ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Õ±è±è±ð±¹´Ç°ù³¾i kirjeldus

• Kestus: 3 aastat
• Õ±è±è±ð±¹´Ç°ù³¾: ±èä±ð±¹²¹Ãµ±è±ð

• Täiskoormusega õppetöö toimub eri vormis, teoreetilisi loenguid täiendavad praktilisemat laadi seminarid.

• Õpingute jooksul tuleb läbida erialapraktika.

• Bakalaureusekraadi omandamiseks tuleb sul läbida õppekava ja sooritada bakalaureuseeksam.

Olulised erialaained

Eesti filoloogia erialal  õpid tundma eesti keele struktuuri, eesti keelega seotud põhimõisteid, eesti keele ajalugu, eesti keele kohta sugulas- ja teiste keelte hulgas, eesti keele lokaalset ja sotsiaalset varieeruvust, saad ülevaate eesti keele ehitusest häälikutasandist vormi-, sõna- ja lausetasandini välja, õpid tundma eesti keele ja eesti kirjakeele ajalugu, saad teadmisi eesti keele õigekirjapõhimõtetest ja murretest. Erialal õpid kirjutama heas eesti keeles eri tüüpi tekste ja näed, kuidas meie emakeel on imeline oma mõtete täpseks väljendamiseks.

Põhjalikumalt tutvud erialaga sissejuhatavas aines Keele- ja kirjandusteaduse alused, õpid ennast kirjalikult väljendama korrektses eesti keeles, arvestades eri tekstitüüpe; õpid analüüsima ja kirjutama akadeemilisi erialatekste; rakendad erialateadmisi praktilises töökeskkonnas.
Lisaks õpid sa erialast soome keelt.

Eesti kirjakeele kursusel saad ülevaate sellest, kuidas eesti keel on arenenud, kuidas keel talitleb normeeritud kirjakeelena, Samuti õpid tundma keele- ja sh nimekorralduse ning eesti õigekirja põhimõtteid ja ka ise korrektset eesti keelt kasutama.

Kursusel Eesti keele foneetika ja morfoloogia kursusel saad foneetika, fonoloogia ja morfoloogia põhiteadmised. Nende abil oskad teksti analüüsida: tead, millise sõnaliigiga on tegu, suudad eraldada tunnused ja märkida ära tüvevahelduse.

Kursusel Eesti keele sõnamoodustus ja leksikoloogia õpid tundma sõnamoodustuse põhimõisteid ja sõnamoodustusviise, saad teada, mis on sõna stiiliväärtus, miks uuritakse sõnavara ja kuidas teha kindlaks sõnade päritolu.

Kursusel Eesti keele süntaks ja teksti lingvistiline analüüs tegeled peamiselt lausetega: õpid ära tundma lauseliikmeid, aru saama lause ülesehitusest, eristama lausetüüpe ning mõistma seda, kuidas sõnavormid lauseis eri konstruktsioone moodustavad.

Kursusel Eesti keele ajalugu ja variatiivsus õpid tundma soome-ugri keelkonda, eesti keele päritolu ja tüpoloogilisi jooni, saad ülevaate ajaloolistest ja nüüdismurretest, eesti keele arengu sotsioperioodidest, all- ja rühmakeeltest ning keelekontaktide mõjust ülemaailmastumise ja nutivõrgustumise ajal. Lisaks õpid tundma stilistilise normi eri tahke ning harjud töötama keelevariantide korpuste jm andmebaasidega.

Õppekavas on kaks eriala valikmoodulit - eesti kirjandus ning toimetamine ja refereerimine. 

Kirjandusainetes õpid sügavuti tundma meie rahvuskultuuri, saad teadmisi rahvaluulest ja eesti kirjanduse ajaloost kuni tänapäevase kirju kirjanduseluni välja. Eesti kirjanduse plokis saad teadmisi eesti kirjandusest, autoritest, võtmeteostest ja nende kirjandusloolisest kontekstist; omandad oskused luule, proosa- ja draamateoste analüüsimiseks.

