Ѳٱپ첹õٲᲹ
Ѳٱپ첹õٲᲹ magistrikava Ӱ Ülikoolis annab teadmised ja oskused, et õpetada matemaatikat gümnaasiumis ja/või põhikoolis. Ѳٱپ첹õٲᲹ eriala lõpetajad rakendavad oma korrastatud analüütilist mõtlemist ning omandatud juhioskuseid haridusmaastikul erinevates rollides.
Õ첹 sisaldab kursusi matemaatikast, matemaatika õppimisest ja õpetamisest ning pedagoogilisest psühholoogiast ja kasvatusteadustest. Õ첹 sisaldab ka mahukat koolipraktikat.
Õppetöö sobib töötavale inimesele, see toimub kolme aasta jooksul reedeti ja laupäeviti. Mõned ained võivad toimuda väljaspool sessioonide aega.
Keda ootame õppima?
Ѳٱپ첹õٲᲹks ootame õppima mitmekülgsete huvide ning avatud ja positiivse ellusuhtumisega noori, kes oma bakalaureuseõpingute ajal on õppinud piisavas mahus matemaatikakursusi või on valmis õpingute ajal läbima kõrgema matemaatika lisamooduli. Õppima asujatelt eeldame soovi töötada laste ja noortega, aga ka eetilisust ning empaatiavõimet.
Oodatud on nii matemaatikat, loodusteaduslikke kui tehnilisi erialasid õppinud inimesed, aga miks mitte ka majanduse, ärijuhtimise või arhitektuuri lõpetanud.
Õ첹 ja -ained
Õ𱹴ǰi kirjeldus
- Kestus: 3 aastat
- Õ𱹴ǰ: ǴDzõ
-
Magistrikraadi omandamiseks tuleb üliõpilasel läbida õppekava.
Õppetöö sobib töötavale inimesele, see toimub kolme aasta jooksul reedeti ja laupäeviti. Mõned ained võivad toimuda väljaspool sessioonide aega. Kolmandal õppeaastal keskendute põhiliselt magistritöö koostamisele ja kontaktõpet on suhteliselt vähe.
Õ첹
Õ첹 eesmärk on anda terviklik akadeemiline haridus kasvatusteaduste ja õpetajakoolituse valdkonnas matemaatika erialal, pädevus töötada matemaatikaõpetajana põhikoolis ja/või gümnaasiumis. Samuti kujundada teaduspõhist ja uurimuslikku lähenemist õpetajatöösse ning valmisolekut pidevaks professionaalseks enesearendamiseks.
Õ첹 aitab toetada õpetajapädevuste kujunemist kutseaastal ja edasises kutsetöös matemaatikaõpetajana ning annab baasteadmised edasiõppimiseks doktoriõppes matemaatika didaktika valdkonnas.
ղٳܱõٳ
Põhikooli matemaatikaõpetaja suunale astuja
Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad või sellele vastav ettevalmistuse aste, mis
- sisaldab vähemalt 20 EAP mahus Ӱ Ülikooli matemaatika bakalaureuseastme õppekavale vastavaid kõrgema matemaatika aineid või,
- Kui sinu bakalaureuseõpe ei sisaldanud kõrgemat matemaatikat, on võimalik TLÜs läbida vastav 24 EAP mahuline lisamoodul, mis koosneb neljast ainest*. Moodulit saab läbida kas tervikuna või osaliselt, sõltuvalt varasemast õpikogemusest.
*Lisamooduli õpe toimub õhtusel ajal ja sobib töö kõrvalt õppijale. Rohkem infot lisamooduli õppe korraldusest saad meie õõܲٲᲹ.
Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja suunale astuja
Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad või sellele vastav ettevalmistuse aste, mis sisaldab Ӱ Ülikooli matemaatika bakalaureuseastme õppekavale vastavaid kõrgema matemaatika aineid vähemalt 40 EAP mahus.
