2020
|
ISBN 978-9985-58-893-2 |
Eesti digikultuuri manifest Eesti on maailmas p玫hjendatult tuntud kui edumeelne digiriik. Samas ei ole me suutnud panna seda digiriiki kuigi edukalt teenima meie riikluse k玫ige p玫hilisemaid v盲盲rtusi: keele ja kultuuri s盲ilitamist ja arendamist. Mure eesti keele ja kultuuri kestlikkuse p盲rast v玫tab avalikkuses 眉ha suuremaid ja kummalisemaid vorme. Samal ajal kuuleme aga 眉ha uutest Eesti e-riigi saavutustest. Mida toob saabunud digiajastu eesti kultuurile? Kuidas kanda Eesti e-edulugu 眉le ka kultuuri valdkonda? Kultuuriministeerium kuulutas 2020. aasta digikultuuriaastaks. K盲esolev raamat koondab 眉htede kaante vahele sel puhul 天美影视 脺likooli ja Postimehe koost枚枚s ilmunud kaksk眉mmend esseed, mis algselt avaldati Postimehe lisalehe AK rubriigis 鈥濪igikultuur鈥. Raamatu tarvis on autorid oma esialgseid kirjutisi t盲iendanud ja arendanud. Raamatu koostajate arvates tuleks digikultuuri m玫ista uue t盲hendusloome kontekstina, uutmoodi 鈥瀕ingitud鈥 maailmana, mida me alles hakkame paremini m玫istma. See uus 鈥瀌igitaalne olukord鈥 sunnib meid ka Eestis revideerima mitmeid seniseid p玫him玫tteid ja k盲itumisharjumusi. |
|
ISSN 2504-6616 (tr眉kis) |
Philologia Estonica Tallinnensis 5 (2020) Philologia Estonica Tallinnensise viies, keeleteemaline number keskendub keeles esinevatele j盲rjestustele. Ajakirjanumbrisse on koondatud keeleteaduse eri valdkondade uurimusi, kust ilmneb, mida mingit t眉眉pi j盲rjestused keelte kohta r盲盲givad. Nii nagu on mitmekesine artiklite teoreetiline baas, mis varieerub mikrotasandi uurimusest makrotasandi omadeni, on lai ka vaatlusaluste keelte hulk (eesti, ungari, ukraina, soome, saksa, leedu) ja rahvusvaheline autorkond. Ajakirjanumbris on 11 eesti- ja ingliskeelset artiklit. Teemad h玫lmavad esimese keele omandamist ja keele玫pet, kontaktidest johtuvaid keelemuutusi, v盲rvinimetusi, eesnimekasutuse reguleerimist, tajumetafooride t玫lkimist, ilmastikun盲htuste s玫navara ja ka kitsamaid keelen盲htusi, nagu partitiivsus. Ajakirja ongi koondatud v盲ga eripalgeline valik n盲idetest, kuidas keeles j盲rjestused esineda v玫ivad 鈥 leidub n盲iteid sagedusj盲rjestuste kohta, osutusi keelendite keelde ilmumisest, sageduste ja j盲rjestuste sarnasusest, mis omakorda osutavad kultuurilistele sarnasustele, aga ka kirjeldusi, kuidas 眉ks n盲htus l眉kkab k盲ima terve j盲rgmiste ahela. |
|
ISSN 2346-5824 |
Slavica Revalensia VII (2020) (vene keeles) Ajakirja rubriigis 芦袠褋褋谢械写芯胁邪薪懈褟 懈 屑邪褌械褉懈邪谢褘禄 (鈥濽uringud ja materjalid鈥) on kaheksa inglis- ja venekeelset artiklit nii l盲hilugemise 啪anris (nt Aleksandra Pahhomova uurimus Mihhail Kuzminist ja Aleksandr Dolinini artikkel Vladimir Nabokovi 鈥濳angelasteost鈥) kui ka kirjandusajaloolises v玫tmes. Esmakordselt avaldatakse koos p玫hjalike kommentaaridega kaks v眉rst Pjotr Vjazemski kirja Pjotr Bartenevile (Lev