Selge keele suunas: TÃœHI lektor aitab muuta ametlikud tekstid lihtsamaks
15. aprillil asutati ÌìÃÀÓ°ÊÓs selge keele tehniline komitee ehk ekspertide kogu, mis hakkab võtma rahvusvahelisi selge keele standardeid sobivuse korral üle Eesti standarditeks. Eesmärk on aidata nende tööriistade toel muuta avalik kirjalik suhtlus nii riigi- kui ka era- ja vabasektoris arusaadavamaks. Komitee liikmete hulgas on ka TÃœHI eesti keele teenekas lektor Annika Hussar.
Vabatahtlikkuse alusel tegutseva komitee loomine ning standardite koostamine on loogiline jätk Eesti Keele Instituudi ja õiguskantsler Ülle Madise veetavale selge sõnumi auhinna algatusele. Komitee asub tegutsema selle nimel, et õigusaktid ning avaliku ja erasektori organisatsioonide muu kirjalik kommunikatsioon oleksid järjest selgemad, sealhulgas kantseliidivabamad. „Usume, et juba ISO esimesele selge keele standardile tuginevast Eesti standardist kujuneb oodatud tööriist lugejat arvestavate, kvaliteetsemate õigusjõuga tekstide autorite jaoks,“ selgitas komitee esimeheks valitud Eesti Keeletoimetajate Liidu asutajaliige Kristel Ress.
Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse (EVS) juures tegutsevasse komiteesse kuulub üheksa avaliku ja vabasektori organisatsiooni: Eesti Keele Instituut (esindaja Sirli Zupping), Eesti Keeletoimetajate Liit (Kristel Ress), Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit (Mariliis Beger, asutamisel esindas Margus Mets), Eesti Kunstiakadeemia (Tanel Kärp), Haridus- ja Teadusministeerium (Helin Kask), Justiits- ja Digiministeerium (Margit Juhkam), ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool (Annika Hussar), Tartu Ãœlikool (Riina Reinsalu) ning Turundajate Liit (Ivo Kallasmaa). Asutamiskoosolekul valiti aseesimeheks Sirli Zupping ja sekretäriks Helin Kask.
Rahvusvahelise (ISO 24495-1:2023) järgi on selgekeelne tekst selline, mis aitab lugejal leida talle vajaliku info kiiresti, sellest aru saada ja selle põhjal ka tegutseda. Selgekeelsus ühendab keele-, õigus-, infodisaini, kasutajakogemuse ja kommunikatsiooni valdkonda. Selgemast avalikust suhtlusest võidab kogu ühiskond, sest see säästab nii kirjutaja kui ka lugeja aega, vähendab bürokraatiat ja suurendab usaldust.
Kristel Ressi sõnul tasub lugejakesksus seada kirjutamisel esmatähtsaks põhjusel, et selline suhtlus toetab demokraatlikke väärtusi, kaitseb tarbijat ja on üks ligipääsetavuse võimaldajaid: „ISO standardid valmivad ulatusliku rahvusvahelise konsensuse tulemusel ning tänu sellele on need usaldusväärne alus, kust saab kirjutaja kontrollida, kas tema tekst on sihtrühma jaoks selge. Nimetusest hoolimata sisaldab selgekeelsus palju rohkemat kui keeletoimetamine, sest ka teksti ülesehituses ja infodisainis arvestatakse lugejat ning kasutatavust hinnatakse juba enne teksti kasutuselevõttu – nagu IT-s. Praktika põhjal saab öelda, et ainuüksi keeletoimetamise käigus lühenevad tekstid keskmiselt kümnendiku võrra. Kes ei tahaks saada talle vajalikku infot rutem kätte?“
Rahvusvahelises Standardiorganisatsioonis (ISO) on väljatöötamisel selge keele sarja neli järgmist standardit ning need käsitlevad , , ja . ISO standardi Eesti standardiks ülevõtu põhieelised on selle kohandamine Eesti vajadustele ja standardi väiksem hind. Standardid kui kollektiivse töö tulemused on tasulised ja nende kasutamine on vabatahtlik.