����Ӱ��

Kuidas/miks otsustasid sa ����Ӱ�� ülikooli õppima tulla? 

Gümnaasiumi lõpetades teadsin, et tahan just keskkonnakaitse valdkonnas karjääri teha. Ainus probleem oli tol ajal see, et keskkonnaalane haridus ei olnud sel ajal Eestis veel laialt levinud. ����Ӱ�� ülikool oli ainus ülikool, mis pakkus interdistsiplinaarset kraadi ja seega oli valik tegelikult väga lihtne.

Kuidas tundsid sa ennast vastuvõtueksamil?

Minu vastuvõtueksamid olid rohkem kui 10 aastat tagasi, nii et ma vaevu mäletan, kuidas ma ennast tol hetkel võisin tunda. Võin kihla vedada, et olin närvis. Ma olin sellele programmile 100% pühendunud, nii et mul ei olnud tegelikult ühtegi varuvarianti. It was all or nothing.

Kuidas on ülikooliharidus aidanud kaasa sinu praegusele karjäärile?

See on olnud ülioluline! Keskkonnakorralduse eriala bakalaureusekraadi omandamine andis mulle laiapõhjalised teadmised, analüüsioskuse ning samas ka väga spetsiifilised tehnilised oskused, et välismaale ühte keskkonnahariduse poolt tuntuimasse ülikooli magistrikraadi omandama minna. Ilma magistrikraadita on erialast tööd praktiliselt võimatu leida.

Väliretk Boumba Bek rahvuspargis Kamerunis aastal 2019. Meeskond

Räägi palun natuke pikemalt, mis tööd sa teed ning kuidas näeb välja sinu tavaline tööpäev.

Metsa ülemaailmseks kaitsmiseks vajame integreeritud lahendusi, mistõttu ongi just keskkonnakorralduse taoliste ülikooliprogrammide olemasolu nii oluline.

Ma töötan Maailma Looduse Fondis (World Wide Fund for Nature (WWF)) globaalsete metsateemadega ja elan hetkel Hollandis, Amsterdamis!

WWF on laiaulatuslik rahvusvaheline looduskaitseorganisatsioon. Selle eesmärgiks on saavutada loodusvarade mõistlik kasutamine tulevikus. WWF püüab ära hoida maavarade raiskamist ning üritab meie planeedil võimalikult suurt elusorganismide mitmekesisust säilitada.

Mina olen spetsialiseerunud Aafrika piirkonnale ning spetsiifiliselt Aafrika südames laiuvate Kongo vihmametsade kaitsele. Kongo vihmamets hõlmab viit miljonit ruutkilomeetrit ning sisaldab Amazonase vihmametsa järel suuruselt teist katkematut troopilise ürgmetsa ala. Seal paikneb umbes veerand maailma troopilistest vihmametsadest.

Kahjuks on need metsad täpselt sama suure surve all kui metsad igal pool mujal. Igal aastal hävitatakse inimtegvuse tõttu ligi 1,5 miljonit hektarit troopilist põlismetsