����Ӱ��

Kellele?

Mikrokraadiprogramm “Koolitusprotsesside juhtimine” on suunatud nii avaliku, era- kui ka kolmanda sektori organisatsioonide spetsialistidele ja juhtidele, kes oma rollides puutuvad kokku koolitus- ja arendustegevustega. 

Näiteks kuuluvad sihtgruppi:

• koolitajad ja andragoogid, täiskasvanuhariduse edendajad;
• koolitusspetsialistid ja -juhid;
• ��ǴDZ����ٳܲ���ٳٱ�õ���Ჹ��;
• haridusasutuste juhid;
• ettevõtete personalijuhid;
• haridusprojektide konsultandid ja juhid;
• e-õppe spetsialistid;
• koolitusmaterjalide loojad;
• �첹����ää������õ�ܲ��ٲ��Ჹ��.

Eeldused

Osalemise eeldus on keskharidus, valmisolek õppida koos tasemeõppe üliõpilastega ning töötada ingliskeelsete õppematerjalidega. Mikrokraadiprogrammi kandideerimiseks tuleb esitada motivatsioonikiri meiliaadressile viktoria.bubukin@tlu.ee

Kuidas?

Mikrokraadiprogramm koosneb kahest moodulist:

1. Täiendusõppe kursus Õpi ja õpeta: täiskasvanute koolitamine teoorias ja praktikas – õpitakse väikeses, ainult mikrokraadiprogrammis osalejatest koosnevas 10–15-liikmelises grupis.
2. Bakalaureusetaseme õppeaine Koolitustegevuse kavandamine, rakendamine ja hindamine (KAN6091.HR) – õpitakse koos tasemeõppe üliõpilastega.

Mikrokraadiprogrammi eesmärk ja õpiväljundid

Mikrokraadiprogrammi eesmärk on:

• õppida kujundama täiskasvanu õppimist toetavat õpikeskkonda nii koolitaja kui ka koolitusprotsessi juhi vaatest;
• õppida rakendama kaasavaid ja õpimotivatsiooni toetavaid lähenemisviise ja õppemeetodeid;
• luua võimalused õppimis-, koolitus- ja arendusprotsesside juhtimiseks ja arendustegevuseks eri sektorite organisatsioonides, võttes arvesse koolitus- ja tööturu olukorda.

Mikrokraadiprogrammi läbimise tulemusel õppija:

• teab koolitustegevuse põhimõtteid avalikus, era- ja kolmandas sektoris;
• toetab õppimise kultuuri kujunemist;
• teab andragoogika põhiprintsiipe ja toob näiteid nende rakendamisvõimalustest koolitustegevuses;
• koostab väljundipõhise õppekava, arvestades täiskasvanud õppija eripära, sobilikke õppemeetodeid ja õppimist toetavaid digivahendid;
• loob eesmärgipäraseid ja õppimist toetavaid õppematerjale ja õpikeskkondi, arvestades sihtrühma eripära ning grupidünaamikat;
• mõistab koolitusprotsessi süsteemse arendusprotsessina;
• oskab koolitusvajaduse analüüsi tulemustest lähtuvalt koolitust kavandada;
• mõistab koolitusprojekti kavandamise, läbiviimise ja hindamise teoreetilisi aluseid;
• kavandab ja hindab koolitusprojekte;
• kasutab asjakohaseid hindamis- ja tagasiside meetodeid õpitulemuste, õppeprotsessi ja enesehindamiseks.

Küsi lisa    Ole kursis haridusuuenduse uudistega 

Koolitajad

Kaire Povilaitis

Kaire Povilaitis on andragoog, täiskasvanute koolitaja (tase 7), ����Ӱ�� Ülikooli personaliarenduskeskuse juhataja ning haridusteaduste instituudi õppejõud. Tema koolitusvaldkonnad on seotud õppimise ja arenguga, õpetamisoskuste arendamisega, õppeprotsessi ülesehitamisega, sh haridustehnoloogia kasutamisega õppeprotsessis. Lisaks on Kaire Eesti Andragoogide Liidu asutaja ja eestvedaja.

Cynne Põldäär

Cynne on andragoog ja täiskasvanute koolitaja (tase 7) ning haridusteaduste instituudi õppejõud. Tal on täiskasvanukoolitaja kogemus aastast 2011 ning ta viib läbi koolitusi praktikajuhendamise, ettevõtluse, tööseadusandluse, projektijuhtimise, organisatsioonikäitumise, enesearengu ja täiskasvanute hariduse teemadel erinevates organisatsioonides/ettevõtetes, koolides ja lasteaedades. Cynne kuulub Eesti Andragoogide Liitu ning veab eest Läänemaa täiskasvanute koolitajate kogukonda.

Katrin Karu

Katrin Karu on töötanud õppejõuna ����Ӱ�� ülikoolis alates 1997. aastast ja on olnud üks andragoogika bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavade väljatöötaja. Katrin õpetab andragoogika valdkonna põhikursusi, näiteks andragoogika, andragoogi professioon, andragoogika praktikas, õppimine sotsiaalses perspektiivis ja grupi kontekstis. Katrin on ülikoolididaktika valdkonna koolitaja, arendaja ja uurija. Ta on üleülikoolilise õppejõudude professionaalse arengu toetamise eestvedaja koostöö rektoraadiga. Katrin on üks täiskasvanute koolitaja kutsestandardite arendajatest ja kutsehindaja. Teadusmagistrikraadi kasvatusteadustes omandas aastal 2001, uurides täiskasvanud õppijat, õppimist ja enesehindamist täienduskoolituses. Doktoritöös uuris ta üliõpilase õppimisarusaamasid andragoogilisest vaatest lähtuvalt.

Halliki Põlda

Halliki Põlda on töötanud ����Ӱ�� ülikoolis eesti keele ja kommunikatsiooni õppejõuna, hetkel töötab ta haridusteaduste instituudis elukestva õppe dotsendina. Ta õpetab hariduskommunikatsiooni ja üldise väljendusoskusega seotud õppeaineid, samuti täiskasvanukoolitust ja elukestvat õpet ning kvalitatiivanalüüsi hõlmavaid kursusi. Halliki lähtub õpetamisel andragoogilistest, täiskasvanud õppijat arvestavatest põhimõtetest ja väärtustab lisaks formaalõppele ka mitteformaalset õppimist. Ta rõhutab kõigi õppijate annete ja vajadustega arvestamist igapäevases õppes ning kasutab õppijate andeid ja nende annete arengut toetavaid õppemeetodeid.