Sobolevi publikatsioon), Boriss Eichenbaumi kirjad Juri Nikolskile (Marina Salmani publikatsioon) ja kolm Ivar Ivaski kirja Boriss Pasternakile (Aija Sakova publikatsioon). Numbrist leiab lugeja ka kaks Andrei Kaissarovi teksti, millest 眉ks ilmub t盲ies mahus esimest korda ja teist (芦袙芯褋锌芯屑懈薪邪薪懈褟 芯 楔谢褢褑械褉械禄 ehk 鈥濵盲lestused Schl枚zerist鈥) omistati varem ekslikult Aleksandr Turgenevile (Marina Korenjova ja Jekaterina Larionova publikatsioon). Pu拧kini-uuringud on esitatud Mihhail Bezrodn玫i artiklits眉kli teise osaga 芦袠蟹 泻芯屑屑械薪褌邪褉懈褟 泻 鈥溞熜感盒拘残拘 写邪屑械鈥: 5鈥6禄 (鈥濳ommentaarist 鈥濸adaemandale鈥: 5鈥6鈥); j盲tkub ka Roman Timent拧iku monumentaalne artiklits眉kkel Anna Ahmatova 鈥濵盲rkmikutest鈥 (vt ka Slavica Revalensia kaks viimast k枚idet). Ajakirja rubriigis 鈥濱n memoriam鈥 avaldatakse j盲releh眉眉ed j盲rgmistele vene kirjanduse asjatundjatele: Venemaa Teaduste Akadeemia maailmakirjanduse instituudi vanemteadurile Oleg Anatoljevit拧 Korosteljovile (1959鈥2020), Wisconsini 脺likooli Madisonis emeriitprofessorile James Baileyle (1929鈥2020), Peterburi Riikliku 脺likooli professorile Jelena Vladimirovna Du拧et拧kinale (1941鈥2020) ja Moskva Riikliku 脺likooli professorile Nikolai Aleksejevit拧 Bogomolovile (1950鈥2020). |
|
ISBN 978-9985-58-889-5 |
Kuidas m玫ista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht Raamat keskendub andmestumise kui 眉he viimaste aastate olulisima ning vastuolulisema n盲htuse uurimisele. Raamatu keskmes on erinevad meetodid ja metodoloogilised v玫tted, mida rakendatakse uurimaks andmestumist kui sotsiaalset protsessi, mille k盲igus igap盲evased tegevused ja 眉hiskondlikud protsessid teisendatakse arvulisteks andmeteks. Kogumikust leiavad kasulikku lugemist k玫ik, kes soovivad andmestumisega kaasnevaid protsesse paremini m玫ista 鈥 nii andmetega iga p盲ev t枚枚tavad v玫i seda teha soovivad anal眉眉tikud, eksperdid ja otsustajad, andmetega t枚枚d alustavad bakalaureuse- v玫i magistritaseme 眉li玫pilased kui ka juba kogenud eksperdid, kes soovivad oma anal眉眉tilist repertuaari laiendada. |
|
ISBN 978-9985-58-892-5 |
Ajalooteaduse uued suunad 鈥濧jalooteaduse uued suunad鈥 on koguteos, kus tuntud ajaloolased kaardistavad viimaste k眉mnendite olulisemaid uurimissuundi ajalooteaduses. Marek Tamme ja Peter Burke鈥檌 koostatud raamat sisaldab 12 peat眉kki, mis tutvustavad valdkondi globaalsest ja post-koloniaalsest ajaloost keskkonna-, asjade-, emotsioonide- ja digiajalooni. Igal peat眉kil on kaks autorit, 眉ks on kirjutanud pikema 眉levaate konkreetsest ajalooteaduslikust suunast, teine on sellele kirjutanud kommentaari, millele esimene autor omakorda vastab. Sel moel lubab raamat omandada 眉hele valdkonnale eri vaatenurki ja ergutab aktiivset hoiakut loetusse. Raamat ilmus inglise keeles 2018. aasta s眉gisel, see on p盲lvinud mitmel pool maailmas v盲ga head vastuv玫ttu ja on t玫lkimisel mitmesse keelde. |
