Ajaloo Instituudi Keskkonnaajaloo Keskuse seminar "Kliima, keskkond ja ühiskond"
19.01.2012 kell 14.00 - 14.00
Lisa kalendrisse
iCal calendar
Neljapäeval, 19. jaanuaril algusega kell 14.00 toimub Ӱ Ülikooli
Ajaloo Instituudi auditooriumis 1 (Rüütli tn 10) vastloodud
Keskkonnaajaloo Keskuse esimene seminar teemal "Kliima, keskkond ja
ühiskond", kus seminarisarjale annavad oma ettekannetega avalöögi Andres
Tarand ja Ülle Sillasoo. Seminari teemaks on ühelt poolt kliimamuutuste
uurimine ning teiselt poolt nende muutuste keerulised seosed erinevate
ajalooliste protsessidega kultuuris.Klimatoloog Andres Tarand annab oma
ettekandes ülevaate ajaloolise kliima (aastad 1000-1900) uurimisseisust
olulisemate indikaatorite kaupa. Nendeks on: Läänemere jää (Tallinn ja
Riia); fenoloogia (rukis vana Liivimaa piires); varasemad ilmavaatlejad
instrumentidega (1762-1850); ja tekstid vene kroonikatest kuni Wõrumaa
Teatajani 1940. Andres Tarandi ettekande rõhuasetus on ennekõike
klimatoloogiline.TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi ja TLÜ Ökoloogia
Instituudi teadur Ülle Sillasoo peab ettekande teemal „Seosed
kliimamuutuste ja mineviku kultuuriliste arengute vahel”. Ettekandes
käsitleb Sillasoo rabade kui looduslike arhiivide kasutamist mineviku
kliima uurimisel ja paleoökoloogiliste rekonstruktsioonide osa seoste
loomisel kliimamuutuste ja kultuuriliste arengute vahel. Ettekandja
käsutuses on ühelt poolt Männikjärve raba turba viimase ca 4000 aasta
uurimisandmestik ning teiselt poolt Raigastvere järve setete
õietolmuanalüüside põhjal koostatud aasta keskmiste temperatuuride
rekonstruktsioon. Seda võrreldakse põllu- ja rohumaa osatähtsuse
muutumisega ajas perioodiliselt intensiivistuva inimtegevuse
kontekstis.Teraviljakasvatuse regressiooniperioodid võivad esineda nii
soojematel kui külmematel kliima episoodidel, kuigi paljudel juhtudel
omasid arvestatavad soojenemised mineviku põllumajanduslikele tegevustele
positiivset mõju. Kliimamuutused võivad mõjutada erinevatel
territooriumitel paiknevate ühiskondade majandust erinevalt, mis võib
viia kultuurilise ja majandusliku difusioonini migratsiooni,
kolonisatsiooni ja sõdade näol, millel võivad olla nii positiivsed kui
ka negatiivsed tagajärjed. Ӱ Ülikooli Ajaloo Instituudi juurde
kuuluv vastne Keskkonnaajaloo Keskus (KAJAK) on interdistsiplinaarne
uurimiskeskus, mille eesmärgiks on ühendada Eestis tegutsevaid teadlasi,
kelle huvivaldkonda kuulub keskkonna ja inimkultuuri koosmõju ning nende
vastastikune toime ajaloo vältel meie praeguse ja tulevase keskkonna ning
kultuuri(de) kujundamisel. 19. jaanuari seminar on esimene keskuse
kavandatavast seminarisarjast, mis hakkab edaspidi toimuma iga kuu
kolmandal neljapäeval Ajaloo Instituudis.Lisainformatsioon: Gurly Vedru
(gurli@tlu.ee) või Kati Lindström (kati.lindström@ut.ee)
Ajaloo Instituudi auditooriumis 1 (Rüütli tn 10) vastloodud
Keskkonnaajaloo Keskuse esimene seminar teemal "Kliima, keskkond ja
ühiskond", kus seminarisarjale annavad oma ettekannetega avalöögi Andres
Tarand ja Ülle Sillasoo. Seminari teemaks on ühelt poolt kliimamuutuste
uurimine ning teiselt poolt nende muutuste keerulised seosed erinevate
ajalooliste protsessidega kultuuris.Klimatoloog Andres Tarand annab oma
ettekandes ülevaate ajaloolise kliima (aastad 1000-1900) uurimisseisust
olulisemate indikaatorite kaupa. Nendeks on: Läänemere jää (Tallinn ja
Riia); fenoloogia (rukis vana Liivimaa piires); varasemad ilmavaatlejad
instrumentidega (1762-1850); ja tekstid vene kroonikatest kuni Wõrumaa
Teatajani 1940. Andres Tarandi ettekande rõhuasetus on ennekõike
klimatoloogiline.TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi ja TLÜ Ökoloogia
Instituudi teadur Ülle Sillasoo peab ettekande teemal „Seosed
kliimamuutuste ja mineviku kultuuriliste arengute vahel”. Ettekandes
käsitleb Sillasoo rabade kui looduslike arhiivide kasutamist mineviku
kliima uurimisel ja paleoökoloogiliste rekonstruktsioonide osa seoste
loomisel kliimamuutuste ja kultuuriliste arengute vahel. Ettekandja
käsutuses on ühelt poolt Männikjärve raba turba viimase ca 4000 aasta
uurimisandmestik ning teiselt poolt Raigastvere järve setete
õietolmuanalüüside põhjal koostatud aasta keskmiste temperatuuride
rekonstruktsioon. Seda võrreldakse põllu- ja rohumaa osatähtsuse
muutumisega ajas perioodiliselt intensiivistuva inimtegevuse
kontekstis.Teraviljakasvatuse regressiooniperioodid võivad esineda nii
soojematel kui külmematel kliima episoodidel, kuigi paljudel juhtudel
omasid arvestatavad soojenemised mineviku põllumajanduslikele tegevustele
positiivset mõju. Kliimamuutused võivad mõjutada erinevatel
territooriumitel paiknevate ühiskondade majandust erinevalt, mis võib
viia kultuurilise ja majandusliku difusioonini migratsiooni,
kolonisatsiooni ja sõdade näol, millel võivad olla nii positiivsed kui
ka negatiivsed tagajärjed. Ӱ Ülikooli Ajaloo Instituudi juurde
kuuluv vastne Keskkonnaajaloo Keskus (KAJAK) on interdistsiplinaarne
uurimiskeskus, mille eesmärgiks on ühendada Eestis tegutsevaid teadlasi,
kelle huvivaldkonda kuulub keskkonna ja inimkultuuri koosmõju ning nende
vastastikune toime ajaloo vältel meie praeguse ja tulevase keskkonna ning
kultuuri(de) kujundamisel. 19. jaanuari seminar on esimene keskuse
kavandatavast seminarisarjast, mis hakkab edaspidi toimuma iga kuu
kolmandal neljapäeval Ajaloo Instituudis.Lisainformatsioon: Gurly Vedru
(gurli@tlu.ee) või Kati Lindström (kati.lindström@ut.ee)