ÌìÃÀÓ°ÊÓ

 

Töötubades võib leida vastuseid muu hulgas sellistele küsimustele:

Kuidas alustada tõlkeprogrammi kasutamist? Mida teha tühja tõlkemäluga? Kuidas saada jalg ukse vahele? Milliste maksudega ja kuidas peab vabakutseline tõlkija arvestama? Mida uut ja vana oleks vaja teada ELi dokumentide tõlkimisest? Kuidas elada sisse sihtkeelsesse valdkonda ehk kuidas koostada korpust ja mis kasu sellest on? 

 

Konverentsi töökeeled on eesti ja inglise keel.

 

10.00–10.30 Registreerimine

10.30–10.45 Avasõnad

10.45–11.30 Kairit Sirts (Tartu Ãœlikooli arvutiteaduste instituut) – Masintõlge teoorias ja praktikas

11.30–12.15 Maarit Koponen (Turu Ãœlikooli humanitaarteaduskonna keele- ja tõlketeaduste õppetool) – What is the use of machine translation? Exploring the post-editing process

12.15–13.15 Lõuna

13.15–14.00 Tatjana Gornostaja (Tilde Company) – Terminology: New approaches to old challenges

14.00–14.45 Kirill Soloviev (ContentQuo) – Quality as a Tool and Tools for Quality

14.45–15.15 Kohvipaus 

15.15–17.00 Töötoad

 

Esinejate kohta saab täpsemalt lugeda  (pdf).

 

Iga töötuba kestab 45 minutit ning toimub kaks korda algusega kl 15.15 ja 16.15. Kõik töötoad toimuvad eesti keeles.

 

• Tõlkeprogrammid ja tõlkemälud (Reelika Saar, Tartu Ãœlikool)

Tõlketarkvara võib tõlkija tööd märkimisväärselt lihtsustada ja kiirendada ning selle kasutamine ei olegi nii keeruline, kui esmapilgul tundub. Töötoas näitame tõlkeprogrammi Memsource näitel, kuidas luua tõlkeprojekti, kuidas tekitada tühi tõlkemälu ja terminibaas ning neid kasvatada, kuidas juba olemas olevat tõlkemälu ja terminibaasi importida või eksportida ning tekste automaatselt joondada. Võimaluse korral võtke kindlasti kaasa sülearvuti, et kõike kohapeal kaasa teha.

• Kuidas alustada tõlkijakarjääri (Siret Laasner, NEON Translations)

Töötoas on kavas keskenduda tõlkijana alustamise ja järjepideva tegutsemise teemale. Esmalt anname põgus ülevaade tõlketurust ja tõlkijana töötamise võimalustest ning seejärel käsitleme tõlkija konkurentsivõime ja oskuste olulisi aspekte, mida töösuhetes hinnatakse.

• Euroopa Liidu dokumentide tõlkimisest (Mai Lehtpuu, Euroopa Komisjon)

Räägime sellest, millele tuleks ELi dokumentide tõlkimisel eelkõige tähelepanu pöörata, millised on kõige sagedasemad eksimused ning millistest allikatest tuleks lähtuda. Selgitame eri tüüpi dokumentide iseärasusi ja räägime mõne sõnaga sellest, kuidas Euroopa Komisjon välistõlkeid hindab. 

• Kuidas koostada ja kasutada korpuseid (Marju Taukar, Tallinn Ãœlikool)

Selleks et sihtteksti lugeja/tellija oleks teksti üle rõõmus, tuleb kirjutada selline tekst, nagu ta on harjunud lugema. Seega peab tõlkija olema tuttav konkreetse valdkonna sihtkeelsete tekstidega. Et võimalikult palju teksti korraga läbi töötada, – või pigem, et selle tekstimassi läbitöötamist vältida ja vaid vajalik üles leida – võib koostada sobilikest tekstidest isikliku keelekorpuse ning selles vastavalt vajadusele erinevaid otsinguid teha. Töötoas proovime ühe konkreetse juhtumi põhjal kokku koguda keelekorpuse, seda vajaduse piires töödelda ning lõpuks tõlkimise abivahendina kasutada. Võtke kaasa oma sülearvuti ning laadige arvutisse vabavaraline programmi AntConc ning saate töötoas ise järele proovida.

 

Seminari korraldavad Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraat ja ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli humanitaarteaduste instituudi kirjaliku tõlke õppekava.

 

Täpsem info: jana.laurend@ec.europa.eu