Kursusel Rahvaluule ja vanem eesti kirjandus saad teadmisi eesti kirjanduse algusperioodist – rahvaluulest ja eesti kirjanduse kujunemisest alates esimestest eestikeelsetest kirjalikest mälestusmärkidest kuni 19. sajandi lõpuni.  Kursuse lõpuks oled saanud ülevaate eesti rahvaluulest, tunned ja oled lugenud tähtsamaid tekste vanemast eesti kirjandusest ja orienteerud varasemas eesti kirjanduse ja kultuuri ajaloos.

Kursusel Eesti kirjandus järelärkamisajast arbujateni õpid tundma eesti kirjandust 20. sajandi algusest 1960. aastateni. Kursuse jooksul loed selle perioodi võtmetekste ning õpid neid analüüsima, suhestama nii oma ajastu kirjandusloolise kontekstiga kui ka vastava perioodi kirjanduslike arengutega.

Eesti kirjandus luuleuuendusest nüüdiskirjanduseni keskendub eesti kirjandusele alates 20. sajandi keskpaigast, alates luuleuuendusest ja kassetipõlvkonnast kuni 1990. aastate kirjandusmurranguteni ning suundumusteni 21. sajandi alguses. Kursuse jooksul loed sa selle perioodi tähtteoseid, õpid neid analüüsima, nende üle arutlema ja laiema kontekstiga seostama.

Kursusel Kirjandustekstide lähianalüüs õpid tundma luule, proosa ja draama käsitlemisel kasutatavaid mõisteid ja kategooriaid ning õpid neid rakendama tekstide praktilises analüüsis. Kursuse jooksul teed sa praktilisi harjutus- ja kodutöid ning kursuse lõpuks oskad sa luule-, proosa- ja draamatekste kursusel käsitletud mõistete toel analüüsida.

Toimetamise ja refereerimise valikmoodulis õpid kasutama eri tüüpi infoallikaid, õpid refereerima ja toimetama eri liiki tekste, õpid koostama tekste. 

Keelelise toimetamise kursuse lõpus oskad keeleliselt ja sisuliselt toimetada eri liiki tekste ning tunned tekstide toimetamise ja korrektuuri põhimõtteid. Saad põhjalikke teadmisi, kuidas toimetada tõlketekste. Kursuse käigus tuleb ette palju praktilist toimetamistööd: semestri jooksul toimetad pikemaid ja lühemaid tekste ning saad selle kohta õppejõult tagasisidet.

Kursuse eesti keel asjaajamiskeelena käigus saad ülevaate dokumendihaldusest ja õpid, kuidas kasutada ametisuhtluses korrektset keelt. Saad teada, miks on ametisuhtluses hädavajalik keeleline viisakus ja kuidas seda väljendada. Õpid kasutama lihtsat ja ühemõttelist ametlikku keelt.

Erikursusel toimetamisest õpid analüüsima teksti toimetamisvajadust ja toimetad eri liiki tekste, toimetad iseseisvalt pikema teksti kasutades eri tüüpi keelehooldeallikaid. 

Kursusel Refereerimine õpid refereerima eesti- ja ingliskeelseid tekste, õpid võrdlema eri tekstižanre, õpid tundma tekstide organiseerimise põhimõtteid, õpid looma sidusat, ladusat ja ülevaatlikku teksti.  

Ãœ±ô»å²¹¾±²Ô±ð»å

Erialaaineid toetavad ü±ô»å²¹¾±²Ô±ð»å ja ELU projekt, mis toetab meeskonnatööoskust ja erialade vaheliste probleemide lahendamist.  

• Eesti keele ja kultuuri akadeemilise suuna õppejõud on oma valdkonna juhtivad spetsialistid, kes osalevad nii tipptasemel teadustöös kui ka paljudes rakendusprojektides. Samuti on õppejõud aktiivsed osalised Eesti ühiskondlikus ja kultuurielus ja arvamusliidrid paljudes eesti keele, kirjanduse ja kultuuriga seotud küsimustes. Eesti keele ja kultuuri akadeemilise suuna õppejõud osalevad pidevalt ühelt poolt nii tipptasemel teadustöös kui ka teisalt paljudes rakendusprojektides ning teevad koolituste käigus koostööd väga paljude riigiasutuste ja toimetustega. Selline seotus pakub üliõpilastele õpingute käigus praktilisi ülesandeid ja koostöövorme.
• TÃœHI-l on Erasmuse Ã¼liõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega, mis pakuvad sulle võimalust õppida keeli või läbida praktika ka teistes Euroopa riikides. 
• Eesti filoloogia eriala üliõpilasena on sul võimalus osaleda erialastel konverentsidel ja seminaridel. Ãœheskoos tähistatakse igal aastal emakeelepäeva üliõpilaskonverentsiga.
• TÃœHI-s on suur roll õppetöövälisel tegevusel. Meie aktiivsed üliõpilased osalevad  tegevustes.
• Õppides ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ã¼likoolis on sulle avatud rikkalike võimalustega mitmekorruseline raamatukogu ja moodne .
• ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ã¼likool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. 

