����Ӱ��

Valik varasemaid projekte

Kestus

digiTED@EU projektis arendatakse õpetajaharidust toetades õpetajakoolituse õppejõudude professionaalset arengut digipädevuste ning digiõppekursuste loomise ja läbiviimise suunal. Projekti raames luuakse õppejõudude kutsealase arengu programm, mis edendab õpetajakoolitajate valmisolekut veebipõhiseks õpetamiseks ning digikursuste kujundamiseks, korraldamiseks ja hindamiseks, et toetada õpetajahariduse muutumist professionaalsemaks ja mainekamaks. Töötatakse välja konkreetsed soovitused poliitikakujundajatele digistrateegiate loomiseks Euroopa, riiklikul ja ka institunaalsel õpetajahariduse tasandil.
Projekt on rahastatud Euroopa Komisjon Erasmus+KA220-HED raames.

Kaardistatakse Balti riikide ülikoolides toimuvad Ukraina humanitaarkriisi lahendamiseks suunatud kodanike kaasamistegevused. Viiakse läbi ja kirjeldatakse erinevaid kodanike kaasamise praktikaid ning arendatakse kõrghariduses säilenõtkuse saavutamise praktikaid kriisisituatsioonidega toimetulekuks.
Projekt on rahastatud Erasmus+ Cooperation partnerships in higher education (KA220-HED) raames.

Projekti eesmärk on ettevõtluse ja STEM/STEAM võimekuse suurendamine kõrgkoolides, keskendudes säästlikule ja innovaatilisele arengule. Projektis luuakse uued võimekuste kasvatamise eesmärgiga kõrghariduspraktikad, mille käigus tõstetakse noorsootöö üliõpilaste agentsust kaasa tõmmata ettevõtlusesse maapiirkondade ja riskirühmade noori naisi. Kolme aastases projektis saavad noored naised ja noorsootöö üliõpilased kogemusi ettevõtlusest, MATIK-õppest, digioskustest ja jätkusuutlikke ümberkujundamise oskusi innovatsiooniks. Projekti partnermaad on Itaalia, Rumeenia, Serbia ja Sloveenia.

Projekt toetab koole kaasavate koolikogukondade tugevdamisel, kus iga osaleja on kaasatud ja austatud. Toetame koole, kes väärtustavad kultuuri, religiooni, soo, võimete või sotsiaalmajandusliku tausta mitmekesisust. Fookuses on sotsiaalne keskkond, kus antakse sõna kõigile kogukonna liikmetele. Kaasavate koolikogukondade koosloome kaudu saavad koolid suurendada seotust nii koolikogukonnas kui ka väljaspool ning tagada suurema tõenäosusega jätkusuutlikud edusammud parimate ja võrdsete võimaluste suunas kõigile õppijatele. Projekti rahastab Euroopa Komisjon.

Läbi rahvusvahelise koostöö arendatakse ja katsetatakse uuenduslikku kursust ettevõtliku mõtteviisi arendamiseks ja toetamiseks EdTech valdkonnas, et toetada teadumussiiret ülikoolide ja ettevõtete vahel ja tõsta partnerülikoolide ettevõtlusalase õppetegevuse kvaliteeti. Tulemina valmib hübriidkursus akadeemiale, et edendada ettevõtlikku ja teaduslikku mõtteviisi. Projekti rahastab Euroopa Komisjon.

Projekti partnerid Eestist, Soomest, Kreekast ja Austriast koondavad hariduse, psühholoogia, ökoloogia ja haridustehnoloogia valdkondi ning uurivad võimalusi Avastusraja digilahenduse terviklikuks kasutamiseks loodushariduses.Projekti käigus tõlgitakse Avastusrada rakendus erinevatesse keeltesse, arendatakse tehnilisi lahendusi kasutajasõbralikumaks ning tutvustatakse kohalike ja rahvusvaheliste koolitustega rakendust ja loodud radu osalevate riikide õpetajatele ja loodushariduskeskustele. Lisaks luuakse elurikkuse valdkonna kohta mitmekeelsed rakenduse sisukat kasutamist toetavad näidised ning uuritakse nende võimalikku mõju õpilaste elurikkusega seotud arusaamade muutumisele.

