Kestlik personalijuhtimine
Koolitus- ja konverentsikeskus
Personalijuhte ja valdkonna eksperte mõjutavad riigi tasandil kliimamuutustega kohanemise arengukavas seatud Eesti kliimapoliitika eesmärgid ning valdkondlikud strateegiad. Muutusi ja arendusi eeldatakse nii avaliku sektori asutustelt kui ka ettevõtetelt ja teistelt organisatsioonidelt.
-
Organisatsioonid on üha enam seotud vastutustundliku ja jätkusuutliku strateegia kavandamise ja paljud juba elluviimisega, mis tähendab kogu personalile olulisi muudatusi.
Personalijuht on oma tegevuse ja otsustega eeskujuks õppiva ja paindliku organisatsiooni kujundamisel. Seega sõltub nende inimeste teadmistest, kas ja millist tähelepanu pööratakse organisatsioonis kestlikkusele, kuidas valmistatakse koolitus-arendustegevuse kaudu ette teisi töötajaid.
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool ja Eesti Personalijuhtimise Ãœhing PARE kutsuvad osalema mikrokraadiprogrammis
Kestliku personalijuhtimise (maht 13 EAP) perioodil 25.01.2024 kuni 13.06.2024, mille eesmärk on omandada teadmisi ja oskusi kestliku vaatenurga lisamiseks traditsioonilistele inimeste juhtimisega seotud praktikatele.
Programmi läbinud osaleja:
- teab ÜRO säästliku arengu eesmärke, Eesti kestliku ja kliimasäästliku arengu põhimõtteid
- tunneb parimaid praktikaid keskkonnamõjude vähendamiseks ja koosloome võimalusi
- arvestab personalistrateegia loomisel elukeskkonna mõjusid ja kujundada kestlikkust väärtustavat organisatsioonikultuuri ja personalitööd
- kasutab innovatsiooni ja loovust edendavaid organisatsiooni arendamise meetodeid.
Mikrokraadiprogramm toimub ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli ja Eesti Personalijuhtimise Ãœhing PARE koostöös.
Vaata Maria Kütti videopöördumist
Keda ootame õppima?
Õppima on oodatud kogenud personalijuhid, kes organisatsiooni (nii ettevõtte kui ka asutuse) juhtkonna liikmena panustavad kestlike strateegiate loomisesse; samuti juhtimiseksperdid, coach’id ja mentorid, kes toetavad organisatsioone kestlike strateegiate loomisel, väärtustades seejuures inimkapitali rolli ja mõju.
Mida mõtleme kestliku personalijuhtimise all?
Kestlik personalijuhtimine (green või ka sustainable human resource management) on määratletud kui traditsiooniliste personalipraktikate (näiteks koolitus ja tulemuslikkuse juhtimine) joondatus keskkondlike poliitikate ja eesmärkidega. Näiteks viiakse läbi keskonnateadlikkuse koolitusi, seatakse eesmärke jätkusuutlikkusele või tasustatakse töötajaid kestlikkuse põhimõtete järgimise eest. Kestlikkuse vaatenurga lisamine personalipraktikatele eeldab arusaamist organisatsiooni ja tema keskkonna hetkeolukorrast ja arengutest, samuti tööturu ja iseäranis uute põlvkondade ootustest organisatsiooni panusele elukeskkonna hoidmisel.
Personalijuhte ja valdkonna eksperte mõjutavad riigi tasandil kliimamuutustega kohanemise arengukavas seatud Eesti kliimapoliitika eesmärgid 2030 ning valdkondlikud strateegiad. Muutusi ja arendusi eeldatakse nii avaliku sektori asutustelt kui ka ka ettevõtetelt jt organisatsioonidelt. Globaalse haardega konsultatsiooniettevõtte McKinsey t raamistiku kohaselt peaksid mis tahes valdkonna professionaalid arvestama oma töös uuenduslikke lahendusi luues organisatsiooni sihi, ambitsioonide ja inimeste heaolu kõrval ka planeedile osutatavate mõjudega. Personalitöö valdkonna professionaalid on olemuselt enim orienteeritud töötajate arengule ja heaolule, nad oskavad arvestada organisatsiooni majanduslike võimalustega ja panustada missiooni-visiooni elluviimisesse, kuid kestlik mõtteviis on alles kujunemise faasis. Kavandatav mikrokraadiprogramm võimaldab seda tühimikku täita.
Milline on kasu osalejale?
- Programmi keskmes on inimesed ehk saad teada, kuidas nügida organisatsiooni kestlikkuse suunas inimeste juhtimise vahenditega.
- Saad kestlikkuse teemast tervikliku ülevaate alates EL poliitikast kuni uuenduslike lahenduste loomise ja muudatuste elluviimiseni.
- Omandatud teadmised võimaldavad sul rääkida kestlikkuse teemadel kaasa ettevõtte või asutuse strateegilise juhtimise tasemel.
