2025
|
ISBN 978-9985-58-979-3 |
Mõisa fenomen Balti kultuuriloos. Vaatenurki üle uurimisväljade Koostajad: Kristina Jõekalda, Linda Kaljundi, Ulrike Plath Mõisa võib pidada Eesti kultuuriajaloo üheks tuntumaks ja populaarsemaks nähtuseks – mõisaid uuritakse ja külastatakse, neist kirjutatakse ja räägitakse, neid pildistatakse ja filmitakse, restaureeritakse, ostetakse ja müüakse. Seejuures on mõis üks väheseid baltisaksa pärandi osiseid, mis on omandanud kindla koha eesti rahvuslikus kultuurimälus ja pärandimaastikus. Siiski näib olevat põhjust küsida, kas ei ole avalik kuvand mõisatest liiga ühekülgne? Antud kogumik on sündinud veendumusest, et mõis on Balti ajaloo ja kultuuri analüüsimiseks võtmelise tähtsusega nähtus. Selle paremaks mõistmiseks tuleks pöörata pilk härrastemajast ja mõisahärrast kaugemale ning otsida eri distsipliinide koostöös uusi vaatenurki. Selles raamatus uurivad eri valdkondade teadlased mõisa kui nähtust, mille ümber koonduvad mitmed siinse mitmerahvuselise ajaloo peateemad: mõis aitab heita valgust eesti ja baltisaksa kultuuri vastastikuste mõjude ajaloole. Muuhulgas avanevad kogumikus uued vaatenurgad mõisate varasemale ajaloole, materiaalse kultuuri ja kunsti tähtsusele mõisate ajaloo allikana, uurimis- ja restaureerimispraktikate rollile mõisate tähenduse teisendajana, mõisatega seonduvatele kultuurilistele kujutelmadele eri aegadel ning baltisakslaste ja eestlaste ambivalentsele mõisasuhtele. |
|
|
Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830: Kronoloogiline nimestik I 1494–1710 Koostajad: Helje-Laine Kannik, Kertu Maasik, Tiiu Reimo, Aira Võsa Väljaanne „Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830“ on osa mitu aastakümmet tagasi algatatud Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia projektist. Kolme köitesse koondatakse Eestis elanud autorite võõrkeeltes ilmunud trükiste ning Eesti kohta mujal ilmunud olulisemate teoste bibliograafia trükikunsti algusest kuni kiirpressi kasutusele võtmiseni. Bibliograafia esimene köide koondab kuni aastani 1710 ilmunud võõrkeelseid trükiseid, hõlmates esimesi teadaolevaid Eestiga seotud autorite kirjatöid, Euroopa ülikoolidesse jõudnud liivimaalaste väljaandeid ning Liivi sõja ja selle jätkusõdade kirjeldusi. 1630. aastatel asutati Eesti oma trükikojad Tartus, ÌìÃÀÓ°ÊÓs ja Narvas, kuid siinsete autorite teoseid ilmus ka mujal. Põhjasõja algusaastaid iseloomustab riigivõimu korralduste suur osakaal trükitoodangus, samas kui muu sisuga töid ilmus üha vähem. Trükiste kirjele on lisatud nende leidumus Eesti jt riikide mäluasutustes ning teadaoleva digikoopia asukoht. 1710. aasta tähistab Eesti- ja Liivimaa üleminekut Vene tsaarivõimu alla. |
ISBN 978-9985-58-974-8 |
|
Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830: Kronoloogiline nimestik II 1711–1830 Koostajad: Helje-Laine Kannik, Kertu Maasik, Tiiu Reimo, Aira Võsa Väljaanne „Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830“ on osa mitu aastakümmet tagasi algatatud Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia projektist. Kolme köitesse koondatakse Eestis elanud autorite võõrkeeltes ilmunud trükiste ning Eesti kohta mujal ilmunud olulisemate teoste bibliograafia trükikunsti algusest kuni kiirpressi kasutusele võtmiseni. Bibliograafia teine köide koondab aastatel 1711–1830 ilmunud võõrkeelseid trükiseid. Põhjasõja järgsed esimesed aastakümned olid