Registreerimise tähtaeg
Maht 78 akadeemilist tundi (kontaktõpe 45 tundi, iseseisevõpe 33 tundi)
Koolituse hind 585
Koolituse lõpetamisel väljastatav dokument TLÜ tunnistus
Koolitajad Lii Lilleoja Tiiu Tammemäe Õnne Uus Helin Puksand
Riina Stahl
haridusjuhtimise koostööjuht
Haridusteaduste instituut
Perekond lapse arengu keskkonnana
Haridusteaduste instituut
-
Registreerimise tähtaeg
Maht 78 akadeemilist tundi (kontaktõpe 45 tundi, iseseisevõpe 33 tundi)
Koolituse hind 585
Koolituse lõpetamisel väljastatav dokument TLÜ tunnistus
Koolitajad Lii Lilleoja Tiiu Tammemäe Õnne Uus Helin Puksand
Riina Stahl
haridusjuhtimise koostööjuht
Haridusteaduste instituut
Koolitusel osalemine aitab täiendada teadmisi pere kui arengukeskkonna mõjust lapsele, pere elutsükli faasidest, vanemlikest stiilidest, pere alatüüpidest, suhetest perekonnas ja nende mõjust lapsele ning analüüsida enda peresüsteemi.
Kellele?
Koolitusele on oodatud lapsevanemad ja lastega töötajad.
Kuidas?
Kohtumised toimuvad 1 kord kuus laupäeviti. Igal korral käsitletakse erinevat teemat. Soovi korral on võimalik osaleda vaid valitud õppepäevadel, sel juhul on õppepäeva maksumus 75,- eurot. Oma erisoovid palume registreerimisel lisada märkuste lahtrisse. Õppepäeval osalemise kohta väljastame tõendi.
Iseseisev töö: 1) õpipäeviku täitmine: iga õppepäeva kohta – sõnum minu jaoks, uued mõtted, küsimused/mõtted, mille üle olen juurelnud. Järgmise õppepäeva algul toimub reflektsioon. Maikuu õppepäevaks kirjutatakse õpipäevikule tuginevalt lühiesse „Minu areng lapsevanemana“; 2) kodutöö: õppija enda peresüsteemi analüüs (genogramm).
Ajakava
| 17.09.2022 | 10:00-14:15 | Pere elutsükli faasid. Pere hierarhia: allsüsteemid, piirid. Vanemlikud stiilid. Kodutöö tutvustus: õppija enda peresüsteemi analüüs (võimalikud alternatiivid) | Lii Lilleoja | T-412 |
| 15.10.2022 | 10:00-14:15 | Pere lapse arengukeskkonnana; kiindumussuhte kujunemine, selle mõju lapse arengule | Õnne Uus | T-412 |
| 19.11.2022 | 10:00-14:15 | Mängu tähtsus ja roll lapse arengus, suhtlemine lapsega | Õnne Uus | T-412 |
| 17.12.2022 | 10:00-14:15 | Lastekirjanduse roll lapse esimestel eluaastetel | Helin Puksand | T-412 |
| 21.01.2023 | 10:00-14:15 | Lastekirjanduse roll koolieelikutel ja koolieas. | Helin Puksand | T-412 |
| 18.02.2023 | 10:00-14:15 | Lapse kõneareng ja selle toetamine. Kõnehäired. | Tiiu Tammemäe | T-412 |
| 18.03.2023 | 10:00-14:15 | Kriisid lapse elus. Laps ja lahutus, lapse vajadused vanemate lahutades. | Lii Lilleoja | T-412 |
| 22.04.2023 | 10:00-14:15 | Muutused lapse elus. Kärgpere. Lapse vajadused kärgperes | Õnne Uus | T-412 |
| 20.05.2023 | 10:00-14:15 | Kokkuvõttev arutelu esseede põhjal. Genogrammide esitlus alagruppides Koolituse reflektsioon. | Lii Lilleoja, Õnne Uus | T-415 |
Sisu
- Pere lapse arengukeskkonnana; kiindumussuhte kujunemine, selle mõju lapse arengule.
- Pere elutsükli faasid. Pere hierarhia: allsüsteemid, piirid. Vanemlikud stiilid. Kodutöö tutvustus: õppija enda peresüsteemi analüüs (võimalikud alternatiivid).
- Mängu tähtsus ja roll lapse arengus, suhtlemine lapsega.
- Lastekirjanduse roll lapse esimestel eluaastetel.
- Lastekirjanduse roll koolieelikutel ja koolieas.
- Lapse kõneareng ja selle toetamine. Kõnehäired.
- Kriisid lapse elus. Laps ja lahutus, lapse vajadused vanemate lahutades.
- Muutused lapse elus. Kärgpere. Lapse vajadused kärgperes.
- Kokkuvõttev arutelu esseede põhjal. Genogrammide esitlus alagruppides.
