����Ӱ��

Sisseastumise infosüsteemis avalduse esitamiseks on vaja ID-kaarti, Mobiil-ID-d, Smart-ID-d või HarID-d. Andmed alates 2004. aastast lõpetatud kooli, gümnaasiumi lõputunnistuse hinnete ja riigieksami tulemuste kohta (alates 1997. aastast) lisatakse avaldusele automaatselt riiklikest registritest. Kui avaldusel puudub kandideerimiseks nõutud hariduse info, saab kandidaat lisada dokumentide skaneeringud avaldusele. Originaale kohapeale tuua ei ole vaja. 

Avaldust saab esitada ülikoolis kohapeal vaid juhul, kui kandidaadil ei ole võimalik endal SAISi sisse logida. Avalduse esitamiseks ülikoolis võta ühendust vastuvõtuspetsialistiga (vastuvott@tlu.ee). Kohapeale avaldust esitama tulles peab kaasas olema pass või ID-kaart ning haridusdokumendid, kui kool on lõpetatud enne 2004. aastat või välismaal. Kui avaldusele on vaja lisada ka CV, motivatsioonikiri, portfoolio vms, siis neid paberkandjal vastu ei võeta ja ootame neid meilile vastuvott@tlu.ee.

NB! SAIS saadab kandidaadile automaatteateid staatuste muutumise ja vastuvõtueksamite tulemuste kohta. Seetõttu on oluline, et avaldusele oleks lisatud korrektne meiliaadress. Samuti tasub aeg-ajalt vaadata rämpsposti, sest vahel lähevad SAISi teated sinna.

SAISi tutvustav lühivideo

Kandideerimine, kui kandidaat õpib avalduse esitamise ajal või lõpetamise andmed ei ole jõudnud veel Eesti Hariduse Infosüsteemi EHIS

• Kui avalduse esitamise hetkel näitab SAISis "Hariduskäigu" juures hoiatusmärki, saab kandidaat avalduse siiski ära esitada. Hoiatusmärk tähendab, et lõpetamise info ei ole veel SAISi jõudnud.
• Oma haridust saab kandidaat ise uuendada, minnes "Hariduskäigu" sakki ja vajutades "värskenda". Haridus uuendavad jooksvalt ka ülikooli vastuvõtutöötajad. 

Avalduse staatused

Esitamata – kandidaat ei ole oma avaldust esitanud. Ära unusta vajutada "kinnita avaldus" nuppu enne avalduste esitamise perioodi lõppu! Juhul kui kandidaat teeb avaldusel muudatusi, tuleb avaldus kindlasti ka uuesti esitada. 

Ü���𱹲����ٲ���������� – mingi info on avalduselt puudu. Enamasti on selleks varasem haridus, mõne eriala puhul inglise keele tase. Haridust tõendavad dokumendid saab kandidaat SAISi avaldusele laadida, kuid vastuvõtutöötaja peab need siiski üle vaatama. Avaldus võib olla ka ülevaatamisel, kui  kandidaat lõpetas kooli sel aastal ja info lõpetamise kohta ei ole veel EHISesse jõudnud.

Tagasi lükatud – 1. astmele kandideerimisel on sellise staatuse põhjuseks enamasti liiga madal riigieksami tulemus, 2. astmel ei ole eelmine haridus vastav sellele, mida on vaja konkreetsele erialale kandideerimiseks (nt kandideeritakse psühholoogia magistriõppesse riigiteaduste bakalaureusega). 

Lubatud sisseastumiseksamile – avaldusega on kõik korras ja kandidaati oodatakse vastuvõtueksamile!

Kandideeriv – vastuvõtueksami (ja riigieksami) punktid on piisavad, et ületada lävend, kuid kandidaadile ei ole veel õppekohta pakutud. Kui see staatus on kandidaadil juba enne vastuvõtueksami toimumist, siis kandideerib ta eritingimusel ja teda ei oodata vastuvõtueksamile. 