trükitoodangult väga tagasihoidlikud, haridus- ja kultuurielu elavnes alles 18. sajandi keskpaiku ning hakkas jõudsamalt arenema sajandi viimasel veerandil. Eesti- ja Liivimaale peamiselt Saksamaalt ümber asunud haritlaste teostes avaldusid uued ideed, valgustusajaga kaasas käiv vaade kohalikele oludele ja siin elavale talurahvale. Ilmuma hakkasid nädalalehed, katsetati ajakirjadega, avalikkuse ette jõudsid esimesed pärisorjust kritiseerivad kirjatööd. Euroopa tuntuimaks näite- ja romaanikirjanikuks tõusis sajandivahetusel August von Kotzebue. Ülikooli taasavamine Tartus tõi Eestimaale terve plejaadi õpetlasi, kelle abil sai uue hingamise teaduskirjanduse välja andmine ning Eesti- ja Liivimaa looduse ning ajaloo põhjalikum uurimine. Siinsed meresõitjad ja maadeuurijad avardasid oma rännakutega maailmapilti ning paljud siinsed õpetlased jõudsid oma töödega 19. sajandil Peterburi Teaduste Akadeemia tunnustatud teadlaste hulka. Trükiste kirjele on lisatud nende leidumus Eesti jt riikide mäluasutustes ning teadaoleva digikoopia asukoht. 1830. aasta tähistab rahvusvahelise kokkuleppe põhjal käsitrüki perioodi lõppu Euroopas. |
ISBN 978-9985-58-975-5|
|
Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830: Registrid Koostajad: Helje-Laine Kannik, Kertu Maasik, Tiiu Reimo, Aira Võsa Väljaanne „Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830“ on osa mitu aastakümmet tagasi algatatud Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia projektist. Kolme köitesse koondatakse Eestis elanud autorite võõrkeeltes ilmunud trükiste ning Eesti kohta mujal ilmunud olulisemate teoste bibliograafia trükikunsti algusest kuni kiirpressi kasutusele võtmiseni. Bibliograafia kolmas köide sisaldab nimestiku kasutamist hõlbustavaid registreid: nime, pealkirja, organisatsiooni, teema, kohanime, ilmumiskoha, trükkali ja trükikoja või keele alusel. Nimeregistrist leiab mitme autori puhul ka lühikese elulookirjelduse koos viidetega allikatele. Köite lõpus on bibliograafia koostamisel kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu ning nimestik mäluasutustest, kus Eestis ilmunud võõrkeelsed ja Estonica raamatud teadaolevalt hoiul on. |
ISBN 978-9985-58-976-2 |
|
Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830 (komplekt) Koostajad: Helje-Laine Kannik, Kertu Maasik, Tiiu Reimo, Aira Võsa Bibliograafia on üks võimalusi, kuidas teha kättesaadavaks ja säilitada kultuurimälu. Tänapäeval asendavad trükitud bibliograafiaid enamasti arvutipõhised andmebaasid ja elektronkataloogid, kuid kaasaegsete abivahenditega on varasemate sajandite trükiseid tihtipeale keeruline otsida ja leida, sest keel ja kirjaviis on sajandite vältel teisenenud. Väljaanne „Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830“ on osa mitu aastakümmet tagasi algatatud Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia projektist. Kolme köitesse koondatakse Eestis elanud autorite võõrkeeltes ilmunud trükiste ning Eesti kohta mujal ilmunud olulisemate teoste bibliograafia trükikunsti algusest kuni kiirpressi kasutusele võtmiseni. Muukeelset kasutajat abistavad tõlked saksa keelde. Bibliograafia koos registritega on mõeldud abivahendiks Eesti ja teiste riikide mäluasutuste vanatrükiste kogude kuraatoritele, aga ka kõigile varauusaja uurijatele ning huvilistele. |
|
ISBN 978-9985-58-978-6 |