|
ISBN 978-9985-58-890-1 |
Digikultuur Prantsuse keelest t玫lkinud Triinu Tamm Digitehnoloogia kasutuselev玫ttu meie 眉hiskonnas on sageli v玫rreldud t枚枚stusrevolutsiooni tehnilise l盲bimurdega. Tegelikult oleks v玫rdlus tr眉kipressi leiutamisega kohasem, sest digirevolutsiooni n盲ol on tegemist eelk玫ige kognitiivse n盲htusega. See on tulnud, et m玫jutada teadmiste ja informatsiooni kaudu k玫iki meie elu aspekte. Meie loome digitaalsust ja digitaalsus loob meid 鈥 nii s眉nnib digikultuur. Dominique Cardoni 鈥濪igikultuur鈥 on kompaktne sissejuhatus internetikultuuri temaatikasse. Raamat arutleb praegu rohkelt t盲helepanu p盲lvivate sotsiaalmeediat, osalust, platvormi-majandust ja algoritme puudutavate k眉simuste 眉le. Cardon osutab oma uurimuses nii digimeedia kahjustavale kui ka v玫imestavale potentsiaalile. Oma otsingute k盲igus n盲itab autor, kuidas paljud interneti algusaegade pingekohad n眉眉disaegses platvormi眉hiskonnas uuel kujul edasi elavad ning millistes aspektides kunagised interneti utoopiad n眉眉dseks d眉stoopilise varjundi on omandanud. Dominique Cardon (snd 1965) on prantsuse sotsioloog, rahvusvaheliselt hinnatud digikultuuri spetsialist. Ta on sotsioloogiaprofessor Pariisi k玫rgkoolis Sciences Po ja teadur 眉likooli juurde kuuluvas digitehnoloogia uurimisele spetsialiseerunud interdistsiplinaarses meedialaboris. Tema teadust枚枚 on keskendunud veebip玫histele v盲ljendus- ja suhtlusvormidele, avaliku ruumi muutuste ning veebialgoritmide ja suurandmete sotsioloogilisele anal眉眉sile. |
|
ISBN 978-9985-58-891-8 |
Homme tuntud avarus Jan Kaus Jan Kausi 鈥濰omme tuntud avaruse鈥 aluseks on 2019. aasta s眉gisel 天美影视 脺likoolis peetud seminarid. Nende p玫hjal kirjutatud m玫tisklustes t玫lgendab autor end oluliselt m玫jutanud ilukirjanduslikke, aga ka kirjandus- ja kultuuriteoreetilisi tekste, leides neist keskse t盲hendusega lauseid ja m玫ttelisi raskuskeskmeid, mis v玫imaldavad k盲sitleda selliseid teemasid nagu teadvus, keel, armastus, surelikkus, 眉ksindus, t玫de ja l玫pmatus. Ent oluliste lausete ja lahendamatute teemade k盲sitlemise taustal hakkavad ilmnema seosed ning nende kaudu laiem taotlus liikuda objektikeskselt m玫tlemiselt seostekeskse m玫tlemise poole. Selline m玫tlemine l盲htub seoste paljususest nii k玫iksuses kui ka teadvuses, v玫imalike 眉hendusteede imetlusv盲盲rsest ja pidevalt haardeulatuses p眉sivast ammendamatusest. 鈥濰omme tuntud avaruse鈥 kaudu avaldatakse armastust tekstide, teoste, ideede, m玫tete ja elavate olendite omavahelisele seotusele ning p眉眉takse selle k盲igus seda seotust avardada. Jan Kaus (snd 1971) on eesti kirjanik, esseist, t玫lkija ja muusik. Ta on avaldanud nii miniatuurikogusid, luulet, novelle kui ka romaane ning kirjutanud kaks ooperilibretot. |
|
ISBN 978-9985-58-888-8 |
