����Ӱ��

1. Mis on SAIS?

on sisseastumise infosüsteem, kus saab esitada avaldust ülikooli sisseastumiseks. SAISi saab sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID ja Smart-ID-ga.  SAISi tulevad kandidaadi kõik eelnevad haridusalased andmed riiklikest andmebaasidest alates 2004. aastast. SAISi tutvustava video ja avalduste staatusi puudutava info leiad siit. Korduma kippuvad küsimused SAISi kohta leiad .

2. Ma ei saa SAISi sisse logida, kas saan kohapeal avaldust esitada?

Kui SAISi pole võimalik sisse logida, siis saab avalduse esitada kohapeal. Selleks võta ühendust vastuvõtu spetsialistiga meiliaadressil vastuvott@tlu.ee. Avalduste vastuvõtt lõppeb 30. juunil kell 12. Lepi aeg avalduse esitamiseks aegsasti kokku!

3. Ma ei ole kindel, kas ma pean kandideerima SAISis või DreamApplys. Kes esitavad avaldust SAISis, kes DreamApplys?

Läbi SAISi kandideerivad:

• Eesti kodakondsusega isikud;
• Eesti kodakondsuseta isikud, kes omavad pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust;
• Eesti kodakondsuseta isikud eestikeelsetele õppekavadele.

Läbi DreamApply süsteemi kandideerivad võõrkeelsetele õppekavadele vastuvõttu taotlevad Eesti kodakondsuseta isikud, kes ei oma pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust.

4. Mitmele konkursile saab korraga dokumente esitada?

Dokumente saab esitada korraga kuni kahele konkursile.

Osadel erialadel on mitu konkurssi (nt kui on võimalik kandideerida nii täiskoormusesse kui ka osakoormusesse, päevaõppesse kui ka sessioonõpesse, mõnikord ka siis kui on eraldi suunad). Näiteks kui ühel erialal on kandideerimine nii täiskoormusega tasuta õppesse kui ka osakoormusega tasulisse õppesse (nt haldus- ja ärikorraldus), siis on SAISis kaks eraldi konkurssi. Kandideerimisel tuleb valida, kas soovitakse avaldus esitada mõlemale või ainult ühele konkursile. Kui avaldus esitatakse ühe eriala täiskoormusega tasuta õppesse ja osakoormusega tasulisse õppesse ehk mõlemale konkursile, siis on avalduste esitamise piirarv kandidaadi jaoks täis.

5. Miks ma ei saa avaldust esitada?

Tõenäoliselt on avalduselt midagi puudu. 

• Kontrolli, kas valitud erialal on vajalik lisada motivatsioonikiri või muu fail. Kui faili lisamine on kohustuslik, siis ilma failita avaldust esitada ei saa.
• Vaata, kas lisaküsimuste all on mõni kohustuslik küsimus, millele ei ole vastatud. 
• Kontrolli, kas oled vastanud kohustuslikule küsimusele "Kas avalikustada nimi vastuvõetute nimekirjas?". Kandidaadi vaates asub küsimus koondvaates, avalduse ülemises osas. Ilma sellele küsimusele vastamata ei saa avaldust esitada. 

6. Miks mul avaldus ülevaatamisele läks?

Muretsemiseks ei ole põhjust, vastuvõtutöötaja vaatab kandidaadi avalduse üle.

Põhjuseks võib olla:

• kandideerimise aluseks on valitud vale haridus, nt on valitud bakalaureuseõppesse kandideerimise aluseks põhiharidus;
• eelmine kool on lõpetatud enne 2004. a või välismaal, avaldusel puudub info hariduskäigu kohta, haridusdokumentide skaneeringud on lisatud failina või ei ole üldse lisatud;
• erialale kandideerimiseks on vajalik riigieksam, mida kandidaat  ei ole sooritanud. Kui kandidaat on lõpetanud kutsekooli või keskkooli enne 1997. a või välismaal, siis kandideerib ta 100% vastuvõtueksami tulemusega;
• kandidaat on samal haridustasemel õppinud tasuta üle poole nominaalajast ning eksmatrikuleerimisest/lõpetamisest ei ole möödunud vähemalt 10 aastat;
• erialale kandideerimiseks on nõutud bakalaureusekraad kindlal erialal;
• eesti keele B2-oskus ei ole kontrollitav eesti keele või eesti keele kui teise keele riigieksamiga;
• kandideeritakse erialale, kus on nõutud inglise keele B2-tase;
• kandidaat on märkinud avaldusel, et kandideerib eritingimusel.

