Kuidas müüa teadust?
Teadlasena sellist küsimust nähes võib tekkida ebamugav ja võõrastav mõte – teadlased teevad ju teadust, mitte ei tegele äri ega tootearendusega. Küll aga on viimasel ajal ühiskonnas aina enam hakatud teadvustama vajadust selle järele, et haridus-, digitehnoloogia- ja reaalainete teadlaste kaudu jõuaksid teadustulemused ja -kogemused ka ettevõtetesse ning seeläbi ühiskonna teenistusse.
Just selline eesmärk on ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolil tänavu suvel alanud Euroopa Horisondi suurprojektil Projektiga on võetud sihiks nelja aasta jooksul välja töötada toimivad koostöömudelid, mis aitaksid teadustulemustel tõhusalt haridustehnoloogia teenusteks ja toodeteks adapteeruda, et seeläbi soodustada teadus- ning tõenduspõhiste haridust edendavate teenuste ja toodete loomist.
Selleks käivad nelja aasta jooksul nii Eesti, Serbia kui ka Ungari teadlased ning teadustöö tugipersonal oma teadmisi n-ö siirdamas teiste riikide haridustehnoloogia ettevõtetesse või neilt hoopis juurde õppimas, et selle põhjal välja töötada oma teadmusteenus, mida omakorda edasi viia ka mujale ettevõtetesse.
Loogika selleks on lihtne. Kogutakse rahvusvahelisi teadmisi ning levitatakse neid nii oma asutustes kui ka kohalikus haridustehnoloogia ökosüsteemis laiemalt. Selliselt läbitakse mitmeid etappe kuniks uus teadmusteenus on jõudnud tasemele, kus seda juba võimalike lõppkasutajatega katsetada saab.
Projekti koordinaatori ja ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli haridusteaduste instituudi õpperobootika vanemteaduri Janika Leoste soov on koos Serbia Novisadi Ãœlikooli kolleegi tööstuse juhtimise professori UgljeÅ¡a Marjanovic’iga välja töötada metodoloogia ülikooli teadlaste ja haridustehnoloogia ettevõtete kokkuviimiseks ühiste innovatsiooniprojektide jaoks.
„Esimeseks sammuks teadlase poolt on ettevõtja jaoks huvitava enesetutvustuse loomine. Teadlased on harjunud oma ETISe (Eesti Teadusinfosüsteemi) profiiliga, mis loetleb üles kõik tema akadeemilised saavutused ja karjääriraja. Paraku ei pruugi see ettevõtja jaoks olla aga sugugi arusaadav ega ka veenev,“ sõnas Janika Leoste teistmoodi lähenemise vajadust tõdedes, mis aitaks teadustulemusi ettevõteteni viia.
Projektis toimunud esimese lähetuse ajal erinevatesse Hispaania EdTech ettevõtetesse loodi koostöös esmane nägemus teadlase profiilist, sisaldades ennekõike vastuseid küsimustele, mis ülikoolilt teenust ostma tuleva ettevõtja peas võiksid tekkida.
- Millist konsultatsiooni ma saan minu jaoks vajalikus valdkonnas osta?
- Palju see maksab?
- Kas see inimene on piisavalt oma ala ekspert?
- Millised on tema eelmised edukad projektid?
- Kui kaua on ta on valmis minu projektile pühenduma?
- Milline on maksimaalne ajaressurss?
- Kui kiiresti saab uue toote või teenusega välja tulla?
Esmast n-ö teadlase müügiprofiili tutvustati ka 18. oktoobril ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli teadmussiirde seminaril, kus oma esimesi projektikogemusi jagasid ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli haridusteaduste instituudist STEAM4EDU klastri koostöö juht ja õpperobootika vanemteadur Janika Leoste, projektide koordinaator Sirly Väät ja digitehnoloogiate instituudist tõsimängude dotsent Martin Sillaots.
Allpool on näha esmane välja töötatud teadusprofiil, mis aitab projektis osalevatel teadlastel tõhusamalt haridustehnoloogia ettevõtetele oma teadustööd tutvustada, et aidata koostöös ettevõtetega välja töötada uusi teadmussiirde teenuseid või -tooteid.
Projekt on rahastatud Euroopa Liidu teadus- ja innovatsiooniprogrammist Horisont Euroopa toetuslepingu nr 101119689 alusel.
