ÌìÃÀÓ°ÊÓ

• ( 4 EAP). Kursusel avardatakse Ã¼ldist silmaringi lepitusega seonduva õigusliku regulatsiooni tundmiseks, kujundatakse oskust näha eri õiguste kohtuvälise kaitse eeliseid ja võimalusi ning tutvutakse kohtupraktikaga, et osata analüüsida tekkinud õiguslikke probleeme.
• (3 EAP). Kursuse läbinu teab ja tunneb konflikti ning selle lahendamise olulisemaid teoreetilisi käsitlusi, nende uurimise arengut ja metoodikat, vaidluste õigusliku ja kohtuvälise lahendamise eesmärkide erinevust ning vaidluste kohtuvälise lahendamise arengut ja teoreetilisi lähtekohti
• (3 EAP). Kursuse läbinu saab ülevaade taastava õiguse olemusest, mõistab põhiprintsiipe, omandab adekvaatse pildi taastava õiguse potentsiaalist ja probleemidest.
• (3 EAP) Osaleja omandada teaduspõhiseid küsitlemise oskusi erinevate juhtumite menetlemisel. Saada ülevaade mõjustamise olemusest, mis võimaldab analüüsida mõjustamissituatsioone ja annab ettekujutuse mõjustamispsühholoogiast kui sotsiaalpsühholoogia praktilisemast valdkonnast, õpetades ennast kaitsma sotsiaalsete mõjustamisviiside eest.
• (4 EAP) Saada ülevaade isiksuse psühholoogia teooriaist ja individuaalsete erinevuste olemusest, analüüsida isiksuse omaduste manifesteerumist käitumise eri valdkondades ja  individuaalsete erinevuste ilmnemist käitumises, suhetes, motivatsioonis ja kognitsioonides. Saada ülevaade otsustamise mehhanismide toimest tajule, käitumisele ja tunnetele, eristades tunnete ja kognitsiooni osa otsustusprotsessis
• (6 EAP) Saada ülevaade läbirääkimiste oskusteavest, osata seda rakendada vaidluste lahendamisel ja kolmanda osapoolena läbirääkimistesse sekkumisel. Omandada praktiliseks lepitamiseks vajalik oskusteave ja lepitamiseks vajalikud oskused, sealhulgas andmekaitse ja kirjalike kokkulepete sõnastamine.
• (6 EAP). Kursuse läbinu tunneb lepituse ja kompromissi protsessi; saab aru, millised on lepituse võimalikud takistused ja on teadlik takistuste ületamise eri viisidest ning on omandanud praktilisi oskusi lepituse valdkonnas.

Valik õppejõududest ja koolitajatest, kellega võid õppekavale õppima asudes kokku puutuda on järgnev:

Mare Merimaa

Arno Baltin

Läbirääkimiste psühholoogia teenekas lektor

Arno Baltin on õppinud perelepitajaks ja lepitajate koolitajaks Integratiivse Lepitamise Ãœhingu juures Arthur Trosseni käe all ja õppinud piiriülest perelepitust MiKK  e.V juures. On õppinud ka Henn Mikkini käe all suhtlemistreeneriks ja on alates 1986 aastast järjekindlalt viinud läbi läirääkimisoskuste alaseid koolitusi erinevate töövaldkondade esindajaile sh politseinikele, kohtunikele ja advokaatidele.

Arno Baltin on Eesti lepitajate Ãœhingu liige ja osales perelepitajate kutsestandardi töörühmas Kutsekoja juures. On töötanud ÌìÃÀÓ°ÊÓ Perekeskuses osalise koormusega lepitajana, viinud läbi organisatsiooni lepitusi. On algatanud läbirääkimiste akadeemilised õppekursused Tartu Ãœlikoolis ja ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis. On kirjutanud ülevaateid läbirääkimiste alasest oskusteabe kirjandusest. 

Eesti Teadusinfosüsteemis: 

Tanel Kalmet

(mag. jur.) on Patendiameti juures tegutseva Tööstusomandi Apellatsioonikomisjoni esimees (al 2004) ja ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Ãœhiskonnateaduste Instituudi eraõiguse külalislektor. Ta on tegutsenud mitmes ülikoolis õppejõuna, 2007–2019 Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõuniku ja juhatajana ning eksperdina intellektuaalomandi õigust, karistusõigust ning õiguse ja religiooni suhteid puudutavates küsimustes.

