ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Programmi eesmärk on edendada kõigis selle meetmetes võrdseid võimalusi ja võrdset juurdepääsu, kaasamist, mitmekesisust ja õiglust. Nende eesmärkide keskmes on organisatsioonid ja vähemate võimalustega osalejad; seda silmas pidades hõlmab programm neile suunatud mehhanisme ja ressursse. 

Osa neist võimalikest takistustest on loetletud allpool, et anda ettekujutus meetmetest, mida tuleks võtta vähemate võimalustega isikute juurdepääsuvõimaluste suurendamiseks ja selliste isikuteni jõudmiseks. Need tõkked võivad takistada osalemist nii eraldiseisvalt kui ka koostoimes.

• Puuded: sealhulgas füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis võib koostoimel erinevate takistustega tõkestada isiku täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel .
• Terviseprobleemid: tervisehäired, sealhulgas rasked või kroonilised haigused või muud füüsilise või vaimse tervise probleemid, mis takistavad inimeste osalemist programmis.
• Haridus- ja koolitussüsteemidega seotud takistused: takistusi võib esineda inimestel, kel on haridus- ja koolitussüsteemides eri põhjustel raskusi, madala haridustasemega noortel, mittetöötavatel ja mitteõppivatel noortel ning madala kvalifikatsiooniga täiskasvanutel. Ehkki mõju võivad avaldada ka teised tegurid, on kõnealused hariduslikud probleemid, mis võivad ka olla seotud isiklike asjaoludega, enamasti tingitud sellest, et haridussüsteem kätkeb endas struktuurilisi piiranguid ja/või selles ei võeta piisaval määral arvesse üksikisikute konkreetseid vajadusi. Samuti võib üksikisikute osalemist takistada see, et õppekavad on üles ehitatud viisil, mis ei võimalda õpingute käigus toimuvat õpi- või koolitusrännet välismaale.
• Kultuurilised erinevused: ehkki kultuurilised erinevused võivad takistuseks olla ükskõik mis taustaga inimestele, võivad need iseäranis kahjulikku mõju avaldada vähemate võimalustega isikutele. Sellised erinevused võivad oluliselt takistada õppimist üldiselt ning eriti mõjutatud on sellest sisserändaja või pagulase taustaga inimesed, sealhulgas (kuid mitte ainult) äsja saabunud rändajad, rahvus- või etnilisse vähemusse kuuluvad inimesed, viipekeele kasutajad ning inimesed, kellel on raskusi keelelise kohanemise ja kultuurilise kaasatusega. Kokkupuude võõrkeelte ja kultuuriliste erinevustega programmi tegevuses võib teatavatele üksikisikutele mõjuda heidutavalt ning piirata mingil määral nende osalemisest saadavat kasu. Sellised kultuurilised erinevused võivad isegi takistada võimalikel osalejatel programmi kaudu toetust taotlemast ning seega üldse osalemast.
• Sotsiaalsed takistused: Takistuseks võivad olla sotsiaalse kohanemise probleemid, näiteks piiratud sotsiaalne pädevus, antisotsiaalne või suure riskiga käitumine, (varasemad) õigusrikkumised, narkootikumide või alkoholi (varasem) kuritarvitamine või sotsiaalne tõrjutus. Muud sotsiaalsed takistused võivad tuleneda pereoludest, näiteks kui inimene on oma perekonnast esimene, kel on võimalus kõrgharidust omandada, kui tal on lapsi (eriti kui tegemist on üksikvanemaga) või ta on hooldaja, pere ülalpidaja või orb või kui ta on elanud või elab hoolekandeasutuses.
• Majanduslikud takistused: takistuseks võivad osutuda ebasoodsad majanduslikud tingimused, näiteks madal elatustase, väike sissetulek, vajadus ühitada õppimine ja töö enda ülalpidamiseks, sõltuvus sotsiaalhoolekandesüsteemist, pikaajaline töötus, ebakindel olukord või vaesus, kodutus, võlad või rahalised probleemid. Muud raskused võivad olla tingitud piiratud ülekantavusest selliste teenuste puhul (eeskätt vähemate võimalustega isikute tugiteenused), mida osalejad vajavad oma elukohast kaugemal või koguni välismaal toimuvates tegevustes osalemiseks.
• Diskrimineerimisega seotud takistused: takistusi võib esineda soo, vanuse, etnilise päritolu, usu, veendumuste, seksuaalse sättumuse või puude alusel diskrimineerimise või läbipõimuva diskrimineerimise tõttu (kahe või mitme nimetatud diskrimineerimisliigi koosesinemine).
• Geograafilised takistused: osalemist võib takistada see, kui inimene elab äärealal, maapiirkonnas, väikesaarel või äärepoolseimas  Ã¤Ã¤relinnas, vähem teenindatavas piirkonnas (piiratud avalikud transporditeenused, kehv taristu) või kolmanda riigi vähem arenenud piirkonnas.

