ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Õ±è±è±ð±¹´Ç°ù³¾i kirjeldus

• Kestus: 2 aastat
• Õ±è±è±ð±¹´Ç°ù³¾: sessioonõpe

Õppetöö sessioonõppes toimub kaks korda kuus, enamasti reedest pühapäevani ja viis korda aastas nädalaste õ±è±è±ð²õ±ð²õ²õ¾±´Ç´Ç²Ô¾±»å±ð²Ô²¹. Lisaks on vaja sooritada 6 praktikapäeva koolides neljapäeviti või reedeti esimese õppeaasta mõlemal semestril.

Esimene sessioon on augusti viimasel nädalal, õpperühm TSKOM-1 ASIO-tunniplaan.

Peaerialad

Kehakultuuri õpetaja õppekava sisaldab kolme suuremat osa, milleks on pedagoogiline koolitus, erialaained ja koolipraktika. Õppekava täitmine lõpeb mahuka magistritöö koostamisega, mille eesmärgiks on arendada kriitilist ja analüütilist mõtlemist ning põhjendatud otsuste tegemist.

Pedagoogika moodul valmistab tudengi ette kooliõpetajatööks ja õpetab teda hakkama saama erinevate õpilastega varieeruvates tingimustes.

Erialaained võib jagada kaheks. Esimene osa täiendab õppuri didaktilisi oskusi kehalise kasvatuse õpetamisel ja teine osa annab lisateadmisi inimese keha toimimise ning treeninguga kaasnevate ohtude kohta. Valikainete puhul saab tudeng ise otsustada kas arendab lisaks veel oma treenerioskusi või täiendab ennast ürituste korraldamise alal.

Praktika

• Esimese õppeaasta praktika toimub aine Liikumisõpetuse didaktika ja praktika I ja II raames sügissemestril auditoorselt ja ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli partnerkoolides, kevadsemestril rakendub koostöine õppimine õpetajana töötava tudengi koolis. Ãœliõpilane täidab erinevaid vaatlusülesandeid ning väikesemahulisi praktilisi ülesandeid oma või kaasüliõpilase praktikakoolis.
• Teise aasta praktika ehk põhipraktika periood on nii sügis- kui ka kevadsemestril 4-6 nädalat. Põhipraktika I:  oktoobri lõpp - november ja Põhipraktika II: jaanuari lõpp - veebruar. Praktikale minnes on vaja esitada tervisetõend.
• Ãœldinfo õpetajakoolituse praktika kohta.

Olulised erialaained

• Liikumisõpetuse didaktika ja praktika I ja II - on nii öelda A & O õppeaine, selleks, et saada kehalise kasvatuse / liikumisõpetuse õpetajaks. Selle läbimine annab palju ideid, oskusi ja teadmisi tulevases õpetajatöös hakkama saamiseks.
• Spordibioloogia - vaatleb inimorganismi kui arendatavat substraati. See aine käsitleb organismi võimekuse võimalusi ja analüüsib selle suunamist läbi treeningprotsessi.
• Sportliku treeningu õpetus - käsitleb kõike, mis on treeninguga seotud, nagu koormused, väsimus ja taastumine. Koos õppejuga võetakse läbi kehalise võimekuse erinevad aspektid ning sportlase taktikaline ja tehniline ettevalmistus. Lisaks eelnevale õpetatakse siin ka treeningefekti testima ja analüüsima.
• Funktsionaalne hindamine ja vigastuste ennetus spordis - annab ülevaate vigastuste tekkimise põhjustest ja nende ennetamise võimalustest. Aga kui vigastus on juba juhtunud, siis siinne õpetus aitab neile oskuslikult läheneda ning teeb selgeks erinevate taastusrežiimide iseärasused ja võimalused.

Sisseastumiseksam koosneb kolmest osast:

1.        akadeemiline test - 30% 
2.        motivatsioonitest - 30%
3.        Ãµpetamise ülesanne - 40% 

Akadeemiline test hindab funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilis-loogilist ja ruumilist mõtlemist, eesti ja inglise keele oskust.

Motivatsioonitest hindab ettevõetud tegevuste lõpuleviimise järjekindlust. 