Tingimuslikult kandideeriv – vastuvõtueksami (ja riigieksami) punktid on piisavad, et ületada lävend, kuid SAISi ei ole jõudnud info, et kandidaadi kandideerimiseks vajalik kool oleks lõpetatud. Me ei paku sellisel juhul õppekohta enne, kui lõpetamise info on jõudnud SAISi. Kui kandidaat on õppekoha saanute hulgas, siis hoiame seda kohta info saabumiseni ja seejärel pakume õppekohta, kui eelneva haridusega on kõik korras.

�ղ����ٳܱ�õ��ٲ��� – palju õnne, pakutud on õppekohta! Õppekoht tuleb 3 päeva jooksul vastu võtta, muidu pakutakse seda pingereas järgmisele.

Konkurentsist väljas – vastuvõtueksami (ja riigieksami) punktid ei ole piisavad, et ületada lävend. Selleks aastaks kandideerimine lõppenud.

Määratud õppekohast loobunuks – kandidaadile pakuti õppekohta, kuid ta ei võtnud seda 3 päeva jooksul vastu. Nüüd pakume kohta pingereas järgmisele.

Kui kandidaadi avaldusel on staatus, mida siin nimekirjas ei ole, siis võta meiega meiliaadressil vastuvott@tlu.ee ü���Ի�ܲ���.

Õppimatuleku kinnitamine

• Hiljemalt 15. juulil avalikustatakse bakalaureuse-, integreeritud- ja rakenduskõrgharidusõppesse vastuvõetute nimekirjad. Magistriõppes ja doktoriõppes avalikustatakse nimekirjad jooksvalt pärast vastuvõtueksamite sooritamist, kuid mitte hiljem kui 15. juulil.
• Kui kandidaadi staatus on “�ղ����ٳܱ�õ��ٲ���”, saab kandidaat teha õppimatuleku otsuse. Kui kandidaadile on õppekohta pakkunud, tekib nupp “Tee õppimisotsus". Õppiotsuse tegemise aknas tuleb märkida raadionupu "linnuke" konkursi ette (ka siis, kui valikus on vaid üks konkurss) ja sellega muutuvad aktiivseks nupud "Tulen õppima" ja "Loobu". Otsuse tegemiseks on aega 3 päeva, esimest päeva loetakse 0 päevaks. Ehk kui kandidaadile pakutakse õppekohta 15. juulil, siis tuleb otsus teha hiljemalt 18. juulil kell 23.59. Kui otsust selleks ajaks ei tehta, määrab SAIS teid automaatselt õppekohast loobunuks ja õppekohta pakutakse järgmisele pingereas olevale kandidaadile.
• Kui kandidaadile on pakutud samas õppeastmes mitut õppekohta korraga, siis ühe õppekoha kinnitamisega loobub kandidaat teistest samal tasemel pakutud kohtadest.
• Pärast õppimatuleku kinnitamist on vaja kindlasti esitada ka õppeleping. Õppelepingu info saadetakse SAISis märgitud meiliaadressile.

Vastuvõtuks avatud õppekavade loetelu ja vastuvõtutingimused kehtestab ülikooli senat. Senati otsusega "Vastuvõtuks avatud õppekavade loetelu ja vastuvõtutingimused 1. ja 2. astmel" kehtestatakse õppekavad ja konkursid, millele toimub vastuvõtt ning vastuvõtulävendid. Lisaks kehtestatakse vastuvõtutingimused ja õppekohad. Vastuvõtutingimustes sätestatakse, kas erialale toimub vastuvõtt vastuvõtueksami ja/või riigieksamite põhjal ning vajadusel akadeemilise üksuse määratud riigieksami minimaalne tulemus, kui see on kõrgem kui vastuvõtutingimustes ja -korras kehtestatud minimaalne tulemus.

Vastuvõtuks avatud õppekavade loetelu ja vastuvõtutingimused 1. ja 2. astmel 2025/2026. õppeaastal

�ղ����ٳܱ�õ�ٳܱ�ä����Ի� on õppekava vastuvõtunõuetes määratletud vastuvõtueeksamite tulemuste kaalutud miinimumsumma, mille täitmine on õpingute alustamise eelduseks.