Elina Malleus-Kotšegarov
Esta Kaal Mihkel Kangur  

2021–2024

Seoses eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava elluviimise raames abiõpetajate ettevalmistamine, toetamine ning koolidele ja koolieelsetele õppeasutustele kättesaadavamaks muutmine. Projekti rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

����Ӱ�� Ülikool on kokku pannud neljaliikmelise teadusmeeskonna, et arendada kaheksa õppetegevust, mille eesmärk on õpetada tulevastele alushariduse ja algkooli õpetajatele digioskusi, kasutades selleks Oti robotit ja mitmesuguseid lisaseadmeid. Tulemused esitatakse 25-leheküljelise juhendamaterjalina. Rahastaja: RM EDUCATIONAL RESOURCES LIMITED.

Rae valla mentorlussüsteemi (Mentorluse Hea Tava) tulemuslikkuse uuringu läbiviimine, ettepanekute tegemine Mentorluse Hea Tava täiustamiseks. Rahastaja: Rae vallavalitsus.

CitiesGoGreen toob kokku keskkonnahariduse, mängustamise meetodi ja MATIK lähenemise. Projekti eesmärgid on: kasvatada õpilaste keskkonnateadlikkust koos teiste läbivate oskuste ja pädevustega; töötada välja teoreetiline raamistik, mille alusel võiks arendada 10-12-aastaste algkooliõpilaste keskkonnateadlikkust; kasutada MATIK- lähenemist õpilaste kaasamiseks ja õpilaste võtmeoskuste arendamiseks; kujundada välja mäng, mis ühendab keskkonnateadlikkust, kunstiõpetust ja mängustamist; töötada välja hindamisvahend, mida kasutatakse enne ja pärast mängu omandatud oskuste mõõtmiseks. Hindamisvahendi põhirõhk on keskkonnateadlikkuse hindamisel. Selle projekti eesmärk on harida 10-12 aastaseid õpilasi keskkonnahoidlikkuse olulisusest ja tõsta nende huvi keskkonnaküsimuste vastu. Projekt on rahastatud Erasmus+ KA220-SCH-Cooperation partnership in school education raames.

Kaasava hariduse õppekava õpetamise kvaliteedi arendamine ja tõhustamine

Projekti tulemusena pakutakse nii tegutsevatele kui ka tulevastele õpetajatele teadmisi, oskusi ja pädevusi, mis on vajalikud kaasava õppe edendamiseks ja hariduslike erivajadustega õpilaste segregatsiooni vähendamiseks. Seda läbi kaasava hariduse tõhustamise ning innovatiivsete praktikate väljatöötamise ning nende katsetamise ja rakendamise õpetajakoolituse valdkonnas. Rahastaja: SA Archimedes.

Tulemiteks on digipädevuste hindamise mudel MATIK õppe jaoks; õppemoodulid STEAM-pädevuste arendamiseks alus-, põhi- ja keskhariduse õpetajate hulgas; avatud õppevara repositoorium ja virtuaalne MATIK labor õppematerjalide esitamiseks ning juhend materjalide kasutamiseks. Partnerülikoolid rakendavad loodud materjale laialdaselt ka oma taseme ja täiendõppes ning MATIK kogukondades. Projektis valmisid õpetajate digipädevuste arendamiseks.

Tehnoloogiaga rikastatud mängude loomine lasteaedadele eesti keele õppeks 

Luuakse tehnoloogiaga rikastatud mängud 
eesti keele õpetamiseks lasteaia venekeelsetele ja 
keelekümblusrühmadele. Diiõppevara toetab 
eesti keelest erineva emakeelega laste eesti keele 
ja kultuuri omandamist, lõimides 
erinevaid koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas 
kehtestatud üldoskuste ja õppe-kasvatuse valdkondi. 
Õ���𱹲����� kasutamiseks korraldatakse koolitusi ja 
koostatakse juhendmaterjal

1. ja 2. klassi üldpädevustestide arendus.

Koostatakse eesti keele- ja matemaatikapädevuse 
testipakett 2. klassi õpilaste hindamiseks.

Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas

Viiakse läbi koolitused lasteaiaõpetajatele ja meeskondadele ning pilootprojekti rakendusuuring

IEA rahvusvaheline kodanikuhariduse uuring ICCS 2022

IEA rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu ICCS 2022 selgitab, kuidas ja mil määral on noored valmis võtma kodanikurolli ning milline osa on selles õpetajatel ja koolil.