Õpetamise ülesandeks on konkreetse eesmärgiga liikumismängu läbiviimine. Teema selgub kohapeal loosimise teel. Hinnatakse erialaseid teadmisi, õppimise juhtimist, „õpilase“ arengu toetamist ja sotsiaalseid oskusi ning omadusi.

Akadeemiline test, motivatsioonitest ja õpetamise ülesanne kokku annavad 100% vastuvõtueksamist. Akadeemilisel testil läheb arvesse õigete vastuste osakaal maksimumpunktidest. Motivatsiooni testil on samuti oma punktiskoor, mille osakaal läheb lõpptulemuse arvestusse. Õpetamise ülesandel annab iga eksamikomisjoni liige iga alaosakohta hinnangu 10-palli skaalal. Need liidetakse kokku ja summa moodustab osakaalu lõppeksami tulemusest.

Indrek Rannama

Spordibioloogia dotsent

Indrek Rannama on nii teadur kui ka õppejõud. Tal on head teadmised ning kompetents treeneritöö valdkonnas ja ta on suurepärane kinesioloog ning biomehaanik . Tema juhatab meie Kinesioloogia uuringute keskust ning õpetab üliõpilastele sportlaste treenimise ja testimisega kaasnevaid nüansse.

Eesti Teadusinfosüsteemis: 

Saima Kuu

terviseteaduste lektor

Alates 2015. aastast on Kehakultuuri õpetaja eriala õppekava juht Saima Kuu. Lisaks õppekava eest vastutamisele, õpetab ta inimese anatoomiat ja füsioloogiat ning jagab teadmisi ka kvantitatiivsete uurimismeetodite kohta. Saima teadustöö valdkonnaks on eelkõige kehaline aktiivsus ja kehaline võimekus ning tervisega seotud näitajad.

Eesti Teadusinfosüsteemis:

Kirsti Pedak

Liikumisteaduste nooremlektor

Kirsti Pedaku lemmikuks on füsioteraapia ning kogu tema poolt õpetatav temaatika on seotud inimese tugi-liikumiselundkonna arendamise ja töökorras hoidmisega. Kirsti on nii teoreetik kui ka praktik. Õppejõuna on ta alati naerusuine, energiline ja asjatundlik.

Eesti Teadusinfosüsteemis: 

Eneli Põld-Mändlo

Liikumisõpetuse didaktika õpetaja

Eneli Põld on suurte kogemustega kehalise kasvatuse õpetaja. Oskab hästi keskenduda eesmärgile ja tegutseda lähtuvalt ülesannetest. Õpilaste õpetamisel ja kehalises kasvatuses peab ta oluliseks ülesande tähtsuse välja toomist ja selle kasu põhjendamist. Ta suunab õpilasi paremale eneseväljendusele nii sõnas kui kirjas. Eneli peamisteks õppeaineteks on Kehalise kasvatuse didaktika ning pedagoogiline Praktika.

Eesti Teadusinfosüsteemis: 

Kersti Sirel

Korvpalli didaktika teenekas lektor

Kersti Sirel on staažikas korvpalli õppejõud. Tema käe all on TLÜ esindusnaiskond toonud koju mitmed meistritiitlid. Kersti toetab õpetajakoolitust ja õpetajaks õppivate tudengite loovust. Ta ütleb, et: „Õpetaja peab õpilastega suhestuma. Ta peab õpilast toetama, kiitma, laitma ja õpetama."

Silmapaistvad vilistlased

Kuidas sünnivad tippsportlased?

Mis materjalist on nad tehtud? Seda teavad meie vilistlased Mart Markus ja Juhan Salm - Mart koolitab järelkasvu kiiruisutajatele ning Juhan vormib uusi tulevasi tippvehklejaid. .

Madis Kallas

Kehakultuur BA 2004. Kurssaare linnapea, endine mitmevõistleja ja poliitik.

Kehakultuuri erialal omandasin lisaks erialastele teadmistele spordijuhi, õpetaja ja treeneri tööks, ka väga palju oskusi keerulistes situatsioonides läbilöömiseks oma praeguses ametis Kuressaare linnapeana.

Kehakultuuri teaduskonnas omandasin, lisaks erialastele headele teadmistele, mõneti ootamatult väga palju juhtimisalaseid oskusi ja organiseerimisvõimet ning linnapea ametis on omandatud oskustest ja teadmistest olnud väga palju kasu keerulistes situatsioonides, suurtes reformides, inimeste juhtimises ja pingelistes olukordades.

