ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Kevade esimestesse päevadesse jääva sünnipäevaga jõuab ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli emeriitprofessor Juhan Unger täna oma väärika juubeli – 90. aastaringi täitumiseni. Võtsime ette keerulise ülesande ja proovime oma elu spordile ja liikumisele pühendanud mehe senise elukäigu lühidalt kokku võtta. 

Juhan Unger sündis 26. märtsil 1931. aastal Aakre metskonnas Valgamaal pere ainukese lapsena. Oma kooliteed alustas ta Kuigatsi algkoolis, gümnaasiumi lõpetas ta Valga I keskkoolis. Nooruses mängis Juhan nii rahvastepalli, toona väga populaarset võrkpalli kui ka korvpalli, milleks tal pika kasvu tõttu olid head eeldused. Kergejõustikuni, mis hakkab ta hilisemas elus väga suurt rolli mängima, jõudis ta juhuslikult, aga pääses oma hea kettaheitetulemusega kiiresti Eesti edetabelisse.

Juhan Ungeri teekond erinevates ülikoolides on olnud pikk ja mitmekülgne. 1954. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ãœlikooli kehakultuuriteaduskonna, kus ta tegeles võrkpalliga Aleksander Rünga ja kergejõustikuga Fred Kudu juhendamisel.

„Juubilar Juhan Unger on viinud äärmiselt oskuslikult kokku spordipraktika ja ülikoolides toimuva õppe, olles viimase puhul üsna nõudlik, kuid lõpptulemustes just hääd erialast taset ning maine hoidmist taotlev“

Vahetult pärast Tartu Ãœlikooli lõpetamist ning oma esimeste õppejõuaastate jooksul saavutas Juhan Unger Eesti meistri tiitli kõrgushüppes nii 1954. kui ka 1956. aastal ning tuli 1955. ning 1957. aastal hõbedale. 1954. aasta meistrivõistlustel võitis ta lisaks hõbeda ka kettaheites ning pronksi kümnevõistluses. 

Juhan Unger töötas Tartu Riiklikus Ãœlikoolis erinevatel ametikohtadel alates kergejõustiku- ja kehalise kasvatuse kateedri õppejõust (alates 1957) kuni dotsendi ja kvalifikatsiooni tõstmise teaduskonna dekaanini (kuni 1974), aastatel 1967–1969 töötas ta Tartu Kõrgema Spordimeisterlikkuse Koolis. 1969. aastal teenis ta välja kandidaadikraadi bioloogias (võrdne doktorikraadiga).

Aastal 1974 võttis Juhan Unger kõrgkoolitööst pausi, hakkas tallinlaseks ning oli 10 aastat NSV Liidu Olümpiakomitees ning ENSV Kehakultuuri ja Spordikomitee esimees. Oluliseks tähiseks oli kindlasti ka töö Moskva olümpiamängude korralduskomitee aseesimehena ÌìÃÀÓ°ÊÓ 1980. aasta olümpiaregatil. Tundub, et akadeemilisest keskkonnast tundis tänane juubilar siiski puudust, sest kohe pärast Spordikomitee esimehe ameti lõppemist alustas ta 1984. aastal ÌìÃÀÓ°ÊÓ Pedagoogilises Instituudis (ehk praeguses ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis) tööd sportmängude ja ja kergejõustiku kateedri dotsendina ning kateedrijuhatajana. Alates 1991 sai Juhan Ungerist ÌìÃÀÓ°ÊÓ Pedagoogikaülikooli kergejõustiku õppetooli juhataja ja professor, seejärel kehakultuuriteooria õppetooli professor ning 1997. aastast on Juhan Unger ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli emeriitprofessor.

Lisaks mitmetele spordiga seotud Ãµppematerjalidele ja -vahenditele, mida on avaldanud muuhulgas ÌìÃÀÓ°ÊÓ ja Tartu Ãœlikooli kirjastused, on professor Unger kirjutanud palju ajakirjanduslikke lugusid ning üle 132 teadusartikli. Peale füüsilise treeningu on oluline spordikirjandus, eriti mis puudutab erinevaid sportimise tehnikaid ning kuidas neid teadmisi ka järgmistele põlvkondadele edasi õpetada. Ka sellesse on Juhan Unger oma panuse andnud, jagades oma laialdasi spordipedagoogilisi kogemusi kirjapildis, näiteks teosega â€žTeadmisi sportimisest" (1988), mida võib nimetada esimeseks eestikeelseks kehalise kasvatuse õpikuks, kuigi professor ise selle lünga täitmist ei taha tunnistada.

„Juhan Unger oli väga nõudlik õppejõud ja tema loengusse ilma ettevalmistuseta väga minna ei julgetud," meenutab emeriitprofessori endine tudeng ning olümpiamedalist Toomas Tõniste. â€žKui tegin koos venna Tõnuga diplomitööd purjetamise vastutuule manöövri „paudi“ teemal, siis oli Juhan Unger minu juhendaja. Vaatamata sellele, et ta purjetamise spetsiifikast väga palju ei teadnud, toetas ta meid väga, juhuks kui diplomitöö ka reaalselt edaspidi kasu annab ja eriti kui veel sportlikke tulemusi parandada aitab. Mäletan, et oli väga huvitav oma liigutusi filmilindilt analüüsida ja ajaliselt efektiivsust kaardistada. Igatahes töö sai valmis ja kaitstud, suur tänu Juhan Ungerile abi ja kannatlikkuse eest!" tänab Tõniste.

Ka TLÃœ rekreatsioonikorralduse teenekas lektor Kaarel Zilmer rõhutab just Juhan Ungeri head juhendamisoskust: „Just selline innustav nõuanne aitab sageli oma valikutes õigeid otsuseid teha ja siis on hea kui leiad sellise nõuandja." Liikumisõpetaja ja Juhan Ungeri kaasteeline aastast 1964 Kaarel Zilmer üldistab juubilari järgmiselt: „T²¹&²Ô²ú²õ±è;on armastanud ja tundnud Eesti sporti ning liikumisharrastust läbi ja lõhki, elades sellele innukalt kaasa ka praegusel keerulisel ajal. Ta on aidanud täie pühendumusega kujundada kogu Eesti sõjajärgse raskes ja poliitilistes tõmbetuultes toiminud spordi arenguteed, mille sisukamat osa on saadud kasutada ka taasiseseisvunud Eesti spordielus. Juhan Unger on viinud äärmiselt oskuslikult kokku spordipraktika ja ülikoolides toimuva õppe, olles viimase puhul üsna nõudlik, kuid lõpptulemustes just hääd erialast taset ning maine hoidmist taotlev. Kuigi ta on saanud vahel tunda ka igat laadi kriitikat, siis sellest hoolimata on ta suutnud siiski enam liita innukaid inimesi ja seda ikka nii paremate sporditulemuste kui ka liikumislusti nimel."

Edastame ka ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi poolt juubilarile soojad õnnesoovid ning soovime talle tugevat tervist.

 

Artikli kaanefoto: ENSV Spordikomitee esimees Juhan Unger (paremal) peab kõnet ÌìÃÀÓ°ÊÓ Lennujaamas 30. rahvusvahelise juubelirahutuuri võitja Aavo Pikkuusi vastuvõtmisel.