Kõik avaldused, mis on esitatud ingliskeelsetele õppekavadele ning õppekavadele, kus on nõutud eelnev haridus kindlas valdkonnas (nt eripedagoogika MA), lähevad automaatselt ülevaatamisele.

Esita avaldus aegsasti, et vastuvõtutöötajal oleks võimalik anda tagasisidet, kui avalduselt on midagi puudu.

7. Kus ma näen eelmiste aastate vastuvõtustatistikat?

Eelmiste aastate vastuvõtustatistikaga saab tutvuda . Käesoleva aasta vastuvõtu statistikaga saab tutvuda SAISis, vajutades avalehel nupule "Avalik info" ning valides sealt "Laekunud avaldused".

8. Ma ei ole sooritanud riigieksamit/minu eesti keele eksami tulemus on alla 40 punkti. Kas ma saan riigieksami ülikoolis sooritada?

Ülikooli juures riigieksameid sooritada ei ole võimalik. Riigieksamid ja registreerimise info leiad . Vastuvõtutingimustes nõutud riigieksameid asendada ei saa.
Kandidaadid, kes ei ole sooritanud riigieksameid (1996. a ja enne seda keskkooli lõpetanud, kutsekoolis või välismaal keskhariduse omandanud isikud), saavad kõrghariduse esimese astme õppekavadele kandideerides vastuvõtupunktid 100% ulatuses vastuvõtueksami tulemusest. See erand ei kehti nendele kandidaatidele, kes lõpetasid keskkooli 2020. või 2021. aastal ja otsustasid kandideerimiseks vajalikust riigieksamist loobuda.

9. Kui kaua mu riigieksami tulemus kehtib?

Eesti keele ja eesti keel teise keelena riigieksamil ei ole kehtivusaega. Inglise keele riigieksami tulemust, mis on vähemalt 75 punkti, saab kasutada 10 aastat (peab olema kehtiv õpingute alguse ajal).

10. Mis saab siis, kui keskkool lõpetati enne riigieksamite aega?

Kandidaadid, kes ei ole sooritanud riigieksameid (1996. a ja enne seda keskkooli lõpetanud, kutsekoolis või välismaal keskhariduse omandanud isikud), saavad kõrghariduse esimese astme õppekavadele kandideerides vastuvõtutulemuse 100% ulatuses vastuvõtueksami tulemusest. Soovi korral on siiski võimalik riigieksamid sooritada, lisainfot leiab . Kui oled siiski riigieksami sooritanud, siis arvestatakse selle tulemust ning seda mittearvestada ei ole võimalik.

11. Olen lõpetanud kutsekooli, kuid sooritanud siiski eesti keele/eesti keele kui teise keele riigieksami ja kandideerin erialale, kus vastuvõtutingimuseks on ka eesti keele/eesti keele kui teise keele riigieksam. Kas saaks tulemust mitte arvestada?

Kui kandidaat on sooritanud riigieksami, siis arvestatakse automaatselt selle tulemust.

12. Jäin avalduse esitamisega hiljaks. Kas ma ei saagi sel aastal kandideerida?

Hilinenud avaldusi vastu ei võeta. Ootame sind kandideerima järgmisel aastal. Osadele erialadele toimub täiendav vastuvõtt, selle kohta leiad infot kodulehelt.

1. Kas su eelnev haridus kajastub SAISis?

2. Kas mu eelnev haridus sobib soovitud magistriõppe õppekavale kandideerimiseks?

Kui eriala lehel ei ole välja toodud kindlat õppekava või valdkonda, mis peaks olema varasemalt läbitud, siis on kandideerimise eelduseks bakalaureusekraad või rakenduskõrgharidus.

3. SAISis ei kajastu mu keskharidus, küll aga omandatud bakalaureusekraad. Kas saan bakalaureuseõppesse kandideerida bakalaureusekraadi põhjal?

Jah.

4. Minu haridus ei kajastunud SAISis. Lisasin oma haridusdokumendid avaldusele, kuid ikka näitab, et avalduse staatus on "ülevaatamisel". Mida pean tegema?

Muretsemiseks ei ole põhjust. Vastuvõtutöötaja vaatab teie avalduse üle ja sisestab teie hariduse SAISi. 

1. Millega on võimalik tõendada inglise keele B2-taset?

Inglise keele B2-taseme tõendamiseks sobilikud dokumendid, minimaalsed tulemused ja kehtivusajad on välja toodud ����Ӱ�� Ülikooli võõrkeeleoskuse tõendamise tingimustes ja korras.

Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimused ja kord 

2. Mida teha, kui puudub kehtiv nõuetele vastav inglise keele B2-taseme keeletõend?

Võimalus on teha inglise keele B2-testi ka kohapeal. Test toimub 2. juulil kell 8. Keeletestil osalemiseks tuleb kõigepealt SAISis esitada avaldus. Keeletestile registreerib kandidaadi vastuvõtutöötaja pärast avalduse ülevaatamist ning teavitab kandidaati sellest läbi SAISi.

NB! Kandidaadid, kes soovivad kandideerida õppekavale Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid, inglise keele ja kultuur, peavad koos avaldusega esitama kehtiva nõuetele vastava keeletõendi. Kohapeal keeletesti sooritada ei saa.

3. Olen teinud Cambridge'i keeleeksami ja mul on nõuetele vastav tõend. Kas sobib esitada Statement of Results?

Statement of Resultsil on märge "This is not a certificate". Aktsepteerime seda ainult juhul, kui kandidaat on teinud CAE infosüsteemis oma tulemused nähtavaks ka ����Ӱ�� Ülikoolile (juhised on leitavad ). Teine võimalus on teha oma paberkandjal tunnistusest skänn või korralik foto ja lisada see SAISis avaldusele.

4. Olen sooritanud inglise keele riigieksami vähemalt 75 punktile. Kas pean SAISi lisama tõendi selle kohta?

Ei, kõik riigieksami tulemused on SAISis automaatselt olemas.

5. Kandideerin eestikeelsele magistriõppe õppekavale ning kodulehel on kirjas, et mul peab olema inglise keele oskus vähemalt B1-tasemel. Kas pean esitama eraldi tõendi?

Ei, kandidaat kinnitab SAISis avalduse esitamisega, et tal on nõutud keeletase olemas ja eraldi dokumenti esitada ei ole vaja.

6. Miks ma pean eestikeelsele magistriõppe õppekavale kandideerides tõendama inglise keele B1-taset?

Õppekava õpiväljundite omandamiseks on vajalik inglise keele oskus (nt ingliskeelse ainekursuse läbimisel, teaduskirjandusega töötamisel, sh uurimis- ja/või lõputöö koostamisel. Mõnel erialal näeb õppekava ette erialase inglise keele kursuse läbimist. Erialase inglise keele madalama taseme ainekursusele registreerumise eeldus on inglise keele oskus B1.2 tasemel. Kui kandidaadil ei ole inglise keele B1-taset omandatud, ei pruugi ta õppima asudes õppekavas sätestatud erialase inglise keele ainekursust õpingute nominaalse ajaga jõuda läbida, mis võib peale õpingute õppeaja pikenemise kaasa tuua ka õppekulude hüvitamise kohustuse ning raskusi õpingutes edasijõudmisel).
 

7. Eestikeelsele õppekavale kandideerimise tingimus on eesti keele B2-oskus. Olen eestlane, kas pean ka seda tõendama?

Jah, sobivad viisid leiate kodulehelt. 

1. Kas ����Ӱ�� Ülikooli saab kandideerida ka eritingimusel?

Jah, kõrghariduse esimese astme eestikeelsetele õppekavadele võetakse eritingimusel ehk ilma vastuvõtueksamiteta (välja arvatud integreeritud kunst, muusika ja multimeedia, koreograafia, filmikunsti, kehakultuuri, rekreatsioonikorralduse ning psühholoogia õppekavadele) teatud juhtudel üliõpilasi vastu ilma vastuvõtueksamit sooritamata. Täpsed tingimused on välja toodud siin.

2. Kandideerin eritingimusel kõrgete riigieksamite tulemustega. Kirjas on, et ma ei pea sooritama vastuvõtueksamit. Erialal, millele soovin kandideerida, on vastuvõtutingimusteks testi sooritamine ja vestlus. Kas pean siis vestlusel ikka osalema?

Ei, vastuvõtueksamiks loetakse nii testi kui vestlust ja eritingimusel kandideerija ei pea sooritama kumbagi vastuvõtueksami osa. 

3. Soovin kandideerida eritingimusel, minu eesti keele riigieksami tulemus on 94 punkti, kuid matemaatika riigieksamit ei ole ma sooritanud. Kas saan kandideerida ikkagi eritingimusel?

Ei, eritingimusel kandideerimiseks peab eesti keele või eesti keele kui teise keele riigieksami tulemus olema vähemalt 90 punkti ja matemaatika riigieksami tulemus: vana (enne 2014. aastat sooritatud) või lai matemaatika vähemalt 74 punkti, kitsas matemaatika vähemalt 90 punkti.

