Keskkonnaajaloo Keskuse seminar
20.09.2012 kell 15.00 - 15.00
Lisa kalendrisse
iCal calendar
Neljapäeval, 20. septembril algusega kell 14.00 toimub Ajaloo Instituudi
nõutoas Keskkonnaajaloo Keskuse (KAJAK) seitsmes seminar teemal "Pargid ja
nende puud", kus kõnelejateks on Eesti Maaülikooli metsandus- ja
maaehitusinstituudi teadur Heldur Sander ning TLÜ Ajaloo Instituudi
vanemteadur Ants Hein. Seminari teemaks on võõrtaimede introdukstioon
Eesti parkidesse ning inglise stiilis parkide teke Eestis.Autorite
ettekannete lühikokkuvõtted leiate teate allosast.Kõik huvilised on
oodatud!Heldur Sander, "Võõrpuittaimede introduktsioon Eestisse 19. ja
20. sajandil"Ettekandes käsitletaks võõramaiste puude ja põõsaste
sissetoomist. Nimetatakse tähtsamad uurijad. Tuuakse välja, palju võidi
neid kasvatada 18. sajandi lõpul; mis hakkas toimuma 19. sajandil. Milline
oli puude kasutusala - pargid, aiad, mõisakalmistud, puiesteed,
parkmetsad. Näidatakse millised oli levinumad võõrliigid, nende
osatähtsus pargikooslustes või üldse pargimaastikes, kuidas on kasvanud
liikide arv ja toimunud arvulised muutused ja suhtumine võõrliikidesse.
Nimetatakse suuremaid kollektsioonide. Peatutakse ka puittaimede
metsistumise teemal.Ants Hein, "Inglise stiilis parkide algus Eestis" Ikka
ja jälle on aedade ning parkide peale vaadatud kui paradiisi maapealsetele
peegeldustele. Ja täpselt nii nagu ettekujutus paradiisist aja jooksul on
muutunud, pole saanud muutumatuks jääda ka ettekujutus ideaalsest
pargist. Vabaplaneeringulise ehk nn inglise pargistiili ilmumine 18.
sajandil tähendas üht suuremat murrangut, mis aiakunsti ajaloos on üldse
aset leidnud – võrreldav peaaegu et ühest paradiisist lahtiütlemise ja
teise leidmisega. Kui senini oli püütud aia ja seda ümbritsenud maastiku
vahele seada selget piiri, siis uus stiil püüdis neid hoopis sulandada;
kui varasemad, matemaatilist korrapära ja hierarhilist ülesehitust
püüdlevad lahendused mõjusid seisusliku ühiskonnakorra võrdkujudena,
siis uue stiili kaudu püüeldi märksa üldisemate ideaalide poole.
Ettekandes leiavad valgustamist kaks Eestis kõige varemalt inglise
pargistiili põhimõtete järgi kavandatud parki: Vana-Vigala Hirveaed
(1760. aastate teine pool) ja Õisu Jõepark (1770. aastate algus).
nõutoas Keskkonnaajaloo Keskuse (KAJAK) seitsmes seminar teemal "Pargid ja
nende puud", kus kõnelejateks on Eesti Maaülikooli metsandus- ja
maaehitusinstituudi teadur Heldur Sander ning TLÜ Ajaloo Instituudi
vanemteadur Ants Hein. Seminari teemaks on võõrtaimede introdukstioon
Eesti parkidesse ning inglise stiilis parkide teke Eestis.Autorite
ettekannete lühikokkuvõtted leiate teate allosast.Kõik huvilised on
oodatud!Heldur Sander, "Võõrpuittaimede introduktsioon Eestisse 19. ja
20. sajandil"Ettekandes käsitletaks võõramaiste puude ja põõsaste
sissetoomist. Nimetatakse tähtsamad uurijad. Tuuakse välja, palju võidi
neid kasvatada 18. sajandi lõpul; mis hakkas toimuma 19. sajandil. Milline
oli puude kasutusala - pargid, aiad, mõisakalmistud, puiesteed,
parkmetsad. Näidatakse millised oli levinumad võõrliigid, nende
osatähtsus pargikooslustes või üldse pargimaastikes, kuidas on kasvanud
liikide arv ja toimunud arvulised muutused ja suhtumine võõrliikidesse.
Nimetatakse suuremaid kollektsioonide. Peatutakse ka puittaimede
metsistumise teemal.Ants Hein, "Inglise stiilis parkide algus Eestis" Ikka
ja jälle on aedade ning parkide peale vaadatud kui paradiisi maapealsetele
peegeldustele. Ja täpselt nii nagu ettekujutus paradiisist aja jooksul on
muutunud, pole saanud muutumatuks jääda ka ettekujutus ideaalsest
pargist. Vabaplaneeringulise ehk nn inglise pargistiili ilmumine 18.
sajandil tähendas üht suuremat murrangut, mis aiakunsti ajaloos on üldse
aset leidnud – võrreldav peaaegu et ühest paradiisist lahtiütlemise ja
teise leidmisega. Kui senini oli püütud aia ja seda ümbritsenud maastiku
vahele seada selget piiri, siis uus stiil püüdis neid hoopis sulandada;
kui varasemad, matemaatilist korrapära ja hierarhilist ülesehitust
püüdlevad lahendused mõjusid seisusliku ühiskonnakorra võrdkujudena,
siis uue stiili kaudu püüeldi märksa üldisemate ideaalide poole.
Ettekandes leiavad valgustamist kaks Eestis kõige varemalt inglise
pargistiili põhimõtete järgi kavandatud parki: Vana-Vigala Hirveaed
(1760. aastate teine pool) ja Õisu Jõepark (1770. aastate algus).