Eesti teaduskeel keelterikkas teadusmaailmas Koostanud ja toimetanud Peep Nemvalts Autorid: Priit Kulu, Tiiu Kuurme, Sulev Kuuse, Jakob K眉barsepp, Gerhard Lock, Toivo Maimets, Peep Nemvalts, Maret Nukke, Kaarina Rein, Peeter Saari ja Helena Sepp Kogumikus m玫testavad mitme 眉likooli loodus-, reaal-, 眉hiskonna- ja humanitaarteadlased eesti keele rolli teaduses ja k玫rghariduses. Mil moel v玫ivad keele h盲盲bumist p玫hjustada t盲htsusetuna n盲ivad nihked? Kui mitut keelt kasutasid varauusaja teadlased? Miks ja kuidas eesti keeles 玫petada rakubioloogiat? Mille poolest erinevad jaapani ja eesti teaduskeel? Milline on otstarbekaim terminivara erialam玫istestikku t盲histama? Neile ja muile p玫nevaile m玫tteradadele viivad lugeja autorid, kelle hulgas on ka saksa ja soome emakeelega teadlased, kes suudavad ja tahavad teadust枚枚d teha ning 眉li玫pilasi 玫petada eesti keeles. Rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne s玫ltuvalt keelteoskusest, ent iga rahvas vajab oma kultuuri ja hariduse ning kogu 眉hiskonna arenguks emakeelset teadust. Eesti teadusasutused ja k玫rgkoolid on ainus koht maailmas, kus arendada eesti teaduskeelt, milles 玫petlane saab t盲pselt, selgelt ja paindlikult uurimistulemusi esitada. Saates玫na annab 眉levaate eesti teaduskeele olukorrast sajandivanuses Eesti Vabariigis. M玫tte- ja keeleselguse huvides on lisatud olulisemate teaduskeele terminite loend koos iga t盲histatava m玫iste m盲盲ratlusega. |
|
ISBN 978-9985-58-883-3 |
Mis on antiikfilosoofia? Prantsuse keelest t玫lkinud Anti Saar Silmapaistev prantsuse m玫tteloolane ja antiigiuurija Pierre Hadot aitab oma klassikalises teoses 眉mber hinnata filosoofia rolli antiikmaailmas. Filosoofia polnud ainult intellektuaalne ja diskursiivne tegevus, vaid elulaad. Seejuures mitte lihtsalt 鈥瀍la, nagu r盲盲gid鈥, vaid ka 鈥瀝盲盲gi, mida elad鈥. M玫tlemine ja k玫nelemine aitasid igal koolkonnal m玫neti erinevalt elu v玫imendada. Koolkonda kuulumine t盲hendas teatud eluviisi omaksv玫ttu 鈥 nii v玫ib koolkondi iseloomustada ka kui omalaadseid kogukondi. Filosoofia kui elulaad t盲hendas ka teatud 鈥瀡aimsete harjutuste鈥 omaksv玫ttu, mida vastavas koolkonnas viljeldi. Vaimsete harjutuste all peab Hadot silmas eesm盲rgip盲raseid praktikaid, mis viivad 鈥瀖ina鈥 teisenemiseni, st harjutaja vaatepunkti (v盲盲rtushinnangute, 鈥瀘lemise鈥) p玫hjapaneva muutuseni. Hadot鈥 r玫huasetus filosoofial kui elulaadil v玫imaldab n盲ha antiikfilosoofiat sellele iseloomulikus terviklikkuses. Erinevalt suurest osast n眉眉disaegsest filosoofiast oli antiikfilosoofidele filosoofia isiklik, iseenda elu puudutav asi. Hadot鈥 vaatenurk aitab m玫ista, miks antiikfilosoofia esitab v盲ljakutse t盲nap盲eva filosoofidele ning k玫igile neile, kellele Sokratese k眉simus 鈥濳uidas me peaksime elama?鈥 korda l盲heb. Pierre Hadot (1922鈥2010) oli prantsuse filosoof ja filosoofiaajaloolane. Tema peamiseks uurimisvaldkonnaks oli antiikfilosoofia, eriti uusplatonism. 1964鈥1986 oli ta Pariisi 玫ppe- ja teaduskeskuse 脡cole Pratique des Hautes 脡tudes 玫ppej玫ud ning 1982鈥1991 hellenistliku ja rooma m玫tteajaloo professor Coll猫ge de France鈥檌s. |