Annika Bauer on eesti keele kui teise keele õpetaja. Annika on lõpetanud ÌìÃÀÓ°ÊÓ Pedagoogikaülikooli eesti keele kui võõrkeele ja kultuuriloo õpetaja eriala aastal 2000 ja omandanud magistrikraadi ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis keeletoimetaja erialal aastal 2010.

Annika peamine tegevusvaldkond on praktilise eesti keele õpetamine esimese ja teise astme üliõpilastele, kelle emakeel ei ole eesti keel. Samuti juhendab eesti keele kui teise keele õpetajaks õppivate üliõpilaste praktikat, osaleb vastuvõtu- ja lõputööde kaitsmiskomisjonide töös. Lisaks onõpetanud eesti keele kui teise keele didaktikaga seotud aineid ning korraldanud ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ã¼likoolis toimuvat eesti keele kui teise keele olümpiaadi.

Merilin Aruvee on emakeeleõpetuse ja rakenduslingvistika lektor, kes õpetab emakeele didaktikat ja juhendab eesti keele õpetaja praktikaid. Samuti õpetab ta bakalaureuseastmes eesti keele kirjalikku väljendusoskust. Ta oneesti keele ja kultuuri akadeemilise suuna juht. Merilin Aruvee lõpetas ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ã¼likooli humanitaarteaduste instituudi doktorantuuris lingvistika erialal. Tema põhiline teaduslik huvi on emakeeleõpetus, täpsemalt funktsionaalne keeleõpe ja teksti ning õigekeelsust ühendav metoodika. Merilin Aruvee on töötanud ka õppekirjanduse õpikukirjastuse toimetajana ning on mitme põhikooli kirjanduse töövihiku autor.

Piret Viires on eesti kirjanduse ja kirjandusteooria professor. Ta on omandanud doktorikraadi Tartu ülikoolis 2006. aastal eesti kirjanduses.

Tema peamised uurimisvaldkonnad on tänapäeva eesti kirjandus, postmodernism ja post-postmodernism, kirjanduse ja tehnoloogia suhted, digitaalne kirjandus. Ta on avaldanud raamatuid eesti kirjandusest ja postmodernismist, neist viimane on seni "Postmodernism in Estonian Literary Culture" (2012, Peter Lang Verlag). Lisaks on ta avaldanud rohkesti teemakohaseid artikleid, toimetanud teaduskogumikke, korraldanud teaduskonverentse, on teadusorganisatsioonide ja toimetuskolleegiumite liige. Viires on õpetanud ja teinud uurimistööd Turu ülikoolis (Soome), Eötvös Lorándi ülikoolis (Ungari) ja Ohio Osariigi ülikoolis (USA). Piret Viires on Eesti Kirjanike Liidu aseesimees ja on avaldanud ka ilukirjandust.

Piret Viires meedias:

• Sirp (5.01) . Piret Viires räägib lähemalt digitaalsest kirjandusest.
• Piret Viirese minutiloeng

Reili Argus on eesti keele professor. Ta peab loenguid psühholingvistikast, lapse keelelisest arengust, keeletoimetamisest ja eesti keele sõnamoodustusest.

Tema teaduslikud huvid on ühelt poolt seotud esimese keele omandamisega ja nii ongi ta suurema osa oma ajast uurinud eesti keele omandamist, keskendudes eelkõige eesti muutemorfoloogia ja sõnamoodustuse omandamisele. Peale morfoloogia on ta uurinud ka leksikaalsete, leksikaalsemantiliste ning pragmaatiliste kategooriate omandamist.