- Koos õpib seltskond kogenud (personali)juhte, kes on kõik sama asja eest väljas ehk peavad kestlikkuse teemat oluliseks.
Õppekava sisu ja ajakava
Kestliku personalijuhtimise mikrokraadiprogrammi maht on 13 EAPd (sh. 128 ak. tundi kontaktõpet) ja programm kestab 1 semester.
Mikrokraadiprogramm koosneb viiest moodulist:
- 3 EAP
- 1 EAP
- 3 EAP
- 3 EAP
- 3 EAP
Kestliku personalijuhtimise mikrokraadiprogramm toimub perioodil 25. jaanuar 2024 – 13. juuni 2024.a neljapäeviti kontaktõppena ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis (paaril korral toimub koolitus ka Zoom keskkonnas).
Programmi läbiviimiseks on loodud kursus e-õpikeskkonnas Moodle, kuhu laetakse üles kursuse materjalid.
Vt Kestliku personalijuhtimise mikrokraadiprogrammi ajakava SIIT.
Mikrokraadiprogrammi läbinud sooritavad arvestuse ning saavad ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli täienduskoolituse tunnistuse mikrokraadi õppekava läbimise kohta. Arvestuse saamise eelduseks on osalemine vähemalt 80% kontaktõppes ning kõikide moodulite edukaks läbimiseks vajalike arvestuslike tööde sooritamine.
Koolitajad
Maria Kütt ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi °ìü±ô²¹±ô¾±²õõ±è±è±ðÂáõ³Ü»å ja tegutseb ka juhtimiskonsultandi, mentori, õppejõu ja koolitajana. Ta on Eesti Personalijuhtimise Ãœhing PARE juhatuse liige ning töötab Riigikantseleis tippjuhtide kompetentsikeskuse juhina.
Margus Vetsa on ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi keskkonnakorralduse lektor, kes tegeleb teemadega, mis on seotud jäätmete taaskasutamise ja materjalide raiskamise vähendamisega (ringmajandus).
Piret Vacht on ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli keskkonnakorralduse dotsent, kes on taustalt ökoloog. Tema õpetamiskogemus hõlmab keskkonnasäästlikkust, ringmajandust, keskkonnaharidust ja süsteemide kerksust puudutavaid teemasid. Ta on õpetanud looduspõhiste lahendustega ja mullastikuga seotud teemasid nii ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis, Eesti Kunstiakadeemias kui ka ÌìÃÀÓ°ÊÓ Tehnikaülikoolis ning panustanud ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli jätkusuutlikkuse teemadesse nii organisatsiooni kui ka õppetöö arendamise tasandil.
Johanna Vallistu on praktiliste tulevikeseire meetodite tutvustaja. Johanna on juhtinud Riigikogus Arenguseire Keskuses mahukaid stsenaariumiprojekte ning aidanud avaliku sektori organisatsioone disainmõtlemise ja tulevikumõtlemise praktiliste väljakutsetega Riigikantselei Innotiimis. Johannal on magistrikraad TalTech Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis tehnoloogia valitsemise erialal ja Sciences Po Lyonis poliitikate ja programmide hindamises. Hetkel on Johanna TalTechis doktorantuuris, kus ta uurib riikide tulevikuvalikuid digitehnoloogiate arenedes avalike teenuste ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas.
Katrin Aava on ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli personaliosakonna õppejõuarenduse ekspert. Ta on olnud kauaaegne eesti kommunikatsiooniõppejõud ja õpikute autor ning varasemalt töötanud ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli meedia ja kunstide instituudi dotsendina, lektorina ja koolitajana.
Mariia Chebotareva on Tartu Ülikooli majandusteaduskonna raamatupidamise nooremlektor. Tal on doktorikraad avaliku halduse ja riigi rahanduse alal, tema teadustöö hõlmab ettevõtete sotsiaalset vastutust ja rohelist raamatupidamist, omavalitsustevahelist koostööd, jätkusuutlikku regionaal- ja linnaarengut.
Eeldused programmi kandideerimiseks
Eesti keele oskus C1, inglise keele oskus vähemalt B2. Õpe on eesti keeles, kuid kasutatakse nii eesti kui ka inglisekeelseid materjale. Bakalaureusekraad või sellega võrdsustatud haridustase. Kasuks tuleb erialane kogemus: asjatundlikkus personalijuhtimise või juhtimise valdkonnas. Asjatundlikkus väljendub töökogemuses ja pidevas enesetäiendamises näiteks täiendkoolitustel, erialastes võrgustikes või arendustegevustes osalemise kaudu. Palume programmi kandideerides need aspektid oma dokumentides üheselt mõistetavalt välja tuua.
Mikrokraadiprogrammi kandideerimiseks palume motivatsioonikirja täita SIIN hiljemalt 11. jaanuariks 2024.