�ղ����ٳܱ�õ�ٳܱ�ܲ԰�پ���&�Բ�����;kujunevad vastuvõtueksamite, st riigieksamite ja ülikoolis läbiviidava vastuvõtueksami tulemuste alusel. Vastuvõtupunktide  maksimumväärtus on 100 punkti. Juhul, kui vastuvõtupunktid koosnevad ainult vastuvõtueksami tulemusest, on minimaalne positiivne vastuvõtueksami tulemus võrdne lävendiga.

Ü����õ�辱�����Ա� on isik, kes on vastu võetud (immatrikuleeritud) ülikooli tasemeõppe õppekavale. Välisüliõpilane on üliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alalist elamisõigust.

Ekstern on isik, kellel on õigus täita õppekava, sh sooritada eksameid ja arvestusi ja/või sooritada lõpueksam või kaitsta lõputöö. Eksterni ei immatrikuleerita ja tal ei ole üliõpilase staatust.

Avatud õppes õppija ei oma üliõpilase staatust ja õpib tasemeõppe õppekava moodulite või üksikute õppeainete kursuseprogrammide alusel.

Ülikoolis arvestatakse õppemahtu ainepunktide alusel. Ainepunkt (EAP) on õppetöö arvestuslik ühik. Üks EAP vastab 26 tunnile üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle, sisaldades kuni 13 kontaktõppe tundi ja vähemalt 13 üliõpilase iseseisva töö tundi.

��ä�𱹲�õ��� on õppevorm, mille sihtrühmaks on üliõpilased, kellele õpingud on põhitegevus ning kus õppetöö toimub regulaarselt igal õppenädalal. Võrreldes sessioonõppega võib päevaõppes olla rohkem ��DzԳٲ����õ����.

����������ǴDz�õ��� (sh kaugõpe) on õppevorm, kus õppetöö toimub sessioonide kaupa instituudi kehtestatud korras (näiteks: regulaarselt 2-3 õhtul ja/või nädalavahetustel, õppesessioonidena 5 korda). Sessioonõppe puhul võib iseseisva töö osakaal võrreldes päevaõppega olla suurem ning ��DzԳٲ����õ���� vähem.

Õ�����Ǵǰ����ܲ��� alusel võib üliõpilane olla täiskoormusega või osakoormusega õppija. Õ�����Ǵǰ����ܲ��� järgi määratakse üliõpilase staatus iga õppeaasta algul akadeemilises kalendris määratud tähtajal. Õ�����Ǵǰ����ܲ��� arvutamise aluseks on õppekava täitmisel läbitud õppeainete maht Euroopa ainepunkisüsteemi ainepunktides (EAP). Nominaalajaga lõpetamiseks tuleb koguda semestris kumulatiivselt 30 EAP-d ja õppeaastas kumulatiivselt 60 EAP-d. Õppekoormust määratakse iga kahe õpitud semestri järel.

• ��ä������Ǵǰ����ܲ��𲵲� õppija staatus säilib, kui üliõpilane täidab iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt mitte vähem kui 75 protsenti. Semestri kohta seega vähemalt 22,5 EAP-d  ehk esimese õppeaasta lõpuks peaks olema vähemalt 45 ainepunkti, teise õppeaasta lõpuks vähemalt 90 EAP-d.
   

• Osakoormusega õppija peab sooritama iga õppetööst osavõetud semestri kohta vähemalt 15 EAP mahus õppekavasse kuuluvaid aineid. Arvestust peetakse kumulatiivselt. Osakoormusega õppimine on üldjuhul tasuline (v.a õppekavad, millele toimub vastuvõtt tasuta osakoormusega õppesse). 

Mõndadel õppekavadel toimub vastuvõtt kas ainult osakoormusesse või täis- ja osakoormusesse. Õ���ٲ��Ჹ��ǴDZ����ٳܲ�e õppekavadel (kaasav haridus, kunstiõpetaja, kutsepedagoogika, kutseõpetaja, loodusteaduste õpetaja, mitme aine õpetaja, matemaatikaõpetaja, tehnoloogiavaldkonna ainete õpetaja) on osakoormuses õppimine tasuta. Teistel õppekavadel, kus toimub vastuvõtt osakoormusesse (reklaam ja suhtekorraldus, haldus- ja ärikorraldus, õigusteadus BA ja MA), on õppimine tasuline (ainepunktitasu alusel) ja nii õpingute lõpuni (isegi kui üliõpilane täidab täiskoormuse nõuet).