Eesti Teadusinfosüsteemis:

Katrin Kullasepp

Üldpsühholoogia dotsent

Katrin Kullasepp (PhD psühholoogias) on töötanud ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis 20 aastat ning viinud läbi mõjustamispsühholoogia, suhtlemispsühholoogia ja sotsiaalpsühholoogia valdkonda kuuluvatel teemadel kursuseid (sh juhi ja grupi suhete dünaamika, stress ja stressiga toimetulek). Viinud läbi täiendkoolitusi suhtlemise, mõjustamise ja stressi teemadel. Koostanud üldhariduskoolidele õppematerjale, sh sotsiaalpsühholoogilistel teemadel.

Eesti Teadusinfosüsteemis: 

Jaanus Aurelius Kangur

Aasta koolitaja 2019 ja 2020

Jaanus Kangur on taastavat õigust õppinud Kanadas Queens College’is ja Inglismaal Londoni Ãœlikooli Õigusinstituudis (School of Law) keskuses International Centre for Prison Studies. Teinud õppevisiite Austraaliasse, Lõuna- Aafrika Vabariiki, Mikroneesiasse ja Uus- Meremaale. Osalenud mitmes rahvusvahelises taastava õiguse teemalises projektis, näiteks „Improving Knowledge and Practice of Restorative Justice. A Comparative Research Study on Restorative Justice“, mida viisid läbi Balti Kriminaalpreventsiooni Instituut, Kiel University ja Thames Valley Probation. Kirjutanud mitmeid taastava õiguse teemalisi artikleid Ãµppematerjale, näiteks „Ümarlaua meetod – tänapäevase juhi arendusmeetod“, „Taastava õiguse programm „Tee“. Justiitsministeeriumi tellitud programmi käsiraamat vanglakaplanitele“ ja „Elu turvalises linnas: taastava õiguse käsiraamat.“

Eesti Teadusinfosüsteemis: 

Hannes Kuhlbach

Kliiniline psühholoog, psühhoterapeut, MSc, MA

Äri ja psühholoogia ristteel praktiseeriv terapeut ja konsultant. Ta on töötanud kinnisvara alal, panganduses ja avalikus sektoris. Viimased 6 aastat on ta peamiselt erapraksises töötav psühhoterapeut ja superviisor, nõustades mh äriettevõtteid ja sotsiaalvaldkonna organisatsioone. Psühhoanalüütiline terapeut, psühhoanalüüsi kandidaat.

Meelis Eerik

Eraõiguse külalislektor, kohtunik

Meelis Eerik on eraõiguse lektor. Alates 2001. aastast on ta olnud kohtunik Harju Maakohtus. On olnud Vabariigi Valimiskomisjoni esimees ning  kohtunikeeksamikomisjoni liige.

Eesti Teadusinfosüsteemis: 

Norman Aas

Kriminaalõiguse lektor, vandeadvokaat, endine EV peaprokurör

Norman Aas on kriminaalõiguse lektor. Ta on olnud varasemalt  Justiitsministeeriumi kantsler ja riigi peaprokurör.

Eesti Teadusinfosüsteemis: 

Margus Ott

Filosoof, teadur

Filosoof ja väemõtleja, kes loob pühendunult ainulaadset maailmatõlgendust, lõimides ida ja lääne mõtteviisi ja avardades Eesti mõtteruumi uute käsitlusviiside ja mõistetega.

Ta on kaitsnud doktorikraadi filosoofias ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ã¼likooli humanitaarinstituudis (2014) ning viljaka lektorina kümmekond aastat mitmes ülikoolis romanistika, filosoofia ja sinoloogia loenguid pidanud. 

Eesti Teadusinfosüsteemis: 

Tiina Pajuste

Rahvusvahelise õiguse ja julgeoleku professor 

Tiina Pajuste on alates 2014. aastast töötanud ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis. Tal on doktorikraad õigusteaduses Cambridge'i ülikoolist (2012). Peale seda töötas ta 5 aastat Cambridge'i ülikoolis nii teaduri kui õppejõuna ning osales projektis, mis koostöös ÃœROga uuris õiguse rolli rahuprotsessides. Lisaks on ta osalenud erinevates inimõigustega seonduvates projektides ning viinud läbi mitmeid koolitusi andmekaitseõigusest. 

Eesti Teadusinfosüsteemis: 

LTI täiendusõppe koolitusjuht:

Katrin Soidra-Zujev