Mälu ja keskkond: vägivaldsete ajalugude keskkonnamõju rahvusteüleses euroopa kirjanduses
Projekt uurib kultuurimälu, pärandi ja keskkonna teemade ristumist nüüdisaegses rahvusteüleses kirjanduses Euroopas. Kultuurimälu põhjustab meie migratsioonijärgsetes ühiskondades tihti konflikte: inimesed vastanduvad keeleliste, kultuuriliste, ajaloomäluliste ja religioossete erinevused alusel. Hiljutine pandeemia, aga veelgi enam kliimamuutus ja keskkonnaprobleemid, isegi kui need mõjutavad kogukondi erineval viisil, on aga juhtinud meie tähelepanu kogukondade planetaarsele seotusele. Projekt on uudne, sest toob kokku teadlased mälu-uuringutest ja keskkonnahumanitaariast, et uurida, kuidas nüüdiskirjandus, loodud tihti migratsioonitaustaga mitmekeelsete autorite poolt, kujutab erinevate vägivaldsete ajalugude mõju keskkonnale. Me analüüsime, kuidas kirjandus katsetab uusi žarne ja segab ühes tekstis erinevaid keeli, et kujutada keskkonnamuutuste inimesele raskeski tajutavat skaalat ja inimese kehalist seotust keskkonna ning selles toimuvate muutustega.
Projekti liikmed
Eneken Laanese peamised uurimisvaldkonnad on kultuurimälu, trauma, kriitiline teooria, mitmekeelsus, omaelulooline kirjandus, visuaalajalugu, idaeuroopa mälukultuurid, nüüdisaegne rahvusülene kirjandus eesti, saksa, inglise, itaalia ja vene keeles. Doktorikraadi kaitses ta 2009. aastal Tartu Ülikoolis maailmakirjanduse erialal.
Valik publikatsioone projekti teemal:
Laanes, Eneken, Jessica Ortner and Tea Sindbaek Andersen. 2025. Literature and Mnemonic Migration: Remediation, Translation, and Reception. Berlin: De Gruyter.
Laanes, Eneken. 2024. “Katja Petrowskaja’s Translational Poetics of Memory.” New German Critique 152: 51−78. DOI: 10.1215/0094033X-11165784.
Laanes, Eneken. 2024. “Memory Translation and Minor Transnationalism.” Dynamics, Mediation, Mobilization: Doing Memory Studies With Ann Rigney. Eds. Astrid Erll, Susanne Knittel and Jenny Wüstenberg, p. 237−242. Berlin: De Gruyter. DOI: 10.1515/9783111439273-034.
Comer, Margaret, and Eneken Laanes. 2023. Perpetrators, Collaborators and Implicated Subjects in Central and Eastern Europe. Special Issue of The Slavic and East European Journal 67 (3).
Julia Kuznetski peamised uurimisvaldkonnad on tänapäeva ingliskeelne kirjandus, kirjandus-ja kultuuriteadus, keskkonnahumanitaaria, uusmaterialism, ökofeminism, sinihumanitaaria, soouuringud ja rahvusteülene kirjandus. Projekti raames uurib keskkonnakriiside sotsiaalse ja soolise mõõtme kujutamist rahvusüleses kirjanduses, sh postkoloniaalses ingliskeelses ja prantsuskeelses kirjanduses, samuti slaavi ja soome kirjanduses. Millist rolli mängivad narratiivid ajaloo ja mälu pimealade loomises ja nende paljastamises? Kuidas aitab kirjandus mõtestada ümber aja- ja ruumi skaala, ühendades mitmesuunalise mälu planetaarsega? Võtmesõnadeks on aeglane vägivald, keskkonna ja looduse mõõtkava, hüperobjektiivsus, looduse ja mälu materiaalsus, keskkonnaõiglus, relatsioonilisus, haavatavus, mõõtkava kirjaoskus. Hetkel kirjutan monograafia keskkonna, ajaloo ja mälu põimumisest tänapäeva naiskirjanike loomingus.
Kuznetskil on nii magistri kui ka doktorikraad kirjandusteaduses.
Väitekiri (monograaf): Identiteedi konstrueerimine kaasaegsete briti naiskirjanike loomingus)
Valik publikatsioone projekti teemal:
Kuznetski, Julia; Battisti, Chiara; Pellicer-Ortin, Silvia (2024). Introduction: Literature and Crises Across Historical Scales. In: The Routledge Companion to Literature and Crisis. (1−11). London and New York: Routledge. DOI: 10.4324/9781003362883-1.
Pellicer-Ortín, Silvia; Kuznetski, Julia; Battisti, Chiara; (2024). The Routledge Companion to Literatures and Crisis. Routledge.
Kuznetski, Julia; Pellicer-Ortín, Silvia (Ed.) (2023). Kuznetski, Julia; Pellicer-Ortín, Silvia. “We Too”: Female Voices in the Transnational Era of Crises, Migration, Pandemic and Climate Change. Special issue of Women: A Cultural Review. (1−161). London: Taylor and Francis.
Kuznetski, Julia (2023). Precarious Bodies in Precarious Times: HerStorical Transcorporeality in Emma Donoghue’s 'The Pull of the Stars'. Women: a cultural review, 34 (1-2), 100−117. DOI: 10.1080/09574042.2023.2184989.
Kuznetski, Julia (2020). Transcorporeality, Fluidity and Transanimality in Monique Roffey’s Novel 'Archipelago'. In: Susana Onega and Jean-Michel Ganteau (Ed.). Transcending the Postmodern: The Singular Response of Literature to the Transmodern Paradigm. (195−212). London & New York : Routledge. DOI: 10.4324/9781003037583-14.