Teisalt tegeleb Reili Argus ka keeletoimetamise ja üldisemalt heakeelsusega seotud teemadega ning osaleb näiteks keeletoimetaja kutsestandardi väljatöötamises, Emakeele Seltsi keeletoimkonna ja Keeletoimetajate Liidu juhatuse töös ning viib aktiivselt läbi heakeelsusega seotud koolitusi eri asutustes ja ettevõtetes. 2017. aastal tunnustati teda ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli aasta koolitaja tiitliga.

• Reili Arguse ühe minuti
• Loe blogist tema soovitusi, kuidas käänata nimesid

Ave Mattheus on võrdleva kirjandusteaduse dotsent. Ta on omandanud magistrikraadi germanistikas ja võrdlevas kirjandusteaduses Müncheni ülikoolis Saksamaal (1998) ja doktorikraadi kultuuride uuringute erialal eesti kirjanduse suunal ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ã¼likoolis (2013).

Tema peamised uurimishuvid on seotud eesti laste- ja noortekirjanduse, 18. ja 19. sajandi eesti kirjanduse, eesti-saksa kirjandussuhete ja tõlketeooriaga. Ta on olnud külalisõppejõud Müncheni ja Göttingeni ülikoolis Saksamaal.

Luule Epner on eesti kirjanduse dotsent. Ta õpetab ka Tartu ülikooli teatriteaduse magistriõppes. Peamised uurimisvaldkonnad on draamateooria, eesti näitekirjandus ja teater, aga ka 20. sajandi eesti proosakirjandus.Ta on avaldanud artikleid paljudes väljaannetes ning on kollektiivsete monograafiate "Eesti kirjanduslugu" (2001) ja "Eesti sõnateater 1965–1985" (2015) üks autoreid.

Kuulub Eesti Teatriliitu, Eesti Kirjanduse Seltsi, Rahvusvahelisse Teatriuurimise Föderatsiooni jm ühendustesse.

Tiina Rüütmaa (PhD) on teadustöös keskendunud keelte kõrvutamisele (tõlkepõhine kontrastiivlingvistika), õpetab peamiselt tõlke toimetamist, aga ka eesti keele leksikoloogia ja süntaksi erialaaineid, juhendanud on (tõlke) toimetamise, terminoloogia- ja kontrastiivlingvistika-, aga ka eesti keele kui teise keele teemalisi üliõpilastöid.

Annika Hussar on eesti keele lektor. Ta on ülikoolis õpetanud üle 25 aasta eesti keele aineid, sh ortograafiat, heakeelsust, morfoloogiat, keelekorraldust, nimekorraldust jpm. Ta on pidanud külalisloenguid Budapesti, Varssavi, Viini, Vilniuse, Helsingi ja Tampere ülikoolis. Tema uurimisvaldkond on onomastika, kus ta on keskendunud isikunimede uurimisele. Eriti huvitab teda eesnimekasutus, millest ta on kirjutanud rohkesti artikleid.   

Kuula Annika Hussari ühe minuti loengut: 

Andra Kütt-Leedis on eesti keele lektor (PhD). Ta peab loenguid lapse keelelisest arengust, keeleteaduse alustest, akadeemilisest kirjutamisest, asjaajamiskeelest, sõnamoodustusest ja leksikoloogiast.

Tema uurimisvaldkond on esimese keele omandamine, huvikeskmes on erineva kasvukeskkonna mõju laste keelelisele arengule. Viimastel aastatel on ta tegelenud mitmete mitmekeelsust käsitlevate uurimuste ja teadusprojektidega.

Lisaks tegeleb Andra Kütt üldisemalt heakeelsusega seotud teemadega, kuuludes Emakeele Seltsi juhatusse ja Oma Keele toimetuskolleegiumi ning korraldab Emakeele Seltsi noortesektsiooni tööd.  

• Andra Kütt-Leedis ühe minuti loeng
• Saatesarjas 
• , kus räägib 5–8-aastaste laste keelelisest arengust 
• Andra Kütt Leedis ja Reili Argus 

Joosep Susi Ãµpetab kirjandustekstide lähianalüüsi, tekstitüüpe ja kirjalikku tekstiloomet. Joosep Susi teaduslik huvi on luule ja luuleõpetus ning tervikteose käsitlus. Joosep Susi uurib lüürilist luulet ning on õppinud Tartu Ãœlikoolis kirjandusteadust doktorantuuris. Joosep Susi on ka tunnustatud kirjanduskriitik, ajakirjanik ning nüüdiskirjanduse populiseerija.