Doktorandi õppekoormus määratakse iga kahe semestri lõppedes atesteerimistulemuste alusel.

Õ��辱�����Ա� eestikeelsel õppekaval on enamasti tasuta, ingliskeelsel õppekaval maksab üliõpilane semestritasu alusel. Täpsemalt saab õppekulude hüvitamise kohta lugeda siit (vaata ka, kellelt ei nõuta õppekulude hüvitamist).

Siiski on tasuta õppel ka mõned piirangud. Õ��辱�����Ա� eestikeelsel õppekaval on tasuline, kui

• õpid osakoormuses (sh asud õppima oskoormusega tasulisse õppesse) ehk täidad õppekava 50–75% ulatuses, õppides 15–22,5 ainepunkti semestris. Alla osakoormuse piiri õppijad eksmatrikuleeritakse, kuid sellisel juhul on sul võimalik aineid läbida �����ٱ����õ�����, valides sealjuures endale sobiva õppekoormuse, ja lõpetadagi ülikool eksternina;
• asud teist korda samal haridustasemel ülikooli õppima ning sinu viimastest tasuta õpingutest (mis on kas lõpetatud või oled õppinud üle poole nominaalajast) pole veel möödas 10 a;
• oled sama õppekava kahe viimase aasta jooksul pooleli jätnud (oled sealt eksmatrikuleeritud);
• sul on tegemata rohkem kui 6 EAP-d.

Alates 1. augustist 2024 jõustuvad  muudatused. Muuhulgas karmistatakse reegleid, mis lubavad teist ja enamat korda samal kõrgharidusastmel tasuta õppida. Palun tutvu  muudatustega tähelepanelikult haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel. 

NB! Õ��辱�����Ա� õppekavadel, mille lõpetamisel omandatakse põhikooli ja/või gümnaasiumi aineõpetaja kvalifikatsioon, on tasuta ka siis, kui eelmistest magistriõpingutest ei ole möödunud 10 aastat või kui kandidaat on õppinud üle poole nominaalaja juba magistriõppes ning eksmatrikuleerimisest ei ole möödunud 10 aastat.

Samuti on õppimine tasuta, kui üliõpilane õpib õppekaval, mille lõpetamisel omandatakse õpetaja või eripedagoogi kutse, ta töötab õpetajana või eripedagoogina, aga tal puudub õpetajana või eripedagoogina töötamiseks vajalik akadeemiline kraad või kutse ja ta on juba varem õppinud samas kõrgharidustaseme õppes tasuta.

Juhul, kui tasuta õppimise õigust ei ole, kuid soovitakse siiski õppima tulla, toimub tasumine õpingukavasse registreeritud ainete mahu ja ainepunktitasu alusel. Kindlaks määratud semestritasu ei ole. Täiskoormuses tuleb semestri kohta koguda vähemalt 22,5 EAP-d, osakoormuses õppides vähemalt 15 EAP-d. Ainepunktitasud on leitavad veebilehelt. Järgmise õppeaasta ainepunktitasud avalikustatakse veebilehel hiljemalt aprillis. Kui soovite teada, kui palju peate oma õpingute eest tasuma, tuleb  (vasakul menüüs üldinfo->õppekavad) lahti võtta huvipakkuv õppekava, sealt leiate ainekoodid. Ainekoodide järgi saate hinnakirjast vaadata, kui palju peate vastava ainekursuse eest tasuma. Hinnakirjas on ainepunkti hind 1 EAP kohta, seega kui kursuse maht on 6 EAP-d, tuleb hinnakirjas olev hind korrutada kuuega. Õpingute lõpuperioodis tuleb tasuda ka lõpetamistasu. 