|
ISBN 978-9985-58-887-1 |
Pilditegu Horst Bredekamp Kunstiteosed ei ole passiivsed ega tahtetud esemed, vaid aktiivsed m玫jutajad 鈥 neil on v盲gi haarata vaatajad oma lummusesse, vangistada nad, kutsuda esile emotsioone ja kujundada v盲盲rtushinnanguid. Horst Bredekamp rakendab oma raamatus piltide l盲hivaatlust, et uurida nende agentsust ning ka vaatajat pilte 鈥瀗盲gema鈥 suunata. Tema peamiseks l盲htekohaks on veendumus, et piltidele ja objektidele on omane nende vormist, kuid ka muudest f眉眉silistest omadustest kokkusaav ja nendest l盲htuv energia 鈥 Aristotelese energeia, mis toimib piltidest v盲ljapool ning on nende elavuse ja performatiivsuse alus. L盲htudes p玫him玫ttest, et pilti defineerib inimese sekkumine, v玫ib pildiajaloo alguse paigutada juba inimkonna esiajalukku, kus leidub hulgaliselt n盲iteid objektidest, mis on esteetiliselt t枚枚deldud ja omavad seega teatavat liiasust, mis 眉letab nende funktsionaalsed eesm盲rgid. Just too tegija tahtlusest s眉ndinud liiasus annab 玫iguse pidada ka juba ammuseid inimk盲e kujundatud objekte kunstiks. Oma uurimuses toob Bredekamp t玫estuseks n盲iteid kogu inimkultuuri ajaloo varasalvest 鈥 鈥濸ilditegu鈥 pakub nauditavat lugemiselamust kunstiteoste agentsusest alates muinasaegsetest tootemkujudest kuni Michael Jacksoni kontsertetendusteni, kujutavast kunstist kuni p盲evakajaliste fotode ja teaduslike skeemideni. Horst Bredekamp (snd 1947) on 眉ks tuntumaid t盲nap盲eva kunstiteadlasi ning olulisemaid |
|
ISBN 978-9985-58-884-0 |
Mustuse filosoofia Soome ja inglise keelest t玫lkinud Kati Karja ja Jaan P盲rnam盲e Olli Lagerspetzi raamat 鈥濵ustuse filosoofia鈥 esitab k眉simuse: mis on mustus? V玫iks ju ka v盲ita, et mustust ei ole 眉le眉ldse olemas, eksisteerib ainult f眉眉siline aine. Ning ometi mustus ilmselgelt eksisteerib, seda ei saa olematuks selgitada. Mustus kuulub nende v盲heste p玫hiviiside hulka, kuidas me keskkonda tajume. Eristus 鈥瀖ust鈥 versus 鈥瀙uhas鈥 on meie viis kirjeldada f眉眉siliste asjade v盲盲rtust 鈥 v玫i pigem n盲itab see meie teadlikkust v盲盲rtustest, mis juba olemas on. Meie suhtumine mustusesse m盲rgib materiaalse reaalsuse loodusteadusliku selgitamise piiratust. Mustuse ja puhtuse m玫iste aitavad meil paremini aru saada meie suhetest f眉眉silise ainega 鈥 t盲ielikumalt, kui loodusteadused pakkuda suudavad. 脜bo Akadeemia dotsent Olli Lagerspetz uurib mustust filosoofilisest aspektist, anal眉眉sides seejuures laia ainestikku: Vana Testamenti, ajaloolisi reisikirjeldusi, antropoloogia, sotsioloogia ja loodusteaduste klassikuid ning prantsuse n眉眉disfilosoofiat, seega pattulangemisest kuni t盲nap盲evani. |
|
ISBN 978-9985-58-886-4 |