4. Kas kuldmedali eest saab kandideerimisel lisapunkte?

Jah. Kandidaadid, kes on lõpetanud keskkooli kuldmedaliga, saavad kõrghariduse esimese astme õppekavadele kandideerides täiendavalt 3 konkursipunkti. Maksimaalne tulemus pärast täiendavate punktide lisamist on 100. Kandidaadid, kes on lõpetanud kuldmedaliga pärast 2004. aastat, saavad automaatselt SAISis lisapunktid. Kui kandidaat on lõpetanud enne 2004. aastat kuldmedaliga, siis palume lisapunktide saamiseks ühendust võtta aadressil vastuvott@tlu.ee

5. Kas hõbemedali eest saab kandideerimisel lisapunkte?

Ei, hõbemedal ����Ӱ�� Ülikooli kandideerides eelist ei anna. 

6. Mille eest on võimalik veel lisapunkte saada?

Mitmetel õppekavadel on ühiskondlikult aktiivsetel kandidaatidel võimalik taotleda vastuvõtueksamile lisaks lisapunkte vabatahtliku töö eest. Vaata iga eriala lehelt, kas sellele õppekaval on võimalik vabatahtliku töö eest lisapunkte saada. 

7. Eriala lehel ei ole kirjas, et saaks lisapunkte vabatahtliku töö eest. Kas siis ei saagi?

Jah, sellisel juhul lisapunkte ei ole võimalik saada.

8. Olen olnud veredoonor. Kas seda arvestatakse kui vabatahtlikku tööd?

Vere loovutamine on küll vabatahtlik tegevus, kuid seda ei arvestata vabatahtliku tööna. 

1. Kas ma pean vastuvõtueksamil osalema?

Jah, kõik kandidaadid (v.a eritingimusel kandideerijad) peavad sooritama vastuvõtueksamid.

2. Kas võin tulla ajakavas märgitud ajal lihtsalt vastuvõtueksamile?

Ei, vastuvõtueksamil osalemiseks peab olema esitatud SAISis avaldus ja avalduse staatus peab vastuvõtueksami toimumise ajaks olema “lubatud sisseastumiskatsetele”.

3. Kas vastuvõtueksamitele tuleb ennast registreerida?

Üldiselt registreeritakse ennast vastuvõtueksamitele, esitades ülikoolile SAISis avaldus. Erialadel, kus toimub individuaalne vestlus kandidaadiga, saab individuaalse aja SAISis avaldust esitades või saadetakse see hiljem meilile.
 
4. Kas vastuvõtueksamit on võimalik muul ajal sooritada?

Üldjuhul ei ole võimalik eksamit muul kuupäeval sooritada, vahel on võimalik muuta eksami kellaaega. Vastuvõtueksamite ajagraafiku juures on kirjas, kas aega on võimalik muuta ja kelle poole tuleb pöörduda.

5. Kahe eriala eksam toimub samal ajal. Kuidas ma saaks mõlemale erialale kandideerida?

• Kui kandideerid kahele haridusteaduste instituudi bakalaureuse-, rakenduskõrgharidus- ja/või integreeritud õppe õppekavale, kus üheks vastuvõtutingimuseks on sisseastumistest, siis pead sooritama ühe sisseastumistesti, tulemust arvestatakse mõlemal erialal.
• Kui kandideerid kahele haridusteaduste instituudi magistriõppe õppekavale, kus on üheks vastuvõtutingimuseks sisseastumistest, siis pead sooritama ühe sisseastumistesti, tulemust arvestatakse mõlemal erialal.
• Kui kandideerid kahele erineva valdkonna õppekavale (nt psühholoogia ja filosoofia),  pead sooritama mõlemal erialal eraldi vastuvõtueksamid. Kui eksami ajad kattuvad, pead valima, kummale erialale soovid kandideerida, kui eksamiaega pole võimalik muuta. 

6. Kas ma pean sooritama akadeemilise testi?

Akadeemiline test on ainult psühholoogia BA õppekaval. ����Ӱ�� Ülikoolis ei ole sellist üleülikoolilist akadeemilist testi, millega saab kõikidele erialadele kandideerida.

7. Kas Tartu Ülikooli akadeemilist testi arvestatakse ka ����Ӱ�� Ülikoolis?
Ei.

8. Kuidas ma saan eksamiks valmistuda? Kas on kordamisküsimusi või erialast kirjandust?

Vastuvõtueksami eesmärk on kontrollida kandideerija erialast sobivust ja motivatsiooni. Kogu vajalik info on välja toodud eriala lehtedel.

