBN 978-9985-58-716-4 Pehme k枚ide |
Essee s玫prusest L盲bi m眉眉dud Raamatus 鈥淓ssee s玫prusest鈥 kirjeldab Raudam inimeste ja ideede 眉llatuslikke kohtumisi. Kas Derrida suhtles oma l盲hedase s玫bra Agambeniga p盲rast nende vihast vaidlust s玫pruse t盲henduse 眉le? Kas Heidegger palus kunagi vabandust oma Hitleri re啪iimi ajal tehtud ennatlike j盲relduste ja hirmu盲ratavate tegude eest? Kas Hitler tunnistas end s眉眉di selles, et eksitas maailmakuulsat filosoofi nii s眉gavalt? See, mis pole kunagi juhtunud, on siinses teoses tavap盲rane. Raamatust v玫ib leida l眉hikese 眉levaate s玫pruse m玫iste arenemisest alates ajast, kui Aristoteles pani kirja saatusliku lause 鈥濷h, mu s玫brad...鈥 |
|
ISBN 978-9985-58-708-9 |
Poliitika kui elukutse ja kutsumus. Teadus kui elukutse ja kutsumus L盲bi m眉眉dud T盲nap盲evase sotsioloogia 眉he rajaja Max Weberi kaks kuulsat loengut aastatest 1917 ja 1919, mis pole t盲naseni kaotanud oma aktuaalsust. Eess玫na prantsuse sotsioloogia suurkujult Raymond Aronilt. |
|
ISBN 978-9985-58-700-3 |
Armastus, vihkamine ja vastuseis T玫lkinud Aet Varik L盲bi m眉眉dud K玫ige traagilisem ja ebameeldivam meie eluviisi juures on kalduvus kultiveerida hirmu, vihkamist ja 惫盲驳颈valda parema, rahumeelsema elu nimel; 玫nne, humaansuse ja armastuse nimel: me p枚枚rdume kurja poole, et luua head (nii me v盲hemalt arvame). Sellele traagilisele ja hukatuslikule suunale meie 眉hiselus on Leonidas Donskis suure sihikindluse ja erakordse selgusega p眉hendanud oma senise uurimist枚枚. Hulk saavutatust on esindatud selles raamatus.
Donskise avastused on v玫imsaks hoiatuseks kerkivate tormide eest, mis 盲hvardavad meie vabadusi, inim玫igusi ja v盲盲rikust, mille meie eelk盲ijad on raskustega k盲tte v玫idelnud. Meile pakutakse n盲gemust v玫imalustest kaitsta inimkonda ja muuta elu veidigi turvalisemaks. Sellest teosest on palju 玫ppida ja palju meelde j盲tta. |