Kreeklased ja v玫玫rad Saksa keelest t玫lkinud Jaan Lahe Saksa klassikalise filoloogi Albrecht Dihle (1923鈥2020) raamat 鈥濳reeklased ja v玫玫rad鈥 on lugu 眉he rahva 鈥 kreeklaste 鈥 maailmapildi avardumisest kontaktide kaudu teiste rahvastega ja nende enesekuvandi arengust koos sellega. Tegemist on t盲pse, detailik眉llase ja suurejooneliselt h玫lmava visandusega kreeklaste (ja roomlaste) mentaliteedi arengust alates kreeka tsivilisatsiooni (taas)s眉nnist 8. sajandil eKr ning l玫petades kristluse t玫usu ja antiikmaailma h盲盲bumisega. Albrecht Dihle arvukad publikatsioonid k盲sitlevad nii antiikkirjandust, retoorikat, filosoofiat kui ka varakristlikku m玫ttelugu. Tema kaks k玫ige armastatumat uurimisvaldkonda olid antiikkultuuri ja varase kristluse seosed ning antiikmaailma kontaktid idamaadega. 鈥濳reeklased ja v玫玫rad鈥 on esimene eesti keelde t玫lgitud Dihle teos. |
|
ISBN 978-9985-58-882-6 |
贬补谤颈诲耻蝉尘玫迟别 Koostaja ja toimetaja: Mati Heidmets Autorid: Eve Eisenschmidt, Maria Erss, Kadi Georg, Ivor Goodson, Heili Griffith, Mati Heidmets, Larissa J玫gi, Eve Kikas, Kaire Kollom, Tiiu Kuurme, Triin Lauri, Janika Leoste, Tobias Ley, Airi Liimets, Reet Liimets, Krista Loogma, Rain Mikser, Katrin Poom-Valickis, Kaire P玫der, Ilona-Evelyn Rannala, Viive-Riina Ruus, Riin Seema, Kairit Tammets, Inge Timo拧t拧uk, Aaro Toomela, Maire Tuu, Aino Ugaste, K盲tlin Vanari, Kristi Vinter-Nemvalts, Tiia 脮un L盲bi m眉眉dud Raamatu 30 autorit pakuvad v盲lja oma vaate praegusele hariduselule ning mitmele Eesti ja 眉leilmse haridusdebati s玫lmk眉simusele. Raamatu esimeses osas k眉sitakse, kuidas tunneb ennast rahvuslik haridusm玫te globaalsete hoovuste keskel, kuiv玫rd p眉siv v玫i muutlik on see m玫te ning sellest johtuv hariduspraktika olnud. Raamatu teine osa on p眉hendatud haridusega seotud spetsialistide koolitamisele, alates alusharidusest kuni t盲iskasvanu玫ppe ja noorsoot枚枚ni v盲lja. Kolmas osa r盲盲gib otsingutest, valikutest ja pingetest praeguses hariduselus. Vaatluse alla v玫etakse 玫ppijakesksus ja 眉ldp盲devuste esilet玫us, koolivaliku 眉mber perioodiliselt lahvatavad pinged, aga ka aina s眉venev digis玫ltuvus. Raamatu viimane, neljas osa vaatab tulevikku. Teemadeks on 玫ppimine ja 玫petamine tehnoloogiarikkas keskkonnas, 眉hiskondlik surve kooliuuenduseks ning pingutused tulevikukooli loomiseks. |
|
ISBN 978-9985-58-881-9 |
Kolm veretilka T玫lkekogumikku 鈥濳olm veretilka鈥 on valitud kuraditosin jututust ja novelli Iraani 眉he kuulsama kirjaniku Sadeq Hedayati (1903鈥1951) loomingust. Hedayati realistlikus esituslaadis surmakesksed 鈥瀙s眉hholood鈥, millele on maailma kirjandusest raske vastet leida, 拧okeerivad oma pessimismi, fatalismi, groteski ja moonutatud reaalsusega. Seda suunda Hedayati loomingus esindab kogumiku nimilugu, m玫istatuslik 鈥濳olm veretilka鈥, mis kuulub autori loomingu paremikku. 脺hiskonnakriitilist 啪anri esindavad novellid naeravad v盲lja pahelist inimk盲itumist, r玫huvat v玫imu ja m盲盲ndunud vaimu. Pilaobjektiks on iganenud tavad, eriti patriarhaalsed pereelu normid, aga nina pihta saavad ka Iraani toonane haridus- ja v玫imueliit, 眉letatades seejuures islami kriitikas ka poliitkorrektsuse rajajooni. Ajalooliste jutustuste kaudu tutvustab autor muu seas lugejale iidset zoroastristide religiooni, 9. sajandi Araabia kalifaati ja Iraani vallutamist r盲ndrahavaste poolt. |
