ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Käthriin liitus programmiga kohe esimesel kursusel, kui ülikooliõpinguid alustas. Ülikoolis on eriala praktika esimest korda alles kevadsemestril ja seda vaatluspraktikana. „Programmiga liitudes visati kohe pea ees vette. Pidid ise õpetajat asendama või abiõpetaja olema.“

Programmis osaledes saab üliõpilane valida kooli või lasteaia, kus töötada. Käthriin käis juba abiks oma kodukoha koolis, Pärnu-Jaagupi põhikoolis, kui vabatahtlike abiõpetajate programmist kuulis. Nii haaraski ta võimalusest ning asus kodukooli abistama programmi kaudu. Nüüdseks on ta abiks olnud kolmes erinevas õppeasutuses – ühes koolis ja kahes lasteaias. „See on aidanud näha erinevaid keskkondi nii vanuseastmete kui piirkondade lõikes.“ 

Endised õpetajad on nüüd kolleegid 

Ãœlikoolis õpib Käthriin algklasside õpetajaks ning lasteaias õpetamise peale polnud ta varem mõelnudki. „Leidsin siiski, et enne põhitöö alustamist on huvitav näha ka lasteaia elu, saada osa protsessist, kuidas lapsi kooliks ette valmistatakse ja milline on nende tase.“ Abiõpetaja roll on mitmekesine nii koolis kui ka lasteaias. „Koolitunnis aitasin näiteks töölehtede täitmisel või toetasin muukeelseid lapsi, et nad tunnist aru saaksid. Lasteaias on tegevusi seinast seina, aitan seal, kus abi vaja.“ 

Pärnu-Jaagupi lasteaed ja kool, kus Käthriin on programmi raames abiks olnud, on needsamad, kus ta ka ise lapsena õppis. „Alguses oli natuke kummaline oma endiste õpetajate kolleegiks saada, aga tegelikult on väga vahva. Mind võeti väga soojalt vastu.“ Käthriinile meeldib eriti see, et usaldus noorte õpetajate vastu on suur. „Mulle anti palju tegutsemisvabadust, sain ise mõelda ja otsustada, kuidas midagi teha. Mind kaasati ka abistamise protsessi: kui olid rühmategevused, siis õpetaja pani mind näiteks ühe rühmaga tööd tegema.“

Ehkki Käthriin on abiks olnud eestikeelses koolis ja lasteaedades, oli seal ka muu emakeelega lapsi. Enamjaolt Ukraina päritolu, ent on olnud ka jaapani ja inglise emakeelega kasvandikke. Praegu töötab ta rühmas, kus on kaks ukraina poissi. Nendega viib Käthriin läbi eraldi keeleõpet, et poisid rühmaga kaasas suudaksid püsida. „Kui nädala teemaks on näiteks ametid või sõbrapäev, siis õpime sellega seotud sõnavara. Täna rääkisime erinevatest emotsioonidest, vaatasime kaarte, kus olid emotsioonid, proovisime neid järgi teha. Nii nad õpivadki.“

Nalja saab palju 

Lastega koos töötades tuleb ette palju sooje ja südantsoojendavaid hetki ning ka nalja saab sageli. „Pisikesed on väga vahva jutuga, hakkasin endale nende nalju mälestuseks üles kirjutama.“

Käthriin meenutab isadepäeva tähistamist, millest ta hommikul tööle minnes veel ei teadnudki. „Aitasin kahel lapsel isadele kaarte teha ja siis selgus, et juba tunni aja pärast tulevad lapsevanemad tähistama. See oli minu jaoks väga ootamatu, aga samas oli nii tore näha, kuidas lapsed vanematega mängisid. Vanemad olid võtnud oma tööhommikust tunni või poolteist, et lastega koos tegutseda, jutustada ja torti süüa. Hästi mõnus olemine oli. See jäi mulle väga armsalt meelde.“

Noor õpetaja meenutab ka lasteaia rühmaga tehtud õppekäiku, mis oli tema jaoks esmakordne. Õppekäigul said lapsed Pärnu pagaritöökojas „Leivakas“ ise leiba küpsetada ja pärast uisutama minna. „Lapsi oli 21, terve rühm. Pelgasin alguses Pärnus nii suure hulga väikeste lastega ringi käia, aga neile nii meeldis ja uisuplatsilt ei tahtnud nad äragi tulla.“

Andis kindlust erialavaliku osas

Käthriin käib abiks kahel kuni neljal päeval nädalas. Sagedus sõltub sellest, kui suur on koormus ülikoolis. Tavaliselt annab ta õppeasutusele ette kuu aja plaani koos päevade ja kellaaegadega, et õpetajad teaksid sellega arvestada. „Mulle meeldib see paindlikkus – saan osaleda nii palju, kui ise jõuan.“

Murekohti pole Käthriin programmiga seoses kogenud. „Mulle on see ainult positiivset kaasa toonud.“ Abiõpetaja kiidab stipendiumit, mida programmis osalemise eest makstakse. „Ka bussikulude hüvitis on suureks abiks, kuna käin tööle Pärnu-Jaagupisse.“ 

Käthriin nendib, et programmis osalemine on andnud ka kindlust, et valitud eriala – algklasside õpetaja – on just see õige, sest õpingute alguses oli momente, kus kahtles eriala valiku. Samas tunneb ta nüüd, et teeb väga õiget asja. „Mulle meeldib lasteaias, aga tulevikus näen end siiski koolis töötamas. Olen näinud nii ÌìÃÀÓ°ÊÓ eliitkooli kui ka maakooli elu ja võin öelda, et eelistan maapiirkonna kooli. Ilmselt sellepärast, et olen ka ise maapiirkonna koolis õppinud ja see on mulle südamesse sooja mälestuse jätnud. “

Käthriin on programmi ka kursusekaaslastele tutvustanud ja nii mõnedki neist on sellega liitunud. Ka lasteaiale, kus ta praegu töötab, soovitas ta seda ise.

Vabatahtlike üliõpilastest abiõpetajate programm 

Vabatahtlike abiõpetajate programm sai ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli ja Tartu Ãœlikooli koostöös ning Haridus- ja Teadusministeeriumi toel alguse juba 2021. aasta kevadel, kui üliõpilased asusid koolidesse ja lasteaedadesse appi, et pakkuda leevendust koroonapandeemia mõjudele. Ukraina sõja puhkedes laiendati vabatahtlike abi ukraina laste lõimimiseks ning 2023. aasta sügisest on projekti keskmes muu emakeelega lapsed, kes vajavad abi eestikeelsele õppele üleminekul.  

Ootame jätkuvalt koole ja lasteaedu oma abivajadusest teada andma! Abi saab just nendes tegevustes, kus vaja on. Tegevused ja abi andmise protsess lepitakse kokku igas asutuses lähtuvalt konkreetsest vajadusest. Kokku saab leppida kõiges, kus õpetaja tuge vajab.

Loe programmi kohta 

 

Lisainfo: 
Elina van der Toorn, Ãµppenõustaja ja -spetsialist

e-post: elinba@tlu.ee

telefon: 619 9857