Õitsvad sidemed: Professor Zabrodskaja Erasmus+ vahetus Eestist Austraaliasse
Professor Anastassia Zabrodskaja lõpetas edukalt Erasmus+ kombineeritud õpetamis- ja koolitustegevuse õpirände, mille raames ta õpetas ja osales koolitustegevustes Melbourne’i Ülikoolis Austraalias. Ajavahemikus 28. veebruarist kuni 11. märtsini 2025 pidas ta külalisloengute sarja ja osales koolitustel, mis keskendusid kultuuridevahelise kommunikatsiooni oskuste arendamisele.
Zabrodskaja visiit tugevdas ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli ja Melbourne’i Ãœlikooli akadeemilisi sidemeid, edendades rahvusvahelist koostööd ning üleilmset teadmistevahetust kultuuridevahelise kommunikatsiooni, sotsiolingvistika ja kakskeelsuse uuringute valdkonnas. Tema loengud pakkusid väärtuslikke teadmisi nendes valdkondades, rikastades nii üliõpilaste kui ka õppejõudude akadeemilist kogemust. Lisaks õpetamiskohustustele osales professor Zabrodskaja 12-päevases koolitusprogrammis, mille eesmärk oli edendada globaalset kultuuridevahelist dialoogi.
Loengus "From Monolingualism to Bilingualism: Identity Transformation and Linguistic Intuition through the Lens of Second Language Acquisition Theories" käsitles professor Zabrodskaja kakskeelsuse psühholoogilisi ja sotsiaalseid aspekte. Ta analüüsis, kuidas kõnelejad arendavad keelelist intuitsiooni teise keele omandamise käigus ning kuidas see protsess mõjutab nende enesetaju ja kultuurilist identiteeti. Tuginedes tuntud teise keele omandamise teooriatele, näitas ta, kuidas kakskeelsed isikud kohanevad erinevate keeleliste ja kultuuriliste keskkondadega, muutes oma kuuluvustunnet ja kommunikatsioonistrateegiaid.
Loengus "Russian in the Baltic Countries: Emerging Varieties of the Language?" analüüsis ta venekeelsete kogukondade muutuvat keelelist maastikku Eestis, Lätis ja Leedus. Ta uuris, kuidas ajaloolised, poliitilised ja sotsiaalsed tegurid on kaasa aidanud eripäraste vene keele variantide kujunemisele kolmes Balti riigis. Juhtumiuuringute ja keeleanalüüsi kaudu tõi ta esile sõnavara ja grammatiliste struktuuride muutusi, mis peegeldavad nende riikide ainulaadseid sotsiolingvistilisi tingimusi.
Loengus "What Happens When an Estonian Sociolinguist Enters the Linguistic Landscape in Brisbane" jagas ta oma tähelepanekuid mitmekeelsusest ja keelekasutusest Austraalia kontekstis. Analüüsides Brisbane’i keelelist mitmekesisust, pakkus ta teadmisi keelekontaktidest, identiteedi kujunemisest ja rände mõjust keelemaastikele. Tema järeldused andsid praktilise ülevaate keelekasutusest Austraalias, rikastades arutelusid üleilmse keelelise mitmekesisuse teemal.
Tema loeng "Intercultural Competency and Global Citizenship", mida kuulas 250 üliõpilast, käsitles kultuuridevahelise mõistmise tähtsust tänapäeva omavahel seotud maailmas. Ta arutles, kuidas kultuuridevahelise pädevuse arendamine võimaldab inimestel tõhusalt suhelda erinevates kultuurilistes keskkondades, rõhutades praktilisi strateegiaid avatud mõtlemise, kohanemisvõime ja tõhusa kommunikatsiooni edendamiseks. Loeng rõhutas üleilmse kodanikuks olemise olulist rolli kultuurilise mõistmise ja piiriülese koostöö edendamisel.
Professor Zabrodskaja loengud rikastasid oluliselt akadeemilisi arutelusid kultuuridevahelise kommunikatsiooni, mitmekeelsuse ning sotsiolingvistika teemadel, soodustades sisukaid mõttevahetusi Melbourne’i Ülikooli teadlaste ja üliõpilaste vahel. Tema külaskäik hõlbustas dünaamilisi arutelusid keelelise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise kommunikatsiooni üle, julgustades Austraalia üliõpilasi kriitiliselt mõtlema keeleliste ja sotsiaalsete küsimuste üle reaalmaailmas. Klassiruumi vestlustest kaugemale ulatudes aitasid tema kohtumised õppejõudude ja teadlastega luua uusi koostöövõimalusi, sillutades teed võimalikele ühisuuringutele ja akadeemilistele projektidele.
Loengus "Shaping Language at Home: Family Policies, Beliefs, and Ideologies" uuris ta, kuidas perekondlikud dünaamikad ja ühiskondlikud poliitikad mõjutavad keele omandamist ja säilitamist. Ta analüüsis, kuidas keeleideoloogiad kujundavad laste keelelist arengut ning kuidas vanemate uskumused ja laiemad sotsiaal-poliitilised raamistikud mõjutavad kakskeelset ja mitmekeelset kasvatust. Arutelu keskendus koduste keelepoliitikate rollile keelepärandi säilitamisel ja keelelise mitmekesisuse edendamisel üleilmastuvas maailmas.
Antud õppejõuvahetus on suurepärane näide üleilmse Erasmus+ koostöö väärtusest rahvusvahelise akadeemilise vahetuse edendamisel, institutsionaalsete sidemete tugevdamisel ja kultuuridevahelise mõistmise arendamisel kõrgkoolihariduses. Euroopa ja Austraalia perspektiivide ühendamise kaudu keele ja identiteedi teemadel toob see koostöö esile ülemaailmse akadeemilise mobiilsuse tugeva potentsiaali. ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool on jätkuvalt pühendunud oma rahvusvahelise võrgustiku laiendamisele, kaasavate ja interdistsiplinaarsete õpikeskkondade edendamisele ning üliõpilaste ja õppejõudude varustamisele ülekantavate oskustega, mis aitavad toime tulla üha enam üleilmastuvas ning kultuuriliselt mitmekesistuvas maailmas.
Teksti autor on dr , kes on kultuuridevahelise kommunikatsiooni professor, ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi kommunikatsioonijuhtimise magistrikava kuraator ning European Masters in Intercultural Communication (EMICC) õppe- ja uurimisvõrgustiku tegevdirektor.