9. Sain meilile vastuvõtueksami punktid, aga avaldusel on vähem punkte. Millest tuleb erinevus?

Kandideerid erialale, kus ühe osa punktidest annab riigieksam, teise vastuvõtueksam või koosneb vastuvõtueksam mitmest erinevast osaeksamist.  Punktid korrutatakse läbi osakaaluga. Meilile tulid vastuvõtueksami punktid, avaldusel näed neid osakaaluga läbikorrutatuna. Avaldusel on täpselt näha, kuidas arvutuskäik käib.

10. Kuidas ma saan teada vastuvõtueksami erinevate osade punktid?
Erinevate osade punkte on võimalik näha SAISi avaldusel.

11. Mul on teise kandidaadiga pingereas samad punktid. Miks temale on kohta pakutud ja mulle mitte?

Kui mitmel kandidaadil on samad punktid, siis: 

• vaadatakse vastuvõtueksami tulemust, kui erialal andsid punkte nii vastuvõtueksam kui riigieksam (eelistatakse kandidaati, kelle vastuvõtueksami tulemus oli kõrgem);
• vaadatakse eelmise haridustaseme keskmist hinnet (1. astme õppekavad, kus on 100% vastuvõtueksam;  2. aste).

12. Kui lävend on 65, kas peavad kõik riigieksamid olema 65 punkti või peab vastuvõtueksam olema 65 punkti?

Lävend 65 ei tähenda seda, et kõik eksamid peaksid olema 65 punkti – igal eksamil on lävendi arvutamisel erinev osakaal. Kui erialal on 100% vastuvõtueksam, siis see tähendab, et lõplik punktisumma sõltub ainult vastuvõtueksami tulemusest ehk eksamil peab saama vähemalt 65 punkti, et üldse lävendi ületada. Kui erialal on vastuvõtutingimuseks nii riigieksam kui ka vastuvõtueksam, siis kujunevad lõplikud punktid nende mõlema tulemusena. Näiteks annab riigieksam 25% ja vastuvõtueksam 75% tulemusest. Riigieksamil sai kandidaat 75 punkti, mis korrutatakse 25% ehk 75x0,25 ja saadakse teada, kui palju punkte annab riigieksam lõpptulemusest. Vastuvõtueksamil sai kandidaat 80 punkti, mis korrutatakse 80x0,75. Pingereas kuvatakse 78,75 punkti, mis on mõlema korrutise summa.

SAIS saadab meilil teate vastuvõtueksami punktide kohta, koondtulemust koos korrutistega näeb avalduselt. Koondtulemuse punkte eraldi meilile ei saadeta.

13. Mida pean tegema, kui soovin oma eksamitööga tutvuda?

Üliõpilaskandidaadil on õigus tutvuda eksamitööga, esitades sellekohane avaldus aadressile vastuvott@tlu.ee. Ülikool võimaldab eksamitööga tutvumist kolme kalendripäeva jooksul alates vastuvõtueksami või osaeksami tulemuse teatavaks tegemisest. Eksamitöid kandidaatidele ei tagastata. Ülikoolil on õigus võimaldada eksamitööga tutvumist ainult ülikoolis kohapeal. 

14. Mida pean tegema, kui soovin vastuvõtueksami tulemust vaidlustada?

Vaidlustamise korraga saad tutvuda siin. Eriala vastuvõtueksami ja osaeksami tulemust on võimalik vaidlustada hiljemalt eksamitulemuste avalikustamisele järgneva 3 tööpäeva jooksul.

15. Millal mulle õppekohta pakutakse?

• Võõrkeelsetel õppekavadel pakutakse õppekohti jooksvalt pärast vastuvõtueksamite tulemuste selgumist. 
• Eestikeelsetel magistriõppekavadel ning doktoriõppes pakutakse õppekohti jooksvalt pärast vastuvõtueksamite tulemuste selgumist, kuid mitte hiljem kui 15.07.2025. 
• Eestikeelsetel bakalaureuse-, integreeritud- ja rakenduskõrghariduse õppekavadel hakatakse kohti pakkuma 15. juulil.

Igal vastuvõetud kandideerijal on õppimatuleku kinnitamiseks 3 päeva, esimene päev ei lähe arvesse. Nt kohta pakutakse 15. juulil kell 13, siis esimene päev ei lähe arvesse ja kandidaadil on aega otsustada 16.07, 17.07 ja 18.07 kuni 23.59.  3 päeva möödudes pakutakse kohti pingereas järgmistele. Õppekohti pakutakse kuni 19. augustini, pärast seda õppekohti enam ei täideta.

1. Olen õpingud katkestanud, kuid õppinud tasuta üle poole nominaalaja bakalaureuseõppes. Kas rakenduskõrgharidusse on võimalik kohe tasuta õppima asuda?

