TLÜ teaduskeelekeskuse koolitused
pakub kahte tellimuskoolitust:
- Terminoloogia ja praktiline terminitöö;
- Eesti teaduskeel.
Mõlemal on koolitaja ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur Peep Nemvalts.
Terminoloogia ja praktiline terminitöö
Koolituse eesmärk
on saada lühiülevaade terminiõpetusel põhineva praktilise terminitöö võimalustest oma tegevusalal.
Käsitletavad teemad:
- mõistestik ja oskussõnavara; mõiste ja termini olemus, erinevus ja omavaheline seos;
- otstarbeka termini tunnused;
- terminiloome võimalusi: tuletised, liitsõnad, tehissõnad, laensõnad;
- oma- ja võõrsõnaline termin;
- rööpterminid ja terminivariandid erialatekstis;
- eesti terminite vastendamine võõrkeelsetega ja vastupidi.
Koolituse maht
on kuus akadeemilist tundi või kokkuleppel.
Loe veel
Peep Nemvaltsi artikkel "" kultuurilehes Sirp 10.03.2017
Peep Nemvaltsi artikkel "" Delfi / Eesti Päevaleht 10.08.2017
Peep Nemvaltsi artikkel "" kultuurilehes Sirp 11.08.2017
Eesti teaduskeel
Koolituse eesmärk
on konkreetsete näidete varal suunata arutelu käigus mõtlema süvitsi sellele, kuidas luua ladusat ja täpset eestikeelset teadus- ja õppeteksti;
teadvustada teravamaid karisid eestikeelses väljenduses, sh võõrmõjusid ja moelummust.
Miks ja kellele?
Teadlaselt eeldatakse akadeemilist kirjaoskust. Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018:
„akadeemiline .. teaduslik, kuivteoreetiline“. Kas teaduskeel peab olema kuiv ja kohmakas?
Nii nagu looduse mitmekesisus, elurikkus, on säilitamist väärt, nii on ka keelterikkus
maailmas oluline keele ja mõtlemise seotuse tõttu. Mida rohkem teaduskeeli, seda
rikkam, mitmekesisem teadusmõte. Mida paremini tuntakse keele olemuslikke
väljendusvõimalusi, seda selgemini suudetakse sõnastada iga mõttekäiku.
Teaduskeel olgu täppiskeel – ja mitte üksnes täppisteadustes.
Käsitletavad teemad
Lähtudes veendumusest, et teaduskeel saab väljendada mõttekulgu võimalikult täpselt ja selgelt, mõtestagem teadus- ja üldkeele vahekorda. Eritlegem tegelike teadustekstide näitel mitme keeletasandi valikuvõimalusi ja -ohte:
- terminivara ja üldsõnavara;
- ²õõ²Ô²¹(±¹´Ç°ù³¾¾±)³¾´Ç´Ç»å³Ü²õ³Ù³Ü²õ;
- lauseehitus;
- tekstiloome.
Koolituse maht
on kuus või kaheksa akadeemilist tundi või kokkuleppel.
Loe veel
Peep Nemvaltsi artikkel "" kultuurilehes Sirp 07.12.2008
Peep Nemvaltsi artikkel "" kultuurilehes Sirp 05.12.2014.
Peep Nemvaltsi artikkel "" kultuurilehes Sirp 30.09.2016
Koolitaja
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli teaduskeele koolitusi juhib dr Peep Nemvalts.
Ta on ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli teaduskeelekeskuse asutaja ja juhataja ning ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur. Peep Nemvalts kaitses filosoofia doktorikraadi 1996. aastal Uppsala Ãœlikoolis soome-ugri keelte alal, on uurinud tähenduse ja vormi seoseid eesti keele lauses, ka võrreldes teiste keeltega, tegelenud keelehoolde ja selgekeelsusega. Viimased tosinkond aastat on Peep Nemvalts õpetanud eesti teaduskeelt ja terminoloogiat. Tal on teadlaste, ajakirjanike, ametnike jt koolitajana kogemust mitukümmend aastat.
Ilmunud artikleid
Nemvalts, Peep 2020a. – Delfi / Eesti Päevaleht 05.05.2020.
Nemvalts, Peep 2020b. – Õpetajate Leht 11.12.2020.
Nemvalts, Peep 2020c. Saateks. Olulisemad teaduskeele terminid ja tähistatavate mõistete määratlused. – Eesti teaduskeel keelterikkas teadusmaailmas. Koostanud ja toimetanud Peep Nemvalts. Acta Universitatis Tallinnensis. TLÃœ teaduskeelekeskuse köide 2. Tallinn: ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Kirjastus 2020, lk 7–22.
Nemvalts, Peep 2020d. . – Sirp 18.12.2020.
Nemvalts, Peep 2020e. . – Õiguskeel, nr 4, lk 89–98.
Nemvalts, Peep 2021. . – Sirp 17.12., lk 12–13.