.jpg)
|
ISBN 978-9985-58-880-2 (1. k枚ide) |
小芯胁褉械屑械薪薪邪褟 褍写屑褍褉褌褋泻邪褟 泻褍谢褜褌褍褉邪. T芯屑 I Toimetajad: Eva Toulouze, Nikolai Anissimov, Jelena Popova Artiklikogumik 鈥濶眉眉disaegne udmurdi kultuur鈥 vaatleb udmurdi rahvakultuuri hetkeseisu ja n盲itab, kuidas globaliseerumisele vaatamata ja osalt sellele tuginedes on udmurdid suutnud alal hoida oma identiteeti ning edasi kanda rikast ja oman盲olist kultuuri. T盲nap盲eva udmurdi kultuuris eksisteerib m眉toloogiline maailmapilt k眉lg k眉lje k玫rval uute ametlike t盲htp盲evade ja 眉mberm玫testatud traditsioonidega. T盲helepanu v盲盲rib folkloori- ja festivaliliikumine, mis p玫hineb udmurdi k眉lakultuuril. Materiaalset kultuuri, sh ka toitu, n盲hakse majandusliku ressursina, mille 眉heks v盲ljundiks on toidufestivalid. N眉眉disaegne udmurdi k眉la osaleb aktiivselt turisminduses. Praegused uuendused on seotud elustrateegiate, argielu, suhtlusviisi ja privaatsf盲盲riga. Muutused udmurdi kultuuris toimuvad sellise kiirusega, et uurijad j玫uavad neid vaevu talletada ja m玫testada. |
|
ISBN 978-9985-58-878-9 |
碍耻濒迟耻耻谤颈迟枚枚蝉迟耻蝉 2002. aastal esimest korda ilmunud David Hesmondhalghi raamatust 鈥灠鼙舫俪艹馨背倜睹恫醭俪懿踱 on n眉眉dseks saanud kultuuri- ja loomemajanduse uuringute v玫tmeteos. Tegemist on oma valdkonnas 眉he enim loetud ja tsiteeritud teosega, mis on asendamatu k盲siraamat nii 眉li玫pilastele kui erialaspetsialistidele, ent ladusalt loetav ka k玫igile teistele, kellele kultuuri m玫testamine huvi pakub. Raamatu muudab oluliseks interdistsiplinaarne vaatenurk, milles on 眉hendatud kultuuriuuringute traditsioon ja poliit枚konoomiline l盲henemine. Autor n盲itab ajateljel toimunud muutuste anal眉眉si abil, kui tihedalt on l盲bi p玫imunud kultuuri ja t枚枚stuse valdkonnad ning kui oluline roll on kultuurit枚枚stusel meie igap盲evaelus. Hesmondhalgh rakendab sotsioloogiliste meetodite t玫husust n玫nda, et kultuurit枚枚stuse toimeloogika saab p盲riselt selgeks, ja osutab 眉htlasi seal k玫ige kiuste peituvatele v玫imalustele poliitiliseks ja kultuuriliseks vastupanuks. |
|
ISBN 978-9985-58-877-2 |