Tasuta saab rakenduskõrgharidusse tulla õppima, kui bakalaureuseõppe eksmatrikuleerimisest on möödunud vähemalt 10 aastat.

2. Olen katkestanud kõrgharidusõpingud ning õppinud tasuta kohal vähem kui pool nominaalaega. Kas saan uuesti tasuta õppima tulla?

Kolme õppeaasta jooksul (2024./2025., 2025./2026. ja 2026./2027. õa) saad asuda tasuta õppima. Enne 2024/2025. õppeaastat alustatud ja enne poole nominaalaja läbimist katkestatud õpingud ei piira uuesti tasuta õppimist. Arvestada tuleb, et alates 2027/2028. õppeaastast on uuesti tasuta õppimise õigus vaid neil, kes on varem tasuta õppinud alla 365 päeva, või neil, kellel on eksmatrikuleerimisest möödas vähemalt 10 aastat.

3. Mind eksmatrikuleeriti samalt õppekavalt, kuhu ma tahan kandideerida, aasta tagasi. Kas ma saan tulla tasuta õppima?

Uuesti saab samale õppekavale tulla tasuta õppima 2 kalendriaasta möödumisel eksmatrikuleerimise jõustumisest.

4. Millal saan uuesti tulla tasuta õppima samale tasemele?

Uuesti saad tulla tasuta õppima siis, kui eelmistest sama kõrgharidusastme õpingute lõpetamisest on möödas rohkem kui 10 aastat. Erinevalt varasemast ei saa eelnevalt rakenduskõrgharidusõppe lõpetaja tulla bakalaureuseõppesse tasuta õppima enne, kui tema rakenduskõrghariduse lõpetamisest on möödas rohkem kui 10 aastat ja vastupidi. Õ��辱�����Ա� õppekavadel, mille lõpetamisel omandatakse gümnaasiumi aineõpetaja kvalifikatsioon, on tasuta ka siis, kui eelmiste õpingute lõpetamisest ei ole möödunud 10 aastat.

5. Mul ei ole eelmisest magistriõppe lõpetamisest möödunud 10 aastat, aga ma tahaksin õppida õpetajaks. Kas ma pean õpingute eest tasuma?

Õ��辱�����Ա� õppekavadel, mille lõpetamisel omandatakse põhikooli ja/või gümnaasiumi aineõpetaja kvalifikatsioon, on tasuta ka siis, kui eelmiste õpingute lõpetamisest ei ole möödunud 10 aastat.

6. Tahan tulla uuesti samale tasemele õppima, kuid ma ei tea, kas ma õppisin alla poole nominaalaja või mitte. Kas ma saan seda kuskilt kontrollida?

Tasuta õppimise õigust saab kontrollida ist. 

7. Kas eestikeelsetel õppekavadel tasulistele kohtadele ka vastu võetakse?

Eestikeelsetel õppekavadel üldjuhul eraldi tasulisi õppekohti ei ole, v.a tasuline osakoormusega õpe. Seega kõik, kes võetakse õppima eestikeelsetele õppekavadele täiskoormusega õppesse, saavad alustada oma õpinguid tasuta (kui neile ei kehti mõni tasuta õppe piirang). Et läbida kogu õppekava tasuta, tuleb täita täiskoormusega õppimise nõudeid (kumulatiivselt igaks semestris 30 EAP). 

8. Kuidas saan kandideerida tasulisse osakoormusega õppesse?

Osadel erialadel on võimalik kandideerida nii tasulisse osakoormusega õppesse kui ka tasuta täiskoormusega õppesse. Sellistel erialadel on SAISis kaks eraldi konkurssi, üks täiskoormusesse ning teise osakoormusesse. Kandideerimisel tuleb valida, kas soovitakse avaldus esitada mõlemale või ainult ühele. Pane tähele, et ����Ӱ�� Ülikooli saab esitada 2 avaldust, seega mõlemale konkursile avaldust esitades on avalduste esitamise piirarv täis. Pärast avalduste esitamise perioodi lõppu otsust muuta ei saa, st kui sa ei saa tasuta õppesse kohta, siis hiljem tasulisse osakoormusega õppesse avaldust esitada ei saa, v.a kui toimub täiendav vastuvõtt.

9. Mida osakoormusõppes õppimine finantsiliselt tähendab?

Osakoormusega õppes kogub üliõpilane iga õppeaasta lõpuks kumulatiivselt õppekavajärgseid õppeaineid 15–22 EAP-d iga õppetöös osavõetud semestri kohta. Tasuda tuleb semestri õpingukavasse registreeritud õppeainete mahu ja senati kehtestatud ainepunktitasu, juhendamistasu ning lõpetamistasu alusel. Kui üliõpilane õpib osakoormusega õpperühmas, hüvitab ta õppekulud kogu õppeaja vältel, ka siis kui õppimisel on saavutatud täiskoormusega võrdväärne õppemaht. 

