Doktoriõpingutes on kõige tähtsam õige teema ja juhendaja valikÂ
Doktoriõppesse astumine ei ole sugugi kiire ega lihtne otsus. Sel teel tuleb silmitsi seista nii enesekindluse leidmise kui prioriteetide seadmisega. Endale põneva teema süviti uurimine koostöös valdkonna tippasjatundjatega teeb katsumused aga kuhjaga tasa, ütleb haridusteaduste instituudi nooremteadur ja kasvatusteaduste õppekava doktorant Joosep Norma.
Mõte doktoriõppesse astuda tekkis tal juba magistriõpingute esimese aasta lõpus. „Õppisin rõõmu tundma teadusartiklite lugemise protsessist ja kogesin eduelamust,“ selgitab Norma.
Tõsisemalt hakkas ta doktoriõpinguid kaaluma alles mõned aastad hiljem. „Minu tolleaegne töö oli mind kokku viinud põneva ja olulise teemaga – õpipädevus ja enesejuhitud õppimine –, millest kujunes hiljem ka doktoritöö teema.“ Viimase positiivse tõuke andis aga 2022. aastal jõustunud doktoriõppe reform, mis tõstis oluliselt doktoriõppega seotud kindlustunnet.
Doktoritöö teemast kasvas omakorda välja kasvatusteaduste õppekava valik. „Kui olin leidnud teema ja juhendajad, oli õppekava valimine juba asja loomulik käik.“
Teema ja juhendaja valikuks tasub aega võtta
Norma sõnul on õige teema ja juhendaja(te) valik doktoriõppe teekonnal võtmetähtsusega, sest teemast sõltub töö tunnetatud väärtus ning juhendajad toetavad õnnestumise ootust, mis on mõlemad motivatsiooni säilimisel peamised tegurid. „Minul eelnes teema ja juhendajate leidmisele ligi kolm aastat erialast töötamist, mille vältel olin nii teema kui ka tulevaste juhendajatega tööalaselt pisut kokku puutunud.“
Aktiivne teekond kandideerimise mõttest avalduse esitamiseni kestis ligi pool aastat. „Võimalikule juhendajale kirjutasin 2022. aasta jaanuaris ning doktoritöö kava koostasin sama aasta mais-juunis.“ Ehkki kandideerimise protsessis oli Norma sõnul kõige raskem vajaliku enesekindluse leidmine, et võimalikele juhendajatele esimest korda kirjutada-helistada, osutus põnevaimaks just doktoritöö kava kirjutamine ja juhendajatelt tagasiside saamine. „See andis esimese kogemuse doktoriõppega kaasnevast võimalusesest teemasse süveneda.“
Teooria ühendatud tegelikkusega
"Doktoriõpingutelt ootasin eelkõige seda, et saaksin uurida mind huvitavat teemat koos valdkonna parimate asjatundjatega. Lisaks teha seda nii, et teoreetiline ja rahvusvaheline teaduslik teadmine oleksid ühendatud kohaliku praktilise koolitegelikkusega. See ootus on kenasti täidetud,“ selgitab doktorant.
Õpingute vältel on teda inimliku poole pealt kõige sügavamalt mõjutanud juhendajate ja õppejõudude tugi ja professionaalsus. Akadeemilisest küljest on nooremteadurile eredalt meelde jäänud juhendajate poolt läbi viidud doktoriseminarid, kus sarnaseid teemasid uurivad doktorandid ja teadlased teineteise käsikirju loevad, tagasidestavad ja mõtestavad. „Hiljuti oli väga avardav lugeda Haridusfilosoofia õppeaine raames John Dewey 1916. aasta raamatut "Democracy and Education", mille ajakohasus ja sügavus lõi pahviks.“
Peamised väljakutsed on Norma sõnul olnud seotud prioriteetide seadmise ja perfektsionismist lahtilaskmisega, sh võimega endale kinnitada, et artikkel on piisavalt hea, et see lõpuks teadusajakirja sisestada. Ta lisab, et doktoriõppe teekonnal on kahtlemata oluline lähedaste tugi. "Tahaksin siinkohal kasutada võimalust ja oma lähedasi selle toe eest tänada!“
„Kui kellelgi tekkis minu doktoriõpingute kogemuse kohta küsimusi, julgustan kindlasti ühendust võtma!“
Osale kindlasti ka doktoriõppe infotunnis.