Õppekohad ja vastuvõtulävendid kinnitab senat. Osadel erialadel on õppekohtade arv ja osade erialade taha on kirjutatud ‱�ä����Ի徱��õ�󾱲Ա�“.  See tähendab, et nendel erialadel, kus on määratud õppekohtade arv, ei piisa õppima asumiseks ainult lävendi ületamisest. Ülikooli sisse saamiseks tuleb sul ka olla vastava arvu parimate sisseastujate seas. Näiteks  psühholoogia bakalaureuseõppesse võetakse õppima 50 tudengit. �ղ����ٳܱ�õ�ٳܱ�ä����Ի� sellel erialal on 65. Seega võetakse õppima ainult 50 parimat lävendi ületanud sisseastujat. Erialadele, kus on lävendipõhine vastuvõtt ning ei ole määratud õppekohtade arvu, võetakse vastu kõik sisseastujad, kes on määratud lävendi ületanud.

����Ӱ�� Ülikoolis on kolme tüüpi magistriõppekavasid: avatud, osaliselt avatud ja erialapõhised õppekavad. Nii näiteks on eesti filoloogia bakalaureusekraadi omandanul võimalik minna magistritasemel edasi õppima ka  kommunikatsiooni, organisatsioonikäitumist või andragoogikat, sest avatud magistriõppekavadele astumiseks pole oluline, millise õppekava järgi on eelnevalt bakalaureusetasemel õpitud.

Osaliselt avatud erialadel nõutakse õppima asujatelt eelnevat bakalaureuseharidust mõnel nimetatud õppesuunal. Osaliselt avatud magistriõppekava on näiteks alushariduse pedagoog, kus kandidaadil peab olema bakalaureusekraad või sellele vastav ettevalmistuse aste haridusteadustes. 

��������������õ�󾱲��ٱ���� magistriõppekavadele õppima asumiseks on vajalik bakalaureusekraad konkreetsel erialal – näiteks koreograafia magistriõppekava puhul bakalaureusekraad koreograafias/tantsus või sellele vastav kvalifikatsioon.

Inimesel, kes teab gümnaasiumi lõpetades täpselt, millist tööd ta tulevikus teha tahab, soovitame uurida, millist tüüpi on magistritaseme õppekava, mis talle tööks vajalikku haridust pakub. Nendel üliõpilastel, kes edukalt magistriõppe lõpetanud, on võimalik kandideerida doktoriõppesse.

Tasemeõppes osalemise toetus on mõeldud töötajatele ja töötutele, kellel puuduliku või vananenud hariduse tõttu on keeruline leida uut tööd või kellel on oht oma töökoht kaotada. Sihtgrupi täpsema kirjelduse ning toetuse saamise tingimused leiate töötukassa . Toetust makstakse õppima asumisel tasuta õppekohal kutsehariduses, rakenduskõrghariduses või bakalaureuseõppes.

Õppekavade valik, millele õppima asudes tasemeõppes osalemise toetust on võimalik saada, on piiratud - töötukassa toel saab asuda õppima õppekavadel, mis valmistavad ette ametitele (põhikutsealadele), mida OSKA tööjõuvajaduse uuringute kohaselt on järgmise 10 aasta perspektiivis rohkem vaja ning millel juba täna sobiva ettevalmistusega töötajaid napib. Õppekavade kohta uuri töötukassast.

Esmakursuslased, kes viibivad 2025/2026. õppeaastal ajateenistuses ning soovivad minna akadeemilisele puhkusele, neil tuleb pärast õppekoha kinnitamist toimida järgnevalt:

1. sõlmida õppeleping ja saata see allkirjastatult ülikooli – selle alusel toimub immatrikuleerimine, sa ei kaota õppekohta ja saad ligipääsu ÕISile;

2. esitada augusti lõpus (alates 25.08) Õ�������� akadeemilise puhkuse avaldus – sinna tuleb lisada Kaitseressursside ameti kutse.

Kui sul ei ole endal võimalik Õ�������� avaldust teha, siis võta eelnädala ajal (25.08–31.08) ühendust enda eriala õ�����õ�ܲ��ٲ��Ჹ���� ja tema aitab sind akadeemilisele puhkusele vormistada. NB! Selle eelduseks on allkirjastatud õppelepingu kooli saatmine.

Eestikeelsel õppekaval on vastuvõtutingimuseks üliõpilaskandidaadi eesti keele oskus vähemalt Euroopa Keeleõppe Raamdokumendi B2-tasemel.