Kooskõlas digiõppe tegevuskava  strateegiliste prioriteetidega ja nõukogu 2023. aasta novembris vastu võetud kahe (nende teemadeks on edukat digiõpet ja -koolitust soodustavad peamised tegurid ning digioskuste õpetamise täiustamine hariduses ja koolituses) on Erasmus+ olulisel kohal, et toetada igas vanuses kodanikke, kes soovivad omandada digioskusi ja -pädevusi, mida on vaja igapäevases elus, õppimisel, töötamisel, oma õiguste kasutamisel ning teabele ja veebipõhistele teenustele juurdepääsul, samuti suhtlemiseks, tarbimisel kriitiliste valikute tegemiseks ja selleks, et luua ja levitada digiõppe sisu.

Programmi raames toetatakse tegevuskava esimese strateegilise prioriteedi elluviimist, st hästi toimiva digiõppekeskkonna väljaarendamist; selleks suurendatakse suutlikkust ja kriitilist mõistmist seoses sellega, kuidas kasutada ära digitehnoloogia pakutavaid võimalusi õpetamiseks ja õppimiseks igat liiki haridus- ja koolitusasutustes kõigil tasanditel ja kõigis sektorites ning töötada välja ja ellu viia haridusasutuste digipöördekavad.

Samuti panustatakse programmiga tegevuskava teise strateegilise prioriteedi elluviimisse, toetades meetmeid, mille eesmärk on parandada kõigi (sh vähemate võimalustega noorte, üliõpilaste, tööotsijate ja töötajate) digioskusi ja -pädevust ühiskonna kõigil tasanditel. Kesksel kohal on eesmärk arendada nii põhilisi kui ka kõrgel tasemel digioskusi ning ka digikirjaoskust, mis on muutunud igapäevaelus hädavajalikuks, võimaldades inimestel toime tulla maailmas, mida mõjutavad arvukad algoritmid, ning osaleda täiel määral kodanikuühiskonnas ja demokraatias.

Teabe, kommunikatsiooni ja tehnoloogiavahendite ulatuslikum kasutamine, füüsilise õpirände ja virtuaalõppe kombineerimine ning virtuaalkoostöö võimaldab programmi raames jõuda laiema sihtrühmani nii liidus kui ka mujal.

Programm „Erasmus+“ on üks peamisi vahendeid, et aidata arendada kliimamuutustealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid ning toetada kestlikku arengut Euroopa Liidus ja mujal. Programmiga suurendatakse õpirändevõimaluste arvu keskkonnahoidlikes tulevikku suunatud valdkondades; nende võimalustega aidatakse arendada pädevust, parandada karjääriväljavaateid ja kaasata osalejaid kestliku majanduskasvu seisukohast strateegiliselt olulistesse valdkondadesse, pöörates erilist tähelepanu maaelu arengule (kestlik põllumajandus, loodusvarade majandamine, mullakaitse, mahepõllumajandus). Arvestades, et programmi „Erasmus+“ keskmes on õpiränne, tuleks ühtlasi astuda samme CO2-neutraalsuse saavutamiseks, edendades kestlikke transpordiliike ja keskkonnateadlikumat käitumist.

Programmi „Erasmus+“ raames tegeletakse probleemiga, et kodanikud osalevad Euroopa Liidu demokraatlikes protsessides vaid vähesel määral ja et nende teadmised EList on piiratud, ning võetakse meetmeid, et aidata kodanikel kaasa rääkida ja osaleda oma kogukonnas ning liidu poliitika- ja ühiskonnaelus.

Programmiga edendatakse kodanikuaktiivsust ja elukestva õppe eetikat ning aidatakse arendada sotsiaalset ja kultuuridevahelise suhtlemise pädevust, kriitilist mõtlemist ja meediapädevust. Eelistatakse projekte, mis võimaldavad inimestel osaleda demokraatlikus ja ühiskonnaelus ning samuti kodanikuühiskonnas kas formaalõppe või mitteformaalse õppimise kaudu. Programmis keskendutakse Euroopa Liidu alase teadlikkuse ja arusaamise suurendamisele, pöörates eelkõige tähelepanu ELi ühistele väärtustele, ühtsuse ja mitmekesisuse põhimõtetele ning sotsiaalsele, kultuuri- ja ajaloopärandile.