Õppekulude hüvitamine

1. Kui ma ei saa tasuta kohale sisse, kas ma saan õppida tasuliselt?

Tasuliselt õppimiseks on mitu varianti:

• avatud õpe – võimalik võtta üksikuid aineid, soovi korral ka kõiki aineid üliõpilastega koos; loengud toimuvad samal ajal kui üliõpilastel (ei ole eraldi loenguid nt sessioonõppe ajal);
• �����ٱ����õ��� – sobib neile, kes on varasemalt õppekava õppeaineid vähemalt 15 ainepunkti raames läbinud ning kelle eesmärk on omandada kõrgharidus ja saada diplom, kuid kes soovivad seda teha omas tempos;
• mikrokraadid – pikem tervikliku sisuga täiendkoolituse kava;
• - ja ;
• õ�辱���������첹���𳾾���.
   

1. SAISis on minu staatuseks "kandideeriv". Kas ma sain ülikooli sisse või mitte?

Staatus "kandideeriv" tähendab, et vastuvõtueksami (ja riigieksami) punktid on piisavad, et ületada lävend, kuid kandidaadile ei ole veel õppekohta pakutud. Õppekohti pakutakse bakalaureuseõppes alates 15. juulist 2025, magistri- ja doktoriõppes jooksvalt pärast vastuvõtueksamite toimumist, kuid mitte hiljem kui 15.07.2025.

2. Näen, et erialale, kuhu ma kandideerisin, võetakse vastu 20 üliõpilast. Olen pingereas 20., aga staatuseks on ikka "kandideeriv". Miks mulle pole õppekohta pakutud?

Kui keegi loobub oma õppekohast, siis pakutakse kohta pingereas järgmisele kandidaadile. See ei toimu SAISis automaatselt, vaid vastuvõtutöötaja pakub õppekohti. Seega on keegi vahepeal oma õppekohast loobunud, kuid vastuvõtutöötaja ei ole jõudnud õppekohta veel pingereas järgmisele kandidaadile. Palun oota natuke. Kui kandidaadile on õppekohta pakutud, siis tuleb kandidaadi SAISi sisestatud meiliaadressile SAISist teade.

3. Kinnitasin SAISis õppekoha. Mis ma edasi pean tegema?

Hiljemalt 15. augustil tuleb sõlmida õppeleping, mille kohta saadetakse info SAISi sisestatud meiliaadressile. Tutvu kindlasti ka Stardipaugu lehega ning esmakurslastele mõeldud lehega. 

4. Sain ülikooli sisse, kuid lähen kaitseväkke. Mis ma tegema pean, et õppekoht säiliks?

Esiteks tuleb sõlmida õppeleping, info selle kohta saadetakse tulevase üliõpilase meiliaadressile pärast õppekoha kinnitamist umbes nädala jooksul. Seejärel tuleb augusti lõpus ÕISis esitada akadeemilise puhkuse avaldus – sinna tuleb lisada Kaitseressursside ameti kutse. Kui endal ei ole võimalik ÕISis avaldust teha, siis tuleb eelnädala ajal ühendust võtta enda eriala õ�����õ�ܲ��ٲ��Ჹ���� ja õppenõustaja aitab üliõpilase teid akadeemilisele puhkusele vormistada. NB! Selle eelduseks on allkirjastatud õppelepingu esitamine.

5. Mulle pakuti kohta teises ülikoolis ja nende kinnitamise tähtaeg on enne, kui ����Ӱ�� Ülikoolis kohti jagama hakatakse. Ma tahaks õppima tulla siiski ����Ӱ�� Ülikooli. Mida teha?

Oma otsust on võimalik pärast ühe koha kinnitamist muuta. Alguses võib koha teises koolis vastu võtta ja kui hiljem pakutakse kohta teisel erialal/teises ülikoolis, siis saab otsust muuta.

6. Olen vastu võtnud teise ülikooli õppekoha/ ����Ӱ�� Ülikooli õppekoha, aga tahan nüüd vastu võtta ����Ӱ�� Ülikooli õppekohta/ ����Ӱ�� Ülikooli teise eriala õppekohta. Mis ma tegema pean?

Kinnita SAISi koht õppekaval, millel soovid õppima asuda. Kui kandidaadile on pakutud samas õppeastmes mitut õppekohta, siis kui kinnitad ühe õppekoha, loobud teisest samal tasemel pakutud kohast automaatselt. 