Eesti, estoranto ja teised keeled Raamat koosneb kahek眉mne kuuest Jaan Kaplinski keeleteemalisest esseest, mis on kirjutatud aastatel 1962鈥2020. Autorit huvitab, kuidas keel m玫jutab m玫tlemist ning kuidas inimesed eri keeltes oma m玫tteid ja t盲helepanekuid s玫nastavad. See huvi on ajendanud teda k眉sima, kas eesti keeles v玫iks kujuneda mingi omap盲rane filosoofia, mida 眉heski teises keeles s玫nastada pole v玫imalik. Ainult keele kaudu on v玫imalik olla 眉heskoos 鈥 meeles me oleme 眉ksi, kuid 鈥瀔eeles oleme teistega, keel on kohtamispaik鈥. Kaplinski keelevaadetel on olnud Eesti kultuuriruumis ulatuslik n盲htamatu m玫ju, kuigi sellealast filosoofilist koolkonda pole veel loodud. Jaan Kaplinski (snd 1941) on eesti kirjanik ja t玫lkija. Ta on kirjutanud luulet, n盲idendeid, proosat ja esseistikat, tema teoseid on t玫lgitud enam kui k眉mnesse keelde. Kaplinski esseistika h玫lmab kirjanduse, keele, loodushoiu ja poliitika teemasid. |
|
ISSN 2228-0669
|
Estonian Yearbook of Military History 9 (15), 2019 Toimetaja: Kaarel Piirim盲e Paberajakiri l盲bi m眉眉dud Kas s玫jaajaloost on v玫imalik 玫ppida? Kas minevikust 眉ldse on v玫imalik 玫ppida? Aastatuhandete jooksul on ajalugu hinnatud kui magistra vitae鈥檛 鈥 elu 玫petajat. Ka t盲nap盲eval n玫ustuvad paljud s玫jaajaloolase Michael Howardiga: 鈥濵inevikus玫jad on ainus andmestik, mille p玫hjal s玫jav盲elased saavad valmistuda oma elukutseks.鈥 Ajalooteaduse teke on selle kahtluse alla seadnud. Peaaegu kaks sajandit tagasi kirjutas historismi rajajaid Leopold von Ranke, et tulevikujuhiste asemel p眉眉ab ta 眉ksnes n盲idata, mis tegelikult toimus. Kuid kas ajalugu peabki andma tegevussuuniseid? Kas ei piisa 眉ldistest t盲helepanekutest, kuidas maailmas asjad k盲ivad? Selles s玫jaajaloo aastaraamatu numbris arutlevad kuue riigi s玫jaajaloolased, s玫jaajaloo 玫petajad ja s玫jav盲epedagoogid ajaloo kasu ja kahju 眉le s玫jalistes organisatsioonides ja ka riigikaitses |
|
ISBN 978-9985-58-876-5 |
Before Tito: The Communist Party of Yugoslavia during the Great Purge (1936鈥1940) Stefan Gu啪vica N玫ukogude Liidu suure terrori ajastu on 眉ks vastuolulisemaid ja v盲he uuritud perioode Jugoslaavia Kommunistliku Partei (JKP) ajaloos. Seda on 眉mbritsenud saladuseloor, sest enamik partei s玫dadevahelise perioodi juhtfiguure hukati. Ajastu l玫pus, 1939. aastal sai partei peasekret盲riks Josip Broz Tito, kes p眉sis sellel ametipostil surmani 1980. aastal. Kasutades v盲rskelt avalikustatud Moskva arhiivimaterjale, pakub Stefan Gu啪vica esimese s眉stemaatilise akadeemilise anal眉眉si sellest otsustavast perioodist JKP ajaloos. Ta kirjeldab detailselt Tito eelk盲ija Milan Gorki膰i v玫imukaotust ning tema terrori k盲igus k玫rvaldatud kolleegide ja rivaalide Ivan Gr啪eti膰i, Vladimir 膯opi膰i ja Stjepan Cviji膰i allak盲iku. Gu啪vica ei keskendu 眉ksnes Titole, vaid n盲itab, et Komintern kaalus Jugoslaavia parteile mitut juhikandidaati, nende seal Kamilo Horvatin, Ivo Mari膰 ja Petko Mileti膰, enne kui 1939. aasta algul Tito kasuks otsustati. Gu啪vica selgitab Tito edu tagamaid, uurib tema rivaalide poliitikat ja l盲bikukkumisi ning p枚枚rab erilist t盲helepanu Tito ametissem盲盲ramise pikaaegsetele tagaj盲rgedele, mis kulmineerusid 1948. aastal N玫ukogude Liidu ja Jugoslaavia suhete katkemisega. |
