Pilt

Koolituse kood HRC0555/1

Registreerimise tähtaeg

Maht 78 akadeemilist tundi (kontaktõpe 24 tundi, iseseisevõpe 54 tundi)

Koolituse hind TASUTA (koolituse eest tasub ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool)

Koolituse lõpetamisel väljastatav dokument TLÜ tunnistus

Koolitajad Aleksandra Ljalikova Terje Väljataga Merilyn Mersito Merike Saar Aigi Heero Kätlin Vanari

Koolitusjuht

Õppijat kaasav õppedisain keeleõppes III kooliastmes

Haridusteaduste instituut

-

Koolituse kood HRC0555/1

Registreerimise tähtaeg

Maht 78 akadeemilist tundi (kontaktõpe 24 tundi, iseseisevõpe 54 tundi)

Koolituse hind TASUTA (koolituse eest tasub ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool)

Koolituse lõpetamisel väljastatav dokument TLÜ tunnistus

Koolitajad Aleksandra Ljalikova Terje Väljataga Merilyn Mersito Merike Saar Aigi Heero Kätlin Vanari

Koolitusjuht

Koolituse eesmärk on kujundada arusaam tehnoloogiaga rikastatud õpetamisviiside rakendamise võimalustest keeleõppes õppijate kaasatuse suurendamiseks keeleõpetaja, haridustehnoloogi ja ülikooli õppejõudu koosloome ja koostöö abil.

 

³§¾±³ó³Ù°ùü³ó³¾?

keeleõpetajate (sh võõrkeele ja eesti keele teise keelena õpetajate) ja haridustehnoloogide paarid, kes plaanivad koostöös rakendada oma koolis digitehnoloogiaga rikastatud keeleõpet eesmärgiga toetada õppijate eneseregulatsiooni ja kaasatust õppesse.

Koolituse tulemusena õppija:

  • planeerib õppijakeskset õppedisaini õpperühma keeletasemest ja sihtkeele ainekava eesmärkidest lähtuvalt ja rikastab seda digitehnoloogiaga, mis toetab õppija eneseregulatsiooni;
  • tunneb ICAP teoreetilisi aluseid (Interactive-Creative-Active-Passive õppedisain), tunneb Oxfordi eneseregulatsiooni mudelit;
  • on võimeline tegema tõhusat koostööd võõrkeeleõpetajate, haridustehnoloogi ja ülikooli õppejõududega; arendab oma õpetamistegevust arendusuuringu meetodile toetudes.

Koolituse ajakava ja teemad:

AEG TEEMA
13.01.2023 Sissejuhatus, kaasatus õppeprotsessi, digitehnoloogia kasutamine keeleõppes Bax’i maatriks. Digitehnoloogia kasutamine keeleõppes: kogemuse jagamine (osalejad ja teised keeleõpetajad). Õppedisain, ICAP raamistik, näidisjuhtumite analüüs, uurimisinstrumendi tutvustamine.
23.01.2023 Töötuba 1: Õppedisaini väljatöötamine: ideekavandi loomine. Töötuba 2: Õppedisainide koosloome: ideekavandist tunnikavani.
27.01.2023 Töötoad 3 ja 4: Õppedisainide koosloome: õpitegevused ja keskkonnad
06.02.2023 Töötuba 5: Tutvumine väljatöötatud õppedisainidega. Töötuba 6: Õppedisaini analüüs, tagasisidestamine ICAP raamistikust lähtuvalt ja täiendamine.
07.02.2023 7. veebruar - 23. veebruar: õppedisainide katsetamine ja andmete kogumine koolides. Õppedisaini katsetamine koolis. Uuriv õpetaja andmete kogujana.
06.03.2023 6. märts - 12. märts Esitluse ettevalmistamine (õpetajad), andmete analüüs (uurijad)
13.03.2023 Tulemuste tutvustamine, kogemuse jagamine. Koostöise õpetamise refleksioon ja tulemuste arutelu. Osalemine uurimisrühma tegevustes.