Kutseõpetajate kaasav ja uuenduslik pedagoogika

Luuakse koolitusressursside kogum, mis annab õpetajatele teadmised, oskused ja enesekindluse, et luua õpilastele huvitavaid õppimiskogemusi kolmes põhivaldkonnas: mitmekesisus ja kaasatus, innovatsioon 21. sajandi oskuste jaoks ja digitaalne tehnoloogia.

Koostöös partneritega Leedu, Läti ja Norra ülikoolidest uuritakse EMP ja Norra finantsmehhanismide Balti teaduskoostöö programm toel noorte hariduslikke üleminekuid mõjutavaid kompleksseid tegureid ning kutsehariduse rolli riskinoorte kaasamisel, et ennetada koolist väljalangemist ning toetada kooli ja tööturu üleminekuid. Koostöös uurijate, kutseõpetajate ja õpilastega rakendatakse TLÜ haridusuuenduse tippkeskuse väljatöötatud EDULAB mudelit, mis põhineb koosloome metoodikal. 

Uuritakse ja arendatakse erialast tööd, mis põhineb õpilaste vaadetel ja kogemustel, luuakse didaktiline õppematerjal ning hinnatakse strateegiaid, milles arendatakse õppimisvõimalusi eesmärgiga toetada õpilaste sotsiaalset kuuluvust.

Projekti  eesmärk on aastaks 2024 suurendada 
noortevaldkonna digivõimekust, sh luua eeldused 
noorsootöötajate ning noortevaldkonna organisatsioonide 
teadlikuks digihüppeks vastavate digiraamistike 
ja hindamistööriistade/hindamisvahendite kaudu. Projekti 
rahastatakse Norra Finantsmehhanismist rahastavast 
programmist 
„Nutikad lahendused noorsootöös“

Eesti keelest erineva emakeelega laste eesti keele õpet toetava alushariduse e-käsiraamatu konseptsiooni ja struktuuri loomine 

Eesti keelest erineva emakeelega laste eesti keele
õpet toetava alushariduse e-käsiraamatu kontseptsiooni
ja tegevuskava koostamine. Koostatakse e-käsiraamatu 
esialgne kontseptsioon, mis sätestab e-käsiraamatu 
loomise alused ning e-käsiraamatu loomise
 tegevuskava aastateks 2024-2026.

Piire ületav haridusuuendus tehnoloogiapõhiste teadusuuringute toel

Horisont 2020 projekti CEITER toel on TLÜ-s loodud rahvusvaheline uurimisrühm, kuhu on kaasatud teadlased nii digitehnoloogiate, kognitiivpsühholoogia kui ka hariduse valdkondadest. Projekti tegevuste põhifookuses on tõenduspõhise haridusinnovatsiooni teostamine, järgmise põlvkonna digitaalsete õpikeskkondade, -vahendite ja meetodite loomine, õpianalüütika ja haridusele suunatud teadustöö edendamine.

Tobias Ley
Katrin Poom-Valickis
Terje Väljataga
Mart Laanpere
Maria Jesus Rodríguez-Triana
Luis Pablo Prieto Santos
Paul Seitlinger
Katrin Niglas

Janika Leoste
Maarja Hallik 
Tanel Toova
Pjotr Savitski
Gerti Pishtari
Anu Tammeleht
Kati Aus
Kairit Tammets

Projekti eesmärk on märkimisväärselt tugevdada haridusinnovatsiooni uuringuid mitte ainult Eestis, vaid ka Baltimaades ja laiemalt Euroopas, viies haridusuuringud ja innovatsiooni järgmisele tasemele. Projektis luuakse rahvusvaheline virtuaalne uurimislabor, mis hõlbustab valdkonna uute osalejate kaasamist ja võimekuse suurendamist ning soodustab teadmiste ja kogemuste vahetamist valdkonna eri uurimisrühmade vahel. 

Ettevõtlikkuspädevuse e-hindamisvahendite väljatöötamine põhikooli II ja III kooliastmele

Töötatakse välja ettevõtlikkuspädevuse hindamise ülesanded ja skaala II ja III kooliastmele

Koolimeeskondade arenguprogrammi ettevalmistamiseks õpilaste vaimse tervise edendamist toetavate sekkumiste läbiviimiseks koolides

Valmistatakse ette metoodika ja tegevuskava sekkumisele, mille tulemusel koolimeeskond: mõistab, kuidas ja miks tekivad õppijate vaimse tervise probleemid, milliseid riski- ja kaitsetegureid mõjutades on võimalik neid ära hoida või vähendada ning milliseid ennetusmeetmeid ja kuidas ellu viia;  kavandab koostöistelt kogu õpetajaskonnaga tegevuskava, alustades vajaduste hindamisest ja eesmärkide seadmisest ja liikudes tõenduspõhise ennetustegevuse jätkusuutliku rakendamise ja tulemuste hindamiseni.