Rain Rosin

Kehakultuuri õpetaja BA 2000. EfTEN Capital haldusjuht.

Kus iganes spordikaugele erialale elutee Teid viib, aitab pedagoogiline haridus end mentorina teisi juhendades ja juhtides kindlana tunda ning annab esinemisjulguse. Süvateadmised tervisest on päästnud pingelistel perioodidel nii enda, oma pere, kui kolleegid sõna otseses mõttes haiglaravist. Lisaboonusena jääb sportimisharjumus, mis säilitab alati kaubandusliku välimuse.

Kristjan Port – spordipedagoog, spordibioloogia dotsent, SA Eesti Antidopingu nõukogu liige.

Veiko Rohunurm – ÌìÃÀÓ°ÊÓ Südalinna Kooli direktor.

Indrek Rannama – TLÜ spordipedagoogika teadur ja jalgrattatreener.

Kirsti Pedak – TLÃœ erikehakultuuri lektor ja füsioterapeut. 

Martti Raju - EOK, spordidirektor

Millistel erialadel võib tööd leida?

Kehakultuuri õpetajakoolitus annab suurepärase ettevalmistuse igas vanuses liikuja juhendamiseks ja paremale sportlikule tulemusele suunamiseks. Lõpetajad oskavad hinnata liikumisharrastaja võimekust ning lähtuda tema treenimisel individuaalsetest iseärasustest. Tänu pedagoogilistele oskustele tulevad meie lõpetajad toime väga erinevate õppurite juhendamisega. Nad on oma töös loovad ja isikupärased ning annavad head eeskuju oma jüngritele.

Kehakultuuri õpetajakoolituse lõpetajad töötavad väga varieeruvatel ametikohtadel.

• kehalise kasvatuse õpetaja
• ±ô¾±¾±°ì³Ü³¾¾±²õõ±è±ð³Ù²¹Âá²¹
• direktor
• treener
• teadur
• dotsent
• lektor
• jm.

·¡»å²¹²õ¾±Ãµ±è±è¾±³¾¾±²õ±¹Ãµ¾±³¾²¹±ô³Ü²õ±ð»å

Õ±è±ð³Ù²¹Âá²¹°ì´Ç´Ç±ô¾±³Ù³Ü²õe lõpetanuid ootab koolides avar tööpõld alati lugupeetud ja armastatud õpetajana. Kehakultuuri magistrid leiavad tööd ka treenerina ning spordiürituste korraldajatena. Teadustöös edukamatel on võimalus jätkata õpinguid ka doktoriõppes.

Viimaste aastate märkimisväärsed uuringud

• " ÌìÃÀÓ°ÊÓ Spordikooli noorsportlaste tugilihaskonna seisundi ja kehalise võimekuse testimine." Vastutav uurija: Boriss Bazanov.
• GoGreenRoutes projekti raames uuring „Õues toimuva kehalise tegevuse kasulikkus tervisele“. Sügis 2023. Vastutav uurija: Triin Rääsk.
• „Eesti koolinoorte kehalise võimekuse testimise ja liikumisaktiivsuse ning seda mõjutavate tegurite uuring, 2021“. Vastutav uurija: Saima Kuu
• "Kaasaegsete tehnoloogiliste vahendite valideerimine ja rakendamine Eesti koondise tasemel jalgratturite treeningprotsessi juhtimiseks ja individualiseerimiseks." Vastutav uurija: Indrek Rannama
• "Eesti jalgrattakoondiste sportlaste funktsionaalse ja erialase võimekuse hindamine ja jälgimine Tokyo olümpiamängudele kvalifitseerumise ja tiitlivõistlusteks ettevalmistuse perioodil". Vastutav uurija: Indrek Rannama
• "Noorvõrkpallurite kehaehituse ja kehaliste võimete hindamine eesmärgiga selgitada välja perspektiivikamad noorvõrkpallurid Eestis." Vastutav uurija: Raini Stamm
• "Jalgpallurite kehalise töövõime testimine". Vastutav uurija: Mikola Misjuk
   