7. Kandideerin ����Ӱ�� Ülikoolis kahele magistriõppe õppekavale. Tulemused tulevad erinevatel aegadel. Kui ma võtan ühe õppekoha vastu, kas siis teisel õppekaval mulle automaatselt kohta ei pakuta, kui peaksin pingereas piisavalt kõrgel kohal olema?

Õppekohta pakutakse ka siis, kui olete ����Ӱ�� Ülikoolis või mõnes muus koolis õppekoha kinnitanud. 

8. Kui kaua pakutakse vabanenud õppekohta pingereas järgmisele kandidaadile?

Kui keegi loobub oma õppekohast, siis pakutakse pingereas järgmisele kandidaadile õppekohti kuni 19. augustini.

10. Kas ����Ӱ�� Ülikoolil on ka ühiselamu?

Jah, infot selle kohta leiab . 

1. Mis vahe on päeva- ja sessioonõppel?

Päevaõpe on õppevorm, mille sihtrühmaks on üliõpilased, kellele õpingud on põhitegevus. Võrreldes sessioonõppega võib päevaõppes olla rohkem kontaktõpet. Päevaõppes toimub õppetöö regulaarselt argipäeviti ja enamasti päevasel ajal.

Sessioonõpe (sh kaugõpe) on õppevorm, kus õppetöö toimub sessioonide kaupa instituudi kehtestatud korras (näiteks: regulaarselt 2-3 õhtul ja/või nädalavahetustel, õppesessioonidena 5 korda). Sessioonõppe puhul võib iseseisva töö osakaal võrreldes päevaõppega olla suurem ning kontaktõpet vähem. Sessioonõpe on mõeldud tööl käivale inimesele. Täpsemalt vaata iga eriala lehelt, sest sessioonõppe korraldus ei ole igal erialal ühesugune.

2. Mis vahe on osa- ja täiskoormusel?

Täiskoormusega õppimine tähendab, et üliõpilane täidab iga õppeaasta kohta õppekava 75–100% ulatuses, sooritades 45–60 ainepunkti (EAPd) aastas. Kui üliõpilane ei täida uue õppeaasta alguseks täiskoormusega õppimise nõudeid, viiakse ta üle osakoormusega õppesse. Täiskoormusega õppimine annab mitmeid eeliseid: on eelduseks tasuta õppimiseks, võimaldab taotleda riiklikku õppetoetust ning konkureerida erinevatele stipendiumitele. Iga õppeaasta lõppedes määrab ülikool eelneva õpiaja tulemuste põhjal üliõpilase õppekoormuse järgmiseks õppeaastaks.

Osakoormusega õppimine tähendab, et üliõpilane täidab iga õppeaasta kohta õppekava 50–75% ulatuses ehk 30–45 ainepunkti aastas. Alla osakoormuse piiri õppijad eksmatrikuleeritakse, kuid neil on võimalik aineid läbida eksternõppes, kus koormusele piire ei seata, ja lõpetadagi ülikool eksternina.
Mõndadel õppekavadel toimub vastuvõtt kas ainult osakoormusesse või täis- ja osakoormusesse. Õ���ٲ��Ჹ��ǴDZ����ٳܲ�e õppekavadel (kaasav haridus, kutsepedagoogika, kutseõpetaja, mitme aine õpetaja, matemaatikaõpetaja, kunstiõpetaja, loodusteaduste õpetaja, tehnoloogiavaldkonna ainete õpetaja) on osakoormuses õppimine tasuta. Teistel õppekavadel, kus toimub vastuvõtt ka osakoormusesse (nt haldus- ja ärikorraldus, õigusteadusMA, riigiteadused BA ja MA, sotsiaaltöö BA ja MA, sotsioloogia BA ja MA, sotsiaalpedagoogika BA ja MA, lastekaitse MA, politoloogia MA), on õppimine tasuline ja nii õpingute lõpuni (isegi kui üliõpilane täidab täiskoormuse nõuet).

3. Õpin praegu ülikoolis ühel erialal, kuid on tekkinud soov eriala vahetamiseks. Kas on võimalik ühelt erialalt teisele üle minna?

Õppekava saab õpingute jooksul vahetada avalduse alusel, kandideerides vabanenud õppekohale. Täpsem info on leitav siit. 

4. Kas saan samal ajal õppida ����Ӱ�� Ülikoolis mitut eriala?

Üliõpilane saab olla immatrikuleeritud ainult ühele õppekavale samas õppeastmes. Võimalik on õppida eri õppeastmetes (nt bakalaureuse- ja magistriõppesse), kuid sel juhul tuleb ühe õppekava eest tasuda.