Riigikaitseõpetuse mooduli arendamine ja koolitus 2021/2022

Riigikaitseõpetuse arendusprogrammi ettevalmistamine ja läbiviimine 2021/2022 õppeaastal, mis hõlmab riigikaitseõpetuse õppekava arendust ja riigikaitseõpetajate koolitamist ����Ӱ�� Ülikoolis.

Projekti tulemusel luuakse progressiivsed kursusemoodulid digitaalsete pädevuste arendamiseks õppijatele ja õppejõududele. Samuti luuakse avalikult kättesaadavad juhised uuenduslike ja kaasavate rahvusvaheliste õpikeskkondade loomiseks virtuaalsetes, põimõppe või tehnoloogiliselt täiustatud õpikontekstides

Sirly VäätEgle Hollman

Õppija agentsuse kontseptsioon eesti- ja venekeelsete õppijate hulgas: Eesti gümnaasiumiõpilaste kogemused ja suhtumised agentsusesse

Personaalse uurimistoetuse järeldoktori uurimisprojekt on sündinud vajadusest paremini mõista eesti- ja venekeelsete gümnaasiumite kultuurilisi erinevusi, mis puudutavad õppijate agentsust soodustavaid praktikaid ja suhtumisi agentsusse õpilaste pilgu läbi. Õppija agentsust kui võimekust ise juhtida oma elu on siin kontseptualiseeritud läbi evolutsioonilise emantsipatsiooni teooria ja ökoloogilise agentsuse teooria vaatenurga. Tulemused aitavad disainida pedagoogilisi sekkumisi ja õpetajate koolitusi õppija agentsuse toetamiseks.

Tulevikukooli metoodikal põhineva sekkumise "Vaimset tervist väärtustav kool" testimiseks 2021/2022õa jooksul viies Eesti koolis

Arenguprogrammi käigus püstitab koolis moodustatud juhtmeeskond vaimse tervisega seotud muudatuse eesmärgi ning koostab selle saavutamiseks pidevalt täieneva eduplaani koos vajalike analüüsi- ning uurimisvahenditega.

Eve EisenschmidtKätlin VanariBerit Silvia KondratjevJüri Käosaar

VEPA Käitumisoskuste Mängu metoodika kohandamine ja edasiarendamine vastavalt Eesti lasteaedade kontekstile

VEPA Käitumisoskuste Mängu metoodika kohandamisprotsessis Eesti lasteaedade kontekstile ja vajadustele sh soovituste koostamine VEPA metoodika ja VEPA õpetajate väljaõppe kohandamiseks ning VEPA metoodika hindamiseks lasteaedades.

“FreeEd” projekt esitab hübriidhariduse (kaugõppega kombineeritud õpe koolis) raamistiku. Raamistik kaasab projektiriikide (neist mitmeid peetakse haridustehnoloogia lõimimise Euroopa pioneerideks – näiteks Austria, Eesti ja Soome) parimat praktikat. Raamistiku eesmärk on aidata põhikoole ja nende õpetajaid tulla toime väljakutsetega, mis kaasnevad järsu üleminekuga klassiruumi põhiselt hariduselt veebi-, kaug- ja hübriidõppele.

Sirly VäätTarmo Lehari

Tõstetakse Euroopa õpetajate pädevust põhikooli õpilaste kliimakirjaoskuse toetamiseks, arendades välja järgmised vahendid:
- kliimakirjaoskuse õppekava sisu
- avatud veebikursus, mis võimaldab õpetajatel koolides kliimakirjaoskust edendada
- platvorm veebipõhisele õpetajate kogukonnale, mis pakub toetavaid pedagoogilisi tegevusi kliimamuutuste teema klassiruumidesse viimiseks.

Egle Hollman 

Luuakse Euroopa Jäätmeteta Majandamise Akadeemia, (European Zero Waste Academy), millel on kaks peamist sihti: 
- luua tugev õppekava edendamaks jäätmeteta majandavate linnade liikumist Euroopas;
- käima lükata Euroopa jäätmeteta majandamise treenerite võrgustik, kes saaksid seda raamistikku oma kohalikes kogukondades rakendada ning ZWA töö ulatust ja mõju suurendada.