Silmapaistvad tudengitööd

• Liina Luik. Juhendaja: Katrin Poom-Valickis. Aktiivsus- ja tähelepanuraskustega õpilaste toetamine liikumisõpetuse tunnis. 2024
• Tiina Veider. Juhendajad: Anna-Liisa Jõgi ja Boriss Bazanov, Kaasav kehaline kasvatus põhikoolis - õpetajate tajutud tugi, enesetõhusus ja hoiakud. 2023
• Reena Pärnat. Juhendaja: Indrek Rannama. Kehaasendi stabiilsus sportvibulaskmises ning selle seos sportlase väsimuse ja treeningkogemustega. 2023
• Rebecca Lamberg. Juhendaja: Joe Noormets. Lood kehalisest kasvatusest: tunni sotsiaalne keskkond õpilaste mina-käsitluse ja liikumismotivatsiooni kujundajana. 2023
• Mark Kristjan Pitk. Juhendaja: Raini Stamm. Eesti koondise võrkpallurite pallingute analüüs 2021. aasta Euroopa MV finaalturniiril ning pallingute võrdlus 2019. aasta Euroopa MV finaalturniiriga. 2022
• Berit Betten Gulfia Naarits. Juhendaja: Joe Noormets. III kooliastme õpilaste ja kehalise kasvatuse õpetajate väärtussüsteem kehalise kasvatuse ja spordi kontekstis. 2021
• Olga Peerandi. Juhendaja: Boriss Bazanov, Dünaamilise tasakaalu näitajate analüüs erinevate spordialadega tegelevate noorsportlase seas. 2020
• Mariliis Ojaperv. Juhendaja: Eneli Põld-Mändlo. Kehalist aktiivsust ja energiakulu mõjutavad faktorid kehalise kasvatuse tunnis erineva üldise füüsilise vastupidavusega 3.-7. klassi õpilastel. 2018

Huvitavamad artiklid viimastelt aastatelt

• Bazanov, Boris; Pedak, Kirsti; Rannama, Indrek (2019). Relationship between musculoskeletal state and vertical jump ability of young basketball players. Journal of Human Sport and Exercise, 14 (Proc4, 33), 724−731.
• Stamm, R., Rogenbaum, L., & Stamm, M. (2020). Life quality of injured defence forces veterans who play sitting volleyball. Papers on Anthropology, 29(1), 73-85.
• Misjuk, M., & Rannama, I. (2022). The effect of muscular strength and strength asymmetry on jumping height in soccer players. Isokinetics and Exercise Science, 30(1), 53-60.
• Reinpõld, K., & Rannama, I. (2023). Oxygen Uptake and Bilaterally Measured Vastus Lateralis Muscle Oxygen Desaturation Kinetics in Well-Trained Endurance Cyclists. Journal of Functional Morphology and Kinesiology 8(2), 64.
• Rannama, I., Zusa, A., & Latash, M. L. (2023). Unintentional force drifts in the lower extremities. 241(5), 1309-1318.
• Reinpõld, K., Rannama, I., & Port, K. (2024). Agreement between Ventilatory Thresholds and Bilaterally Measured Vastus Lateralis Muscle Oxygen Saturation Breakpoints in Trained Cyclists: Effects of Age and Performance. Sports 12(2), 40.

Raamat õpetajatele

•  Raini Stamm. 100 mängu ja testid võrkpallitreeneritele ja liikumise õpetajatele.  2020.

Ãœhe minuti loengud

Instituudi õppetööväline akadeemiline elu

Tudengite õppetöövälist akadeemilist elu kujundavad enamasti  ja . Väljaspool õppetööd on sagedasemateks ajaveetmise võimalusteks osalemine Ãœlikooli esindusrühmades, mis tegelevad peamiselt spordi (esindusvõistkonnad), tantsu ja lauluga.

Kehakultuuri eriala tudengid võtavad traditsiooniliselt osa nii Ãœliõpilaste suvemängudest kui ka Ãœliõpilaste talimängudest. Omal initsiatiivil kopereeruvad kehakultuuri tudengid rekreatsioonikorralduse eriala tudengitega erinevate ürituste, mis on eelkõige seotud aktiivse vaba aja veetmisega, organiseerimisel, korraldamisel ja läbiviimisel. 

õppekava juht: saima Kuu