����Ӱ��

Tegemist oli juba teise sellelaadse kohtumisega ning seekord võeti fookusesse noorsootöötajate kvalifikatsiooninõuete vajadus ja hiljutine meediakajastus selle ümber. Lisaks ka noorsootöös toimuv õppimine. Kohtumisel tutvustas Annabel Vaarma Pernova Hariduskeskuse tööd, loodusmaja suurepärast keskkonda ning ühtehoidvat kollektiivi. Kuna Pärnus töötab ka teisi noorsootöö korralduse vilistlasi, siis oli arutelu mitteformaal- ja formaalhariduse lõimimise võimalikkusest Pärnu näidetel mitmekülgne ja rikastav. Pärnu näiteid jagasid veel Kristel Kallau, Erki Melts ja Cerda Männiste.

Seejärel arutleti 21. märtsil Postimehes ilmunud artikli üle, kus noorsootöö arengut valdkonna eest vastutava ministri silme läbi nähti kitsalt laagrite ja malevate korraldamisena ning sellele järgnenud tulist, aga sisukat arutelu sotsiaalmeedias. Vastukajana ilmus 29. märtsil Postimehes arvamusartikkel noorsootöötajate kvalifikatsiooninõuete vajalikkusest ning valdkonna usaldusväärsusest.

Ühiskonnas tekkinud arutelude tulemusena toimus 4. aprillil haridus- ja teadusministeeriumis  kohtumine noortevaldkonna ja huvihariduse katuseorganisatsioonide esindajatega, kus ühise sõnumina toodi lauale viis keskset teemat, mis puudutasid osalusdemokraatia tugevdamist, noorsootöö seaduse kaasajastamist, noortega töötavate spetsialistide väärtustamist ning noortevaldkonna süsteemset ja koordineeritud juhtimist. Pärnusse kogunenud noorsootööjuhid ja -uurijad pidasid kvalifikatsiooninõuete kehtestamist väga oluliseks noortevaldkonna jaoks. Otsustasime järgmise sammuna koondada kogu argumentatsiooni ja jagada seda omavalitsustega, et liikuda üheskoos soovitud sihi suunas.

Kohtumise teine teema oli õppimine noorsootöös. Järva Valla Noorsootöökeskuse juhataja Aune Suve-Kütt tutvustas noortekeskustele loodud mitteformaalõppe teenuse standardi tööversiooni, mis töötati välja koolitusprogrammi “Kvaliteetsed noortevaldkonna teenused” raames. See oli sissejuhatuseks elavale arutelule gruppides, mille käigus tuli eriliselt esile informaalse õppimise väärtus, mida nähti kui vundamenti eesmärgistatud ja enesejuhitud õppimisele, arengule ja eluteel navigeerimisele noorte vaates. Väärtustati noorsootöö turvalist ja kõiki noori aktsepteeriva keskkonna loomist ning noorsootöötaja olulist rolli mentorina, usaldusväärse täiskasvanuna, õppimise mõtestamise ning arengu toetajana. Vilistlased ja magistrandid kavandasid teemakohase artikli ühiskirjutamise ja järgmise kohtumise suve lõpuks.

Kõik ����Ӱ�� Ülikooli noorsootöö korralduse magistriõppe vilistlased on oodatud järgmistel kohtumistel kujuneva praktikakogukonnaga liituma!

Rohkem infot:

Ilona-Evelyn Rannala
ilona-evelyn.rannala@tlu.ee

Kirja aitas panna:
Aune Suve-Kütt
aune.suve-kutt@jarvanoored.ee