Saksakeelsed väljaanded
|
|
Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830: Kronoloogiline nimestik I 1494–1710 Koostajad: Helje-Laine Kannik, Kertu Maasik, Tiiu Reimo, Aira Võsa Väljaanne „Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830“ on osa mitu aastakümmet tagasi algatatud Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia projektist. Kolme köitesse koondatakse Eestis elanud autorite võõrkeeltes ilmunud trükiste ning Eesti kohta mujal ilmunud olulisemate teoste bibliograafia trükikunsti algusest kuni kiirpressi kasutusele võtmiseni. Bibliograafia esimene köide koondab kuni aastani 1710 ilmunud võõrkeelseid trükiseid, hõlmates esimesi teadaolevaid Eestiga seotud autorite kirjatöid, Euroopa ülikoolidesse jõudnud liivimaalaste väljaandeid ning Liivi sõja ja selle jätkusõdade kirjeldusi. 1630. aastatel asutati Eesti oma trükikojad Tartus, ÌìÃÀÓ°ÊÓs ja Narvas, kuid siinsete autorite teoseid ilmus ka mujal. Põhjasõja algusaastaid iseloomustab riigivõimu korralduste suur osakaal trükitoodangus, samas kui muu sisuga töid ilmus üha vähem. Trükiste kirjele on lisatud nende leidumus Eesti jt riikide mäluasutustes ning teadaoleva digikoopia asukoht. 1710. aasta tähistab Eesti- ja Liivimaa üleminekut Vene tsaarivõimu alla. |
ISBN 978-9985-58-974-8 |
|
Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830: Kronoloogiline nimestik II 1711–1830 Koostajad: Helje-Laine Kannik, Kertu Maasik, Tiiu Reimo, Aira Võsa Väljaanne „Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830“ on osa mitu aastakümmet tagasi algatatud Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia projektist. Kolme köitesse koondatakse Eestis elanud autorite võõrkeeltes ilmunud trükiste ning Eesti kohta mujal ilmunud olulisemate teoste bibliograafia trükikunsti algusest kuni kiirpressi kasutusele võtmiseni. Bibliograafia teine köide koondab aastatel 1711–1830 ilmunud võõrkeelseid trükiseid. Põhjasõja järgsed esimesed aastakümned olid trükitoodangult väga tagasihoidlikud, haridus- ja kultuurielu elavnes alles 18. sajandi keskpaiku ning hakkas jõudsamalt arenema sajandi viimasel veerandil. Eesti- ja Liivimaale peamiselt Saksamaalt ümber asunud haritlaste teostes avaldusid uued ideed, valgustusajaga kaasas käiv vaade kohalikele oludele ja siin elavale talurahvale. Ilmuma hakkasid nädalalehed, katsetati ajakirjadega, avalikkuse ette jõudsid esimesed pärisorjust kritiseerivad kirjatööd. Euroopa tuntuimaks näite- ja romaanikirjanikuks tõusis sajandivahetusel August von Kotzebue. Ülikooli taasavamine Tartus tõi Eestimaale terve plejaadi õpetlasi, kelle abil sai uue hingamise teaduskirjanduse välja andmine ning Eesti- ja Liivimaa looduse ning ajaloo põhjalikum uurimine. Siinsed meresõitjad ja maadeuurijad avardasid oma rännakutega maailmapilti ning paljud siinsed õpetlased jõudsid oma töödega 19. sajandil Peterburi Teaduste Akadeemia tunnustatud teadlaste hulka. Trükiste kirjele on lisatud nende leidumus Eesti jt riikide mäluasutustes ning teadaoleva digikoopia asukoht. 1830. aasta tähistab rahvusvahelise kokkuleppe põhjal käsitrüki perioodi lõppu Euroopas. |
ISBN 978-9985-58-975-5|
|
Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830: Registrid Koostajad: Helje-Laine Kannik, Kertu Maasik, Tiiu Reimo, Aira Võsa Väljaanne „Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830“ on osa mitu aastakümmet tagasi algatatud Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia projektist. Kolme köitesse koondatakse Eestis elanud autorite võõrkeeltes ilmunud trükiste ning Eesti kohta mujal ilmunud olulisemate teoste bibliograafia trükikunsti algusest kuni kiirpressi kasutusele võtmiseni. Bibliograafia kolmas köide sisaldab nimestiku kasutamist hõlbustavaid registreid: nime, pealkirja, organisatsiooni, teema, kohanime, ilmumiskoha, trükkali ja trükikoja või keele alusel. Nimeregistrist leiab mitme autori puhul ka lühikese elulookirjelduse koos viidetega allikatele. Köite lõpus on bibliograafia koostamisel kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu ning nimestik mäluasutustest, kus Eestis ilmunud võõrkeelsed ja Estonica raamatud teadaolevalt hoiul on. |
ISBN 978-9985-58-976-2 |
|
Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830 (komplekt) Koostajad: Helje-Laine Kannik, Kertu Maasik, Tiiu Reimo, Aira Võsa Bibliograafia on üks võimalusi, kuidas teha kättesaadavaks ja säilitada kultuurimälu. Tänapäeval asendavad trükitud bibliograafiaid enamasti arvutipõhised andmebaasid ja elektronkataloogid, kuid kaasaegsete abivahenditega on varasemate sajandite trükiseid tihtipeale keeruline otsida ja leida, sest keel ja kirjaviis on sajandite vältel teisenenud. Väljaanne „Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830“ on osa mitu aastakümmet tagasi algatatud Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia projektist. Kolme köitesse koondatakse Eestis elanud autorite võõrkeeltes ilmunud trükiste ning Eesti kohta mujal ilmunud olulisemate teoste bibliograafia trükikunsti algusest kuni kiirpressi kasutusele võtmiseni. Muukeelset kasutajat abistavad tõlked saksa keelde. Bibliograafia koos registritega on mõeldud abivahendiks Eesti ja teiste riikide mäluasutuste vanatrükiste kogude kuraatoritele, aga ka kõigile varauusaja uurijatele ning huvilistele. |