Kui kahtled, kas sinu varasemad õpingud on õppe alustamiseks piisavad, kirjuta õppekava juhile, Mart Laanperele, ja lisa kirjale akadeemiline õiend.
Ӱ
Vastuvõtueksam koosneb järgmistest osadest: koolimatemaatika test (60%), vestlus eelnevalt koostatud motivatsioonikirja põhjal (30%), varasemate õpingute keskmine hinne (10%).
Motivatsioonikirjas (2000-4000 tähemärki) tuleb:
- esitada lühiülevaade oma varasemast haridusteest, tuues välja selle seoseid ja kogemusi matemaatikaga,
- kirjeldada oma kogemusest lähtuvalt varasemaid matemaatika õpetamisega seonduvaid tegevusi,
- tuua välja erialavaliku motivatsioon ning tõenäosus õpingute alustamiseks vastuvõtueksami positiivse tulemuse korral,
- kirjeldada enesearengu eesmärke magistriõpinguteks.
Motivatsioonikirja lõppu lisada eelnevate õpingute raames läbitud kõrgema matemaatika ainete loetelu ning bakalaureuse- või diplomiõppe kaalutud keskmine hinne.
SAISi lisatavad dokumendid: bakalaureuseastme õpingute akadeemiline õiend; motivatsioonikiri. Eraldi dokumentidena.
Koolimatemaatika testis hinnatakse koolimatemaatika põhiliste mõistete tundmist ja
kasutamisoskust. Riigieksami tüüpi arvutusülesandeid testis ei sisaldu. Testiks valmistumisel soovitame üle vaadata nii põhikooli kui gümnaasiumi matemaatikaõpikud.
Vastuvõtueksami kuupäev ja lisainfo
ÕDzԻ
Ӱ Ülikooli digitehnoloogiate instituut on ainus koht Ӱs, kus õpetatakse matemaatikat bakalaureuseõppe tasemel ning ainus koht Ӱs, kus õpetatakse välja matemaatikaõpetajaid.
Õ辱ܲ
Õ辱ܲ on mõeldud üliõpilastele ja õppejõududele õppe- ja teadustöö tegemiseks. Akadeemilise Raamatukogu õpikeskus asub Astra õppehoones. Abi õpikeskuse kasutamisel osutavad teenindajad ja erialareferendid. Õ辱ܲe lugemissaalide avariiulitel leidub järgmist kirjandust:
-
sotsiaal- ja loodusteaduste ning informaatika õpikud
-
humanitaarkollektsioon
-
ainepaketid
-
Ӱ Ülikooli magistritööd (2010–2015. aastad, uuemad s)
-
teatmeteosed
-
erialane perioodika
-
ä𱹲
Ӱ Ülikool on unikaalne kuna Ӱ Ülikoolis on ELU! See on uutmoodi õppeaine, kus erinevate erialade üliõpilased koostöös juhendajatega koostavad projekti endale huvipakkuval teemal, valides seejuures ise sobilikud viisid oma ideede teostamiseks.
Projektõpe on oluline, kuna tänapäeval on erinevate eluvaldkondade töökorraldus üha sagedamini projektipõhine: etteantud tähtajaks ja piiratud ressurssidega tuleb saavutada konkreetsed eesmärgid ning leida lahendusi mittestandardsetele ülesannetele, seda üldjuhul meeskonnatööna.
ELU on rühmatööna teostatud projekt, millel on konkreetselt sõnastatud eesmärgid, etteantud tähtajad ja reaalne tulemus. Rühm moodustub 6-8 tudengist vähemalt kolmelt erinevalt erialalt. Õppeaine maht on 6 EAP ja hindamine on arvestuslik.
Tarkvara
tooteprogrammi raames on võimalik legaalselt ja tasuta alla laadida ning kasutada Microsoft'i pakutavat tarkvara.