See värsikunst Koostanud ja kommenteerinud Călin-Andrei Mihăilescu Jorge Luis Borgese aastatel 1967–1968 Harvardis peetud loengusari „See värsikunst“ pakub sügavalt isikliku ja äärmiselt avara pilgu luulekunstile. Ohtratele näidetele ja terastele tähelepanekutele tuginedes arutleb Borges luule olemuse, kujundite, keele, tõlkimise ja tõlgendamise, loo jutustamise, aga ka elu üle üldiselt. Viimases, luuletaja kreedole pühendatud loengus jagab ta ka näpunäiteid algajale luuletajale. Jorge Luis Borges (1899–1986) oli Argentina proosakirjanik, luuletaja ja mõtleja, kelle mõju 20. sajandi kirjandusele ja kirjandusteadusele on tohutu – inspiratsiooni allikana on teda nimetanud teiste seas Umberto Eco, Gérard Genette, John Updike, Jacques Derrida ja Julio Cortázar. Genfi kolledžis saksa ja prantsuse keelt õppinud Borges liitus õpingute järel avangardistidega. 1922 asutas ta ajakirja Proa ning keskendus kirjatööle, avaldades luuletusi, novelle ja esseistikat. 1950 nimetati ta Argentina Inglise Kultuuri Assotsiatsiooni inglise kirjanduse õppejõuks, 1955 Argentina Rahvusraamatukogu direktoriks. Samal ajal kaotas ta nägemise. Nii pidas fenomenaalse mäluga Borges seda loengusarja juba pimedana. Nende pikka aega kadunuks peetud ja selle sajandi algul leitud loengute ärakiri toob aga lugejani elavalt Borgese hääle: teravmeelse vaimukuse ja südamlikkuse, armastuse luulekunsti ja elu vastu.
|
|
ISBN 978-9985-58-977-9 |
Masinaõpetus. Inimese, tehnoloogia ja meedia sidemed Soome keelest tõlkinud Elle Vaht Meediaarheoloogia teerajaja, nüüdseks ilmakuulus uusmaterialismi teoreetik Jussi Parikka avab oma esimeses, 2004. aastal soome keeles ilmunud raamatus tehnoloogia, meedia ja inimkultuuri põimunud ajalugu. Digikultuuri ja meediateooria valdkond oli raamatu ilmumise ajal veidi teistsugune kui praegu, kuid paljud teemad on arutellu naasnud, nagu küborgid ja tehisintellekt. Parikka mõtlemapanev teos kujutab endast uurimust sellest, kuidas masinad kujundavad meie kultuuri, mõtteid ja arusaamist eksistentsist laiemalt. Teekonnal küberpungi düstoopiatest Deleuze'i filosoofiani seab Parikka küsimärgi alla inimese ja tehnoloogia piiri. Kas masinad mõtlevad? Või on hoopis meie mõtlemine alati olnud masinlik? Raamat viib meid sügavale tehnoloogia aluskihistustesse – sinna, kus masinad ei ole pelgalt abivahendid, vaid kultuuri aktiivsed osalised. „Masinaõpetus“ kutsub lugejat üles oma suhet tehnoloogiaga ümber mõtestama, et leida inimese identiteet maailmas, mida üha enam määravad masinad. See raamat ei räägi ainult tehnoloogiast, see räägib meist endist ja sellest, kuidas me areneme koos loodud vahenditega. |
|
ISBN 978-9985-58-972-4 |
Heritage in History Education Koostanud ja toimetanud Anu Kannike, Mare Oja, Tiiu Kreegipuu, Andres Andresen Käesoleva väljaande eesmärk on toetada ajalooõpetajaid ja ülikoolide õpetajakoolituse õppejõude kultuuripärandi teemade mõtestamisel ja käsitlemisel ajalooõpetuses. Ajalooõpetuse kaudu õpitakse tundma kultuuripärandit ja erinevaid väärtussüsteeme, pärandi tähenduse muutumist ajas, oskust seostada minevikusündmusi omavahel ja tänapäevaga ning mõista ajaloosündmuste erineva tõlgendamise ja mälukonfliktide esinemise põhjuseid. Pärandharidusliku lähenemise eesmärk on tugevdada õpilaste kriitilist arusaama ajaloost ja kultuurist. Kogumik koondab artikleid, mis aitavad nooremal põlvkonnal mõista minevikku, mõtiskleda traditsioonide, väärtuste ja hoiakute ning identiteetide keerukuse üle. |