Joosep Susi Sirbi kirjanduskülje rubriigi 

• Joosep Susi saates "Ekspert eetris"
• Joosep Susi raadiosaade , mis keskendub viimaste aastate eesti luule olulisematele suundumustele ja autoritele

Piret Baird on ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli eesti keele kui teise keele lektor, kes annab bakalaureuseseminari.

Piretil on magistrikraad Tartu Ãœ±ô¾±°ì´Ç´Ç±ô¾±²õ³Ù võrdlevas poliitikas ning Brigham Youngi Ãœ±ô¾±°ì´Ç´Ç±ô¾±²õ³Ù TESOL-is. Tema uurimishuvid on varajane kakskeelsus/mitmekeelsus ja koodivahetus.

Viimastel aastatel on ta osalenud plussprogrammi projektis "Professionaalne eestikeelne õpetaja põhikoolis". Piret juhib praegu uut uurimisprojekti, mis keskendub muukeelsete laste keeleoskuse arendamisele ja toetamisele koolikeskkonnas.

Kairi Tamuri on keeletoimetamise õpetaja. Kairi töötas 17 aastat Eesti Keele Instituudis, sealhulgas viis aastat keelekorraldajana. Tal on doktorikraad eesti ja soome-ugri keeleteaduses, kus uuris eesti emotsionaalse kõne akustikat. Kairi on juhtinud eesti keele kui emakeele pädevusi hindavate elektrooniliste ülesannete kogude (2018–2019) ning EKI e-hääldusharjutuste projekti (2020–2021) ja oli "Keelesäuts" üks autoritest.

2022. aastal võitis Kairi koos EKI kolleegidega Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatud aasta keeleteo konkursil peaauhinna.

Ele Arder on eesti keele kui teise keele õpetaja, kes õpetab põhiliselt A1 ja A2 tasemel eesti keele õppijad. Magistrikraadi tegi ta ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis ning tema magistritöö teemaks oli "Eesti keele hääldusõpetus kontrastiiv-dünaamilise metoodika järgi".

Lea Nilson on eesti keele kui teise keele õpetaja. Viimased neli aastat on ta töötanud Sakala Eragümnaasiumis, õpetades seal eesti keelt teise keelena. Lisaks on ta õpetanud kaks aastat Multilingua keeltekoolis ja kolm aastat projektijuhtimist Majanduskoolis.

Kristiina Bernhardt on ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli humanitaarteaduste instituudi eesti keele kui teise keele didaktika nooremlektor. Ta on õppinud ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli doktoriõppes ning töötanud varasemalt  TEA Kirjastuse õppekirjanduse projektijuhina. Ta on õpetanud eesti keelt täiskasvanutele kõigil keeleoskustasemetel, tegutsenud koolitaja ja koolituste arendajana ning juhendanud eesti keele õpetamise alaseid magistritöid.

Hiie Rüütel on eesti keele kui teise keele õpetaja. Bakalaureusekraadi omandas ta Tartu Ãœlikoolis, magistrikraadi ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis. Hiie on olnud eesti keele lektor Ungaris, Debreceni ülikoolis, eesti keele C1 taseme eksami peaspetsialist Harnos (tollal REKK) ja õpetanud eesti keelt teise keelena ÌìÃÀÓ°ÊÓ Humanitaargümnaasiumis. 

³Õ²¹²õ³Ù³Ü±¹Ãµ³Ù³Ü³Ù¾±²Ô²µ¾±³¾³Ü²õ±ð»å

Kandidaadil peab olema keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. Kandidaat peab olema sooritanud eesti keele või eesti keele kui teise keele riigieksami.

• Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksami osakaal vastuvõtupunktidest on 40%. Eesti keele riigieksami tulemus peab olema vähemalt 40 punkti, eesti keele kui teise keele riigieksami tulemus vähemalt 60 punkti. Kui kandidaat on lõpetanud kutsekooli või keskkooli enne 1997. aastat või välismaal, siis kandideerib ta 100% vastuvõtueksami tulemusega.