Terviklik lähenemine koolijuhtimisele

Projekti eesmärk on analüüsida koolijuhtimise praktikaid erinevate riikide haridussüsteemides ja leida uusi lähenemisi haridusasutuse juhtimisele.

Katrin Poom-ValickisEve EisenschmidtKätlin VanariBerit Silvia KondratjevJüri Käosaar

1. ja 2. klassi õpilaste pädevustestid (II etapp)

Töötatakse välja testide prototüübid 1. klassi õpilaste keele-, matemaatika- ja õpipädevuse ja 2. klassi õpilaste keele- ja matemaatikapädevuse hindamiseks.

Piret SoodlaEve KikasMairi Männamaa

Professionaalne eestikeelne õpetaja 

Lasteaia- ja põhikooliõpetajatele ja meeskondadele koolituste väljatöötamine ja läbiviimine, pilootgruppide seireuuringute väljatöötamine ja läbiviimine, varajase keeleõppe, keeleõppe metoodika ja mitmekeelsuse alase pädevuse arendamine.

Tiia Õun
Maire Tuul
Inge Timoštšuk
Aino Ugaste
Kerstin Kööp
Külli Rauk
Ene Hiiepuu
Evelyn Neudorf
Piia Varik
Anne Uusen
Mari-Liis Lind

Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas

Töötakase välja ja viiakse läbi koolitused lasteaia- ja põhikooliõpetajatele, luuakse ja viiakse ellu tegevuste pilootuuringud ning arendatakse varajase keeleõppe ja mitmekeelsuse alast pädevust.

Tiia Õun
Maire Tuul
Kerstin Kööp
Külli Rauk
Reili Argus
Ene Hiiepuu
Evelyn Neudorf

Koolieelsete lasteasutuste pedagoogide ja lastevanemate hinnangud ning kogemused COVID -19 haiguse põhjustatud eriolukorras toimetulekul

Selgitatakse välja koolieelsete lasteasutuste pedagoogide kogemused õppe- ja kasvatustöö läbiviimisel eriolukorras, kirjeldatakse lastevanemate ja lasteasutuse töötajate koostööd eriolukorra tingimustes, analüüsitakse pedagoogide infotehenoloogia vahendite kasutamist laste distantsõppes ja võrreldakse Eesti, Saksa, Soome ja Islandi uurimuse tulemusi ning töötatakse välja soovitused õpetajatele, lastevanematele jne.

Aino UgasteMaire TuulKaire KollomKerstin KööpSilvi SuurEvelyn Neudorf

Õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppe süsteemi arendamine

Õpetaja ja haridusasutuse juhi professionaalse arengu terviklik toetamine tuginedes kutsestandarditele ja kompetentsimudelitele.

Grete Arro
Kati Aus
Kätlin Vanari
Eve Eisenschmidt

Kõrgete õpitulemustega riikide haridussüsteemide võrdlev analüüs

Juhtumiuuringutes vaadatakse võtmeküsimusi ja dilemmasid, millega iga riik oma süsteemide kujundamisel kokku puutub, analüüsitakse seda, kuidas neid lahendatakse ja uuritakse, mil määral on need lahendused praegu või tulevikus edukad või mitte.

Eve EisenschmidtKätlin VanariMati Heidmets

Strateegilise partnerluse eesmärk on toetada eetilist ja uurimuslikku lähenemist klassiõpetajate hariduses ühistegevuste ja akadeemilise personali ning õpetajaks õppivate üliõpilaste professionaalse arengu kaudu. Eetiline ja uurimuslik lähenemine hõlmab õppeaineid lõimivat üldõpetust ja õppimist avatud õppekeskkondades.

Inge TimoštšukAnne UusenHelene UppinAnne-Mai NäkkMari-Liis LindTähti Siinmaa

1. ja 2. klassi õpilaste pädevustestid

Projektis töötatatakse välja testide prototüübid 1. klassi õpilaste keele-, matemaatika- ja õpipädevuse ja 2. klassi õpilaste keele- ja matemaatikapädevuse hindamiseks.