- Koolituse reflektsioon.
ձ辱³Ù³Ü±ô±ð³¾³Ü²õ±ð»å
- teab, kuidas mõjutab perekond lapse arengut; tunneb vanemlikke stiile, pere elutsükli faase, suhete hierarhiat, pere alatüüpe ja nende võimalikku mõju lastele;
- oskab märgata lahutuse mõju lapsele ja last teadlikult toetada; mõistab kriiside mõju ja oskab last kriisis toetada.
Õ±è±è±ðÂáõ³Ü»å
Kokku on õppekava ainetega seotud 5 erinevat õppejõudu. Õ±è±è±ðÂáõ³Ü»åud kellega õppekavale õppima asudes kokku puutud:
"Juba keskkooli lõpetades teadsin, et tahan saada õpetajaks, kuid erivajadustega laste õpetamine tundus eriti huvitava väljakutsena. Olen õpetanud erivajadustega lapsi nii lasteaias kui ka koolis; töötanud nii logopeedi kui ka eripedagoogina. Õppejõuna alustasin 25 aastat tagasi ÌìÃÀÓ°ÊÓ Pedagoogilises Seminaris. Mind on aastaid huvitanud laste käitumisraskused, nende põhjused, ennetamis- ja sekkumisvõimalused. Sel põhjusel olen omandanud magistrikraadi ka kasvatusteadustes ning lõpetanud ka pereteraapia õpingud. Minu uurimisvaldkondade alla kuuluvad näiteks mängu roll erivajadustega laste arengus, koostöö erivajadustega laste vanematega, erivajadustega lapse sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid ning erivajadustega laste koolivalmidus."
"Mina hindan eelkõige aktiivseid üliõpilasi, kes näevad raskusi arenguliste väljakutsetena ning ei piirdu minimaalsete nõuete täitmisega. Õpetan nii bakalaureuse- kui ka magistriõppe üliõpilasi. Minu loetavad ained seostuvad eelkõige käitumisraskuste ja positiivse käitumise kujundamise valdkondadega ning lapsevanemate nõustamisega. Ühtlasi juhendan ka uurimisseminare ja praktikaid."
Olen nooremteadur ja psühholoogia õppejõud ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Haridusteaduste instituudis ja kliiniline psühholoog ja perekonnapsühhoterapeut ÌìÃÀÓ°ÊÓ Lastehaiglas. Pean oluliseks iga lapse arengu parimal viisil toetamist, tagades ennekõike rahulik kasvu- ning õpikeskkond lapse emotsionaalsete baasvajaduste katmiseks nii tema elus kõige olulisemate lähikondsete ema/isa poolt kui ka lasteaias/koolis õpetajate poolt. Ãœksnes nii saab kujuneda autonoomne, nii ennast, teisi kui ümbritsevat maailma usaldav isiksus, kes julgeb seda nii ise avastada kui ennast selles adekvaatselt realiseerida. Hooliv suhtumine kõikide suhtes, laste individuaalsete erinevustega arvestamine – eelkõige laste küpsemisjärgus kognitiivne võimekus enesejuhitud õppimise kui ka kaasava hariduse kontekstis – on märksõnad, millest lähtun igapäevaselt ning millele keskendun ka oma uurimistöös. Seetõttu on minu jaoks olulisim põhimõte nii laste, nende vanemate kui õpetajate toetamine igaühe teadmiste/oskuste-pagasi järk-järgulisel ehitamisel.
"Olen töötanud eripedagoogi ja logopeedina üle 30 aasta nii tava- kui eriõppeasutustes, sealhulgas näiteks lasteaias ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. 2009. aastal kaitsesin ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis oma doktoritöö ning samal aastal asusin ülikoolis ka tööle. Minu doktoritöö teemaks oli väikelaste kõne areng ja selle seotus kasvukeskkonna tingimustega. Tänasel päeval huvitavad mind eelkõige teemad, mis on seotud nõustamise ja võrgustikutööga."
"Mulle sümpatiseerivad üliõpilased, kes julgevad küsida ja oma arvamust avaldada; kes lähenevad teemadele oma huvivaldkonnast lähtuvalt. Väga oluliseks pean ka oskust planeerida ja väärtustada nii iseenda kui ka õppejõu aega. ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis koordineerin ja õpetan tudengeid nii bakalaureuse- kui ka magistriõppekavadel."
Võta ühendust!
Haridusteaduste instituudi KOOLITUSJUHT:
Riina Stahl
Sarnased koolitused
Tark lapsevanem
Haridusteaduste instituut
Targa lapsevanema mikrokraadiõppes osalemine annab kasvatusteaduslikud, eripedagoogilised, psühholoogilised ja pereteraapiaalased teadmised terviklikuks vanemahariduseks (fookuses 2–8-aastane laps).