Aigi Heero uurimisvaldkonnad on nüüdisaegne saksakeelne kirjandus, kirjanduse ja mälu- uuringud, saksa keeleteadus ning saksa keele didaktika. Projektis keskendub ta sellele, kuidas saksakeelne kirjandus käsitleb mälu, paiga ja ökoloogilise teadlikkuse teemasid. Tema huviks on transkultuurne saksa kirjandus, migratsiooniteemalised lood ning Saksamaa ajaloo keerulisemate peatükkide kujutamine kirjanduses. Samuti uurib ta geograafiliste metafooride rolli, ökokriitika võimalusi ja mälu ning keskkonna suhestuvust kirjandusess.
Aigi Heero on omandanud magistrikraadi 1997. aastal ja doktorikraadi (Dr. phil.) 2001. aastal Freiburgi Ülikoolis Saksamaal.
Valik publikatsioone projekti teemal:
Heero, Aigi (2024). Unveiling Implicit Collective Memory: Images of Ukraine in Dmitrij Kapitelman’s Novel "Eine Formalie in Kiew". Oxford German Studies, 53, 4, 597−614. DOI: 10.1080/00787191.2024.2437873.
Heero, Aigi (2024). Voices from transition: literary reflections on postsocialist life in German and Estonian contemporary literature. Philologia Estonica Tallinnensis, 9, 129−153. DOI: 10.22601/PET.2023.09.05.
Heero, Aigi (2023). Die Wendezeit in Estland. Gohar Markosjan-Käspers Roman "Elena". Baltische Erzähl- und Lebenswelten. Kultur-, literatur-, translations- und sprachwissenschaftliche Aspekte. (149−162). De Gruyter. (Schriften des Bundesinstituts für Kultur und Geschichte der Deutschen im östlichen Europa; 87). DOI: 10.1515/9783111381886-010.
Heero, Aigi (2021). Siirdeaegsed valupunktid kirjandusteoste peeglis: Gohar Markosjan-Käsperi romaanid „Penelopa“ ja „Elena“. Philologia Estonica Tallinnensis, 6, 13−35. DOI: 10.22601/PET.2021.06.01.
Kadri Tüür töötab lisaks "Mälu ja keskkonna" projektis osalemisele ka eesti keele ja kultuuri lektorina Toronto Ülikoolis. Tal on bakalaureusekraad eesti kirjanduses (Tartu Ülikool, 1999), magistrikraad üldises kirjandusteaduses (Turu Ülikool, 2002) ning magistrikraad semiootika ja kulturoloogia alal (Tartu Ülikool, 2003). Doktorikraadi semiootika ja kultuuriteooria erialal kaitses ta 2017. aastal Tartu Ülikoolis.
Tema peamised uurimisvaldkonnad on keskkonnahumanitaaria, ökokriitika, ökosemiootika ning looduse kujutamine kirjanduses.
Valik publikatsioone projekti teemal:
Kaljundi, Linda; Mänd, Anu; Plath, Ulrike; Tüür, Kadri (eds.) (2024). Baltic Human-Animal Histories: Relations, Trading, and Representations. Peter Lang.
Kuznetski, Julia; Tüür, Kadri. Estonian literature and ecofeminism. In: Douglas A. Vakoch (Ed.). The Routledge Handbook of Ecofeminism and Literature. (233−243). London: Routledge. DOI: 10.4324/9781003195610-23.
Studia Vernacula, Eesti pärandtehnoloogia-uuringute ajakiri, peatoimetaja 2017-2024
Tüür, Kadri. Semiotics of Nature Representations: on the Example of Nature Writing. Doktoriväitekiri. University of Tartu, 2017.
Epp Annuse peamised uurimisvaldkonnad on balti kultuurid ja kirjandused, vene imperialism/kolonialism, kultuur ja ühiskond NSV Liidus, dekoloniaalsus, keskkonnahumanitaaria. Doktorikraadi omandas ta Tartu Ülikoolis eesti kirjanduse erialal 2002. aastal.
Valik publikatsioone projekti teemal:
Annus, Epp (2025). Environment and Society in Soviet Estonia, 1960–1990 An Intimate Cultural History. Cambridge: Cambridge University Press.
Annus, Epp (2024). Neoliberalism or postmodernism? Decolonizing Soviet Estonia, 1987–1991. Journal of Baltic Studies, 1−21. DOI: .
Annus, Epp (2023). Rethinking Soviet Selfhood in the Era of the Anthropocene: From the Foucauldian Paradigm to the Naturecultural Theory of the Subject. Slavic Review, 82 (2), 401−422. DOI: .
Annus, Epp (2018). Soviet Postcolonial Studies: A View from the Western Borderlands. London and New York: Routledge. DOI: .
Pierangelly Del Rio uurimishuvi keskmes on ingliskeelsed kaasaegsed mälestused, auto/biograafilise iseloomuga kirjanduslikud tekstid, ökokriitika ja mälu-uuringud. Ta keskendub eelkõige sellele, kuidas autorid tegelevad oma teostes aeglase vägivalla, keskkonnaseisundi halvenemise ja ajaloolises plaanis Teise (üksikisikute või rahvaste) marginaliseerimise põimumisega. Lisaks uurib, kuidas autorid, kes kajastavad oma loomingus keskkonnahoidu, jätkusuutlikku eluviisi ja toidukasvatamise pöördega, konstrueerivad oma autobiograafilist mina, mis on sügavalt põimunud inimlike ja üleinimlike suhete ajalooga. Võtmesõnadeks on mälestused, memuaarid, aeglane vägivald, keskkonnaõiglus, kliimamuutus, relatiivsus, kollektiivne mälu.