Programmi koordineerib ����Ӱ�� Ülikool koostöös Startup Estonia, EdTech Estonia ja Haridus- ja Noorteametiga. Programmi käigus kohtuvad ettevõtted regulaarselt koolidega, kaasates arendusse ka õppijad. Harno on toeks programmis osalevatele haridusasutustele, Startup Estonia ja EdTech Estonia iduettevõtetele ning ����Ӱ�� Ülikool pakub osapooltele metoodilist ja didaktilist tuge ning toetab tõenduspõhisust koosloome protsessis. Iga meeskonda toetab ülikoolist mentor, kes aitab meeskondi kiirendada oma teenuse loomise protsessis.

Janika LeosteKairit TammetsMeril ÜmarikPirgit SillaotsElyna HeinmäeLinda Helene SillatKatrin Männik

ALPA Kids digiõppemängudest andmekogumise nõustamine personaliseeritud õpiraja prototüübi ettevalmistamiseks, esimene etapp

ALPA Kids digiõppemängudest andmekogumise nõustamine personaliseeritud õpiraja prototüübi ettevalmistamiseks.

Minu tulevikukolleeg robot

TLÜ EDUSPACE laborile luuakse 2021. aastaks võimekus pakkuda mitte-IKT õppekavadel õppivatele üliõpilastele tehisintellekti (AI) kasutamist tutvustavaid praktikume. Lihtsatele AI-robotitele luuakse käitumismudelid, mis aitavad mõista seda tüüpi robotite rakendamist klassiruumis.

Projekti kokkuvõtteks valmis IT Akadeemia toel selle kohta, millist rolli hakkavad (või võiksid hakata) robotid tuleviku hariduses mängima. Projekt andis sisendi järgmisele uurimisprojektile “ Õppimine ja õpetamine ülikoolis. Uute tehnoloogiate ja meetodite integreerimine ülikooli õppes”.

EDUSPACE interdistsiplinaarse uurimisrühma loomine tehnoloogiaga toetatud õppimise ja õpetamise uurimismeetodite ja -instrumentide väljatöötamiseks

Projekt toetab TLÜ haridusuuenduse fookusvaldkonna tegevust, kus õppimine ja õpetamine igal haridustasemel peaks toetama muutunud õpikäsituse rakendamist ning kohanemist uuenenud ja kiirelt muutuva infokeskkonnaga. Loodav interdistsiplinaarne uurimisgrupp toetab tõenduspõhise tehnoloogiaga rikastatud haridusuuenduse haridusasutusse jõudmist ja selle jätkusuutlikku rakendamist. 

Distantsõppe õppijale sobivuse hindamine ja kohandamine ülikoolides elukestva õppe kontekstis

Seoses COVID-19 leviku ja eriolukorraga seotud massilisele distantsõppele üleminekuga kõrghariduses on tekkinud suurepärane olukord hinnata distantsõppe tõhusust ja sobivust erinevatele õppijatele ning leida lahendused õppe tõhustamiseks ning õppijate kaasamist toetavate meetmete väljatöötamiseks.

Tehnoloogiaga toetatud distantsõppe praktikad, tõhusus ja väljakutsed Eesti üldhariduskoolides

Uuringu eesmärk on kaardistada Eesti üldhariduskoolides 2020. aasta kevadel aset leidnud distantsõppe korraldus, selle tõhusus ja väljakutsed organisatsioonis juhtide, õpetajate ja õppijate tasandil. 

Eesti täiskasvanute koolitajate kompetentside avaldumine digikeskkonnas toimuvatel koolitustel ja nende koolitusvajadus

Uuring tulemusena on välja selgitatud Eesti täiskasvanute koolitajate kompetentsid ja tegevusnäitajate avaldumine koolituste läbiviimisel digikeskkonnas;  loodud terviklik ettekujutus koolitajate koolitusvajadusest, lähtudes riiklikust täiskasvanute koolitaja kutsestandardis 6. taseme kompetentsidest ja digipädevusmudelist DigCompEdu ning välja selgitatud koolitusasutuse pidajate ja koolitajate teadlikkus ning ootused EPALEle kui professionaalse arengu keskkonnale.

Digiõppevara kogumik STEAM K12

Eesmärk on anda õpetajakoolituse eriala üliõpilastele oskus kasutada erinevaid STEAM-õppe lähenemisi (robootika, sensorid, virtuaal- ja liitreaalsus, elektroonika, statistika aine rikastamiseks tehnoloogiaga). Üliõpilased õpivad kasutama vahendeid kaasaegsete õpimeetodite rakendamiseks ja õpitulemuse mõjutamiseks.