• ³Õ²¹²õ³Ù³Ü±¹Ãµ³Ù³Ü±ð°ì²õ²¹³¾i osakaal vastuvõtupunktidest on 60% (etteütlus 30% ja vestlus 30%).

• Vastuvõtulävend on 65 punkti.

³Õ²¹²õ³Ù³Ü±¹Ãµ³Ù³Ü±ð°ì²õ²¹³¾

Lisapunktid vabatahtliku töö eest

Kandidaadil on võimalik saada vastuvõtueksamil kuni 4 lisapunkti varasema vabatahtliku töö eest. Selleks tuleb täita avaldus, see välja printida, võtta vastuvõtueksamile kaasa ja esitada vastuvõtukomisjonile. Avaldusega koos tuleb esitada ka kinnitus organisatsioonilt, kus vabatahtlikku tööd tehti. Vabatahtliku töö eest lisapunktide andmise otsustab vastuvõtukomisjon.

"Minu töös on oluline eesti keele ja kirjanduse erialal omandatud eesti kirjanduse taustsüsteemi tundmine. Lisaks teadmistele eesti kirjandusest ja kultuurist omandasin õpingute käigus kriitilise mõtlemise ja kirjalike tekstide loomise oskuse. Eesti keele ja kirjanduse õpingud on andnud mulle kirjutamisjulgust ja soovi jätkata kirjanduse ja kultuuri uurimisega ka magistriõppes."

"Eesti keele ja kirjanduse bakalaureuse õpingud olid eelkõige väga huvitavad ja sisukad. Õpingutes sisaldunust mõjutab minu praeguses töös ja tegevuses ehk kõige rohkem erinevate tekstide analüüsimise oskus nii kirjanduslikust kui lingvistilisest aspektist. Olles kolm aastat harjutanud märkama kõikvõimalikke tekste, registreid ja neile vastavat keelekasutust, on mul lihtsam neid üksteisest eristada ja nende vaheliste seostega arvestada – minu eesti keele tööriistakast on teadlikum ja ma kasutan seda vabamalt. Lisaks kasutan ma pidevalt vahendeid nagu sõnastikud, käsiraamatud, artiklid, õpikud jne, millega õpingute ajal tutvusin ja mida ka siis teadlikult kasutama õppisin. Viis kuidas ma kultuurtekste naudin ja vastu võtan on sisukam ja sügavam ning tajun, et mul on kujunenud funktsionaalne sõnavara, et ka oma lugemiskogemust ja analüüsi väljendada."

Millistel erialadel võib tööd leida?

Eesti keele ja kirjanduse eriala annab sulle hea põhja edukaks ja mitmekülgseks karjääriks. See annab aluse astuda mitmetele magistriõppe erialadele (eesti keele ja kirjanduse õpetaja, keeleteadus ja keeletoimetamine, kirjandusteadus jms), kuid hea eesti keele ja kirjanduse tundmine on vajalik ka muudel erialadel.

Meie lõpetajad töötavad väga mitmetes valdkondades - hariduses, kultuurisfääris, teaduses, riigiametites, ajakirjanduses. Kombineerides eesti keele ja kirjanduse eriala mõne kõrvalerialaga (nt võõrkeeled) laienevad karjäärivõimalused veelgi (nt tõlkimise valdkonnas). 

Meie lõpetatele pakutakse pidevalt töökohti eesti keele kui kui teise keele ja kultuuri õpetamisel.

·¡»å²¹²õ¾±Ãµ±è±è¾±³¾¾±²õ±¹Ãµ¾±³¾²¹±ô³Ü²õ±ð»å

Kolmeaastased õpingud loovad aluse, mis võimaldab sul jätkata õpinguid magistritasemel. Eesti keele ja kirjanduse eriala lõpetanuna saad jätkata õpinguid näiteks eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal, eesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri Ãµpetaja erialal, keeleteaduse ja keeletoimetamise ±¹Ãµ¾±&²Ô²ú²õ±è;kirjandusteaduse magistrikavadel.

Vastavalt kombineeritud kõrvalerialadele on sul võimalik jätkata magistriõpinguid teistel osaliselt või täielikult avatud õppekavadega humanitaarteaduste erialadel.