Täpsema nimekirja pakutavast tarkvarast leiate Microsoft Azure portaalist. Tooteprogrammiga on õigus ühineda kõigil tudengitel, kes võtavad vähemalt 1 EAP väärtuses TLÜ digitehnoloogia instituudi aineid.
Õõܻ
Jüri Kurvits lõpetas 2001. aastal Ӱ Pedagoogikaülikooli gümnaasiumi matemaatika ja informaatika õpetaja erialal. Hetkel on Kurvits Helsingi Ülikooli doktorant matemaatika didaktika alal. Ta on mitmekülgne õppejõud, näiteks on ta olnud matemaatika riigieksami koostaja ning hindamiskomisjoni liige, viinud läbi innovaatilisi matemaatikatunde nii õpilastele kui tudengitele ja töötanud selle nimel, et matemaatikaõpe oleks põnev ja populaarne.
Aastal 2012 pälvis Jüri Kurvits Ӱ Haridusameti tunnustuse „Aasta innovaatiline õpetaja“.
Samuti on lektor võitnud erinevaid õpetajate konkursse ning auhindu nii osalejana kui ka juhendajana:
- 2011. aastal I koht konkursil „Huvitav veebivahend õppetöös“.
- 2015. aastal sai juhendatud üliõpilastöö „Kuldlõiget otsides“ üleriigilisel konkursil „Teeme tunni huvitavaks“ eriauhinna "Lõimingu preemia gümnaasiumiastmes".
Jüri Kurvits esineb aktiivselt konverentsidel. Vaata tema HITSA hariduskonverentsi „NUTT* tuleb peale“ ettekannet „". Samuti on lektor töötanud välja ning viinud läbi hulganisti õpetajate täiendkoolitusi nii Eestis kui ka välismaal.
Jüri Kurvits valiti 2019. aastal digitehnoloogiate instituudi parimate õppejõudude hulka. Samuti on ta 2019. aasta "Mina muudan õppimist" visiooni kandja.
Anna Šeletski lõpetas Ӱ Ülikooli 2001. aastal gümnaasiumi matemaatika ja informaatika õpetaja erialal. Ta kaitses doktorikraadi Ӱ Ülikoolis matemaatika erialal 2011. aastal.
Šeletski töötab õppejõuna alates aastast 2006. Ta on õpetanud matemaatikat, füüsikat, digitaaltehnikat, loogikat ja programmeerimist ning masinjoonestamist kutsekoolis kaheksa aastat. Šeletski on koostanud e-õppematerjale ning pälvinud oma töödele e-kursuse kvaliteedimärke. Alates 2014. aastast töötab ta matemaatika lektorina Ӱ Ülikoolis, kus ta õpetab nii matemaatikutele kui ka teiste erialade tudengitele matemaatilise analüüsi, algebra ja geomeetria, diskreetse matemaatika alaseid kursuseid.
- Anna Šeletski on 2020. aasta silmapaistev õppekava juht.
- Ta pälvis 2020. aastal rektor Tiit Landi tänukirja matemaatika bakalaureuseõppekava kureerimise eest ning panuse eest üliõpilaste arvu suurendamisel.
Anna Šeletski on esinenud mitmetel rahvusvahelistel konverentsidel ning osalenud rahvusvaheliste konverentside korraldamisel.
Maria Zeltser on lõpetanud Tartu Ülikooli matemaatika ja matemaatilise statistika eriala. Ta kaitses 2001. aastal Tartu Ülikoolis matemaatikadoktori kraadi, olles vaid 24 aastane.