Eesti keele B2-taset tõendab:

• eesti keele riigieksami sooritamine (alates 2012. aastast eesti keele eksam, enne seda kirjand) positiivsele tulemusele;
• eesti keel teise keelena riigieksami sooritamine vähemalt 60 punktile;
• keskhariduse õppekeel oli 100% eesti keel (kui tunnistusel ei ole õppekeel välja toodud, siis on näha, et eesti keelt ei ole läbitud võõrkeelena);
• 2. astmele kandideerides oled läbinud eelmise taseme eesti keeles;
• Harno (varem Innove) eesti keele B2- või C1-tasemeeksami tunnistus. Eksamitulemust SAISis automaatselt ei kuvata. Digitempliga tunnistuse fail (leitav eesti.ee lehelt) tuleb saata meiliaadressile vastuvott@tlu.ee hiljemalt 30.06 kell 12. 
• Eesti kõrgkoolis läbitud eesti keele aine vähemalt B2-tasemel (kehtiv 2 aastat õpingute alguseni);
• IB diplomiõppekava&�Բ�����;��õ��&�Բ�����;Euroopa Kooli vanema kooliastme õppekava lõpetamisel postiivsele tulemusele sooritatud eesti keele eksam.

Kui vastav info SAISis avaldusel ei kajastu, saada tõend (nt keeleeksamid) või akadeemiline õiend pärast avalduse esitamist meilile vastuvott@tlu.ee. Keeletõend tuleb esitada hiljemalt 30.06.2025 kell 12. 

NB! Kui soovid Harno (varem Innove) eesti keele B2- või C1-tasemeeksami tunnistusega asendada eesti keele teise keelena riigieksami tulemust, siis tuleb esitada sooritusteade ning digikonteineriga tunnistus. Elektrooniline tunnistus on kättesaadav riigiportaalist . Eesti keele C1-tasemeeksami tulemus teisendatakse vastuvõtutingimustes ja -korras kehtestatud skaalale (vt Lisa 2).

Vaata täpsemalt keeletõendite kehtivuse kohta võõrkeeleoskuse tõendamise tingimusest ja -korrast.

Juhul, kui kandidaadil ei ole millegagi tõendada eesti keele B2-oskust, siis tuleb osaleda  ����Ӱ�� Ülikooli B2 testil 2. juulil kell 8 ruumis A-002. Keeletestil osalemiseks tuleb kõigepealt SAISis esitada avaldus. Keeletestile registreerib kandidaadi vastuvõtutöötaja pärast avalduse ülevaatamist ning teavitab kandidaati sellest läbi SAISi. NB! Eesti keele B2-testiga ei ole võimalik asendada eesti keele riigieksami tulemust.

Testi kirjeldus

Test kestab kaks tundi ning selle käigus hinnatakse kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust ning eesti keele struktuuri tundmist. Rääkimisoskust eksamil ei testita. Test loetakse sooritatuks, kui kandidaat saavutab vähemalt 60 protsenti võimalikust punktisummast. Eksamile tulles tuleb kaasa võtta töötav pasta- või tindipliiats. Testi ei ole lubatud kirjutada kirjutusvahendiga, mida on võimalik kustutada (näiteks harilik pliiats). Eksamile tuleb võtta kaasa kehtiv isikut tõendav dokument. Nutiseadmete ja muude abivahendite kasutamine testi ajal on keelatud.

KES PEAB OSALEMA KEELETESTIL?

• Välismaalane, kes on omandanud eelmise haridustaseme välismaal.
• Pikaajalise elamisõiguse või alalise elamisloaga isik, kes ei ole lõpetanud eestikeelset kooli ning ei ole sooritanud riigieksamit või Harno (Innove) B2 tasemeeksamit (sobib ka kõrgem tase).
• Eestlane, kes on õppinud välismaal ning ei ole sooritanud riigieksamit või Harno (Innove) B2-tasemeeksamit (või kõrgemat taset).
• 2020. või 2021. aastal keskkooli lõpetanud kandidaat, kelle õppekeel ei olnud 100% eesti keel ning ta ei sooritanud eesti keele riigieksamit.

Kui kahtled, kas pead osalema keeletestil, siis võta pärast avalduse esitamist ühendust meiliaadressil vastuvott@tlu.ee.