Koolitajad

Aleksandra Ljalikova on prantsuse keele didaktika dotsent ning juhtivdidaktik TLÜ haridusinnovatsiooni keskuses. Pärast ÌìÃÀÓ°ÊÓ pedagoogikaülikooli lõpetamist (2000) on ta omandanud magistrikraadi Rouen’i ülikoolis (2002), seejärel doktorikraadi (cum laude) Jean Monnet' ülikoolis Prantsusmaal (2007) keeleteaduste alal  Tema doktoritöö on seotud väärtushinnangute konfliktidega välishindamises võõrkeeleõppes Eesti riigieksami näitel. Ta on GERFLINT-i liige (Rahvusvaheline Prantsuse Keele Teadus- ja Uuringuühing), kus ta on eelretsentseeritava rahvusvahelise ajakirja Synergies Pays riverains de la Baltique pea- ja/või kaastoimetaja. Aastal 2009 andis Prantsusmaa talle Prantsuse kunsti ja kirjanduse teenetemärgi rüütlikraadi.

 

 

 

 

 


Aigi Heero on saksa keele ja didaktika dotsent. ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis töötab ta alates 2002. aastast. Doktorikraadi on ta kaitsnud Saksamaal Freiburgi ülikoolis 2001. aastal. Tema tegevusvaldkondadeks on olnud peamiselt saksa keel, kirjandus ja kultuur varasel uusajal, uuem saksa kirjandus ning võõrkeeleõpe. Ta on end erialaselt täiendanud erinevate vahetusprogrammide raames Saksamaal Kieli, Erfurti, Würzburgi ja Marburgi ülikoolides ning viinud saksa keele ja kultuuri alast õpet läbi ka Saksamaal ja Hiina RVs. Aigi Heero on juhtinud kahte varase uusaja teemalist ETF grandiprojekti aastatel 2009-2016. Tema uurimisteemadeks on 17. sajandi ÌìÃÀÓ°ÊÓ kirjandus, kultuur ja koolielu, Saksa migratsioonidiskursus ning võõrkeeleõpe. Lisaks õppe- ja teadustööle on tema vahendusel ilmunud arvukalt tõlkeid nii eesti kui ka saksa keelde.

 

 

 


Merilyn Meristo on prantsuse keele dotsent. Lisaks prantsuse keelele koolitab ta tulevasi õpetajaid. Tema doktoritöö uuris algajate õpetajate töömotivatsioon, tööga rahulolu ja koolikliima tajumist. Sellega seonduvalt on tema uurimisvaldkondadeks jätkuvalt algajate õpetajate kohanemine koolis. Lisaks õpetajakoolitusele on Merilyn Meristo peamisteks uurimisvaldkondadeks võõrkeeleõppe didaktika (sh õpetajate digipädevused), erialane inglise keel, CLIL ja ja erinevad uurimismetoodikad. Ta on mitme õpetajauuringute valdkonna teadusajakirja retsensent.

 

 

 

 

 


Terje Väljataga on Ãµpikeskkonna uuringute vanemteadur. Tema peamisteks ülesanneteks on teadus ja arendusprojektide algatamine ning läbiviimine haridusinnovatsiooni ja -tehnoloogia valdkonnas erinevatel haridustasemetel nii formaalse kui ka mitteformaalse õppe kontekstis, õppetöö bakalaureuse ja magistriõppe õppekavadel ja magistri- ja doktoriõppe projektide juhendamine.

 

 

 

 

 

 


Kätlinil on magistrikraad kasvatusteadustes ja sotsioloogias. Ta on kasvatusteaduste doktorant ja ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli haridusinnovatsiooni keskuse juhataja, kes õpetab hariduse juhtimise ja andragoogika üliõpilasi ning viib läbi täienduskoolitusi haridusasutustele õppekavaarenduse, arengukava ja sisehindamise teemadel. Ta on töötanud erinevates kõrgkoolides vastutades nii õppeprotsessi kui strateegilise planeerimise eest.