Zeltser on avaldanud õpiku finantsmatemaatikas ja üle 40 teaduspublikatsiooni ridade ja jadade summeeruvusteooria valdkonnas, mis on matemaatilise analüüsi üks suundadest. Dotsent on osalenud projekti “Keskhariduse e-õppe laiendamine” töörühma töös. Ta on esinenud ettekannetega mitmetel rahvusvahelistel teaduskonverentsidel. Ta loeb loenguid matemaatilisest analüüsist, tõenäosusteooriast ja statistikast, diferentsiaalvõrranditest, väljateooriast ning finantsmatemaatikast. Ta töötas pikka aega Ergo Kindlustuses statistik-analüütikuna ja Swedbankis andmespetsialistina, kus üheks tööülesandeks oli ka programmeerimine. Pikka aega oli Zeltser Tartu Ülikooli üliõpilaste võistkonna juht rahvusvahelistel võistlustel, kus varem on ta esinenud ka ise ja pälvinud kolmanda koha.
Mart Abel on kaitsnud doktorikraadi matemaatika erialal Tartu Ülikoolis 2003. aastal. Seejärel läbinud järeldoktorantuuri Ateena Ülikoolis aastatel 2003-2004.
Õppejõuna töötab Abel alates aastast 1999. Tema uurimisvaldkonnad on seotud topoloogiliste algebratega. Professor on avaldanud üle 55 teadusartikli ning üle 10 matemaatikat populariseeriva artikli. Ta on koostanud koostööna kaks ülesannete kogu ning toimetanud kaks rahvusvahelise konverentsi artiklite kogumikku. Abel on ajakirja "Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis de Mathematica" toimetaja. Osalenud topoloogiliste algebrate vallas mitmete rahvusvaheliste konverentside korraldamisel ja olnud kolmel korral peakorraldaja. Ta on osalenud Eesti või Eesti ülikoolide võistkondades rahvusvahelistel koolinoorte ja üliõpilaste olümpiaadidel nii võistleja kui ka juhendajana.
Madis Lepik on lõpetanud 1982. aastal Ӱ Ülikooli matemaatika–füüsika erialal ja Tartu Ülikooli aspirantuuri (doktoriõppe) pedagoogika erialal. Ta kaitses 1999. aastal Tartu Ülikoolis väitekirja matemaatika didaktikast ja talle on omistatud teaduste kandidaadi(PhD) kraad.
Lepik on avaldanud arvukalt teaduspublikatsioone matemaatika õppimise ja õpetamise probleemidest. Dotsent on Põhjamaade matemaatika didaktika uurijate assotsiatsiooni juhatuse ja ajakirja Nordic Studies in Mathematics Education toimetuskolleegiumi liige. Ta on töötanud ka gümnaasiumi matemaatika õpetajana ja on koolimatemaatika õpikute autor. Ülikoolis õpetab Lepik tulevastele matemaatikaõpetajatele matemaatika didaktika põhikursuseid.
- Madis Lepik on Vabariigi Presidendi 2018. aasta Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavaler.
- Ta on panustanud Eesti ühiskonna, hariduse ja kultuuri arengusse, mis tõi kaasa tunnustuse Ӱ Ülikooli Sajandi vilistlane.
- 2020. aastal pälvis Lepik Ӱ Ülikooli teenetemärgi Eesti matemaatikaõpetajate koolitamise eestvedamise eest.
Kuhu edasi?
Lõpetajad on leidnud töö:
põhikooli- või gümnaasiumiastme matemaatikaõpetajana, matemaatikaõpetuse arendajana kohalikes omavalitsustes, matemaatika õppematerjalide ja tarkvara koostajana, koolijuhina. Väljaspool haridussüsteemi ollakse ametites, mis eeldavad matemaatilisi teadmisi ja oskusi töötamaks inimestega.
Võta meiega ühendust!
Ingrid Sander
õppenõustaja ja -spetsialist
Sarnased erialad
Դڴǰپ첹õٲᲹ
Digitehnoloogiate instituut
Õ첹 annab oskused ja kvalifikatsiooni õpetada informaatikat ja muid digitehnoloogiaga seonduvaid valikkursuseid (robootika, 3D-modelleerimine, tarkvara-arendus, küberturvalisus) üldharidus- ja kutsekoolis, aga ka nõustamaks täiskasvanuid töökohal või juhendamaks laste huviringe digitehnoloogia valdkonnas.