Kogemusõpe avatud õpikeskkonnas

Projektis koostati ülevaade avatud õppekeskkondades aktiivset õppimist toetavatest tegevustest ning nende juhtimisest. Ülevaade sisaldas teoreetilist analüüsi ja praktilisi lahendusi, mille väljatöötamiseks rakendatakse juhtumiuuringu formaati.

Inge TimoštšukHelene UppinAnne-Mai Näkk

1. ja 2. klassi õpilaste pädevustestid

Töötatakse välja testide prototüübid 1. klassi õpilaste keele-, matemaatika- ja õpipädevuse ja 2. klassi õpilaste keele- ja matemaatikapädevuse hindamiseks.

Piret SoodlaEve KikasMairi Männamaa

Ettevõtliku kooli standardi parendamise eksperthinnang ja analüüs

Ettevõtliku kooli standardi parendamise eksperthinnang ja analüüs.

Eve EisenschmidtKätlin VanariMarika Kutškova

Eesti täiskasvanute koolitajate kompetentside avaldumine digikeskkonnas toimuvatel koolitustel ja nende koolitusvajadus

Uuringu tulemusena on välja selgitatud Eesti täiskasvanute koolitajate kompetentsid ja tegevusnäitajate avaldumine koolituste läbiviimisel digikeskkonnas;  loodud terviklik ettekujutus koolitajate koolitusvajadusest, lähtudes riiklikust täiskasvanute koolitaja kutsestandardis tase 6 kompetentsidest ja digipädevusmudelist DigCompEdu ning välja selgitatud koolitusasutuse pidajate ja koolitajate teadlikkus ning ootused EPALEle kui professionaalse arengu keskkonnale.

Katrin Karu
Linda Helene SillatEsta KaalSigrid Aruväli

Kujundades noorsootöötajaid formaalse hariduse kaudu

Analüüsitakse noorsootöötajaks õppimise võimalusi koos õppekavadega Eestis, Iirimaal, Walesis ja Makedoonias ning koostatakse juhised aja- ja asjakohase noorsootöö õppe korraldamiseks. Projekti laiem eesmärk on suurendada noorte ligipääsu kvaliteetsele noorsootööle Euroopas.

Lianne TederTanja Dibou

Tehnoloogiaga toetatud distantsõppe praktikad, tõhusus ja väljakutsed Eesti üldhariduskoolides

Kaardistatakse Eesti üldhariduskoolides 2020. aasta kevadel aset leidva distantsõppe korraldus, selle tõhusus ja väljakutsed organisatsioonis juhtide, õpetajate ja õppijate tasandil. 

Piret SoodlaKairit TammetsEve EisenschmidtTimo Tobias LeyTerje VäljatagaMart LaanpereElina Malleus-KotšegarovMari-Liis Kaldoja

Õpperoboti Bee-Bot võimalused autismispektrihäirega laste sotsiaalsete oskuste arendamisel

Uuring viiakse läbi 5-aastaste autismispektrihäirega lastega, kelle on raskusi sotsiaalse suhtlemise ning verbaalse ja mitteverbaalse kommunikatsiooniga. Uuringu eesmärgiks on teada saada, kuidas roboti kaasamine õppetöösse aitab kaasa sotsiaalsete suhete arengule.

Tiiu Tammemäe
Janika Leoste
Getter Eskla

Digiõppevara kogumik STEAM K12

Õpetajakoolituse eriala üliõpilastele antakse oskus kasutada erinevaid STEAM lähenemisi: robootika, sensorid, virtuaal- ja liitreaalsus, elektroonika, statistika aine rikastamiseks tehnoloogiaga. Üliõpilased õpivad vahendeid kasutama kaasaegsete õpimeetodite rakendamiseks ja õpitulemuse mõjutamiseks.

Janika Leoste
Mihkel Kangur
Mari-Liis Lind
Maire Tuul
Külli Kori
Tiia Õun
Kätlin Vanari
Grete Arro
Inge Timoštšuk
Kadri Mettis
Elyna Heinmäe
Anastassia Skiperskaja

EDUSPACE haridusteenuse prototüübi arendamine

Haridusteenuse prototüübi loomine, mis aitab liitreaalsuse vahendusel Eesti loodust alus- ja alghariduse tasemel õppijatele paremini tutvustada.

Janika Leoste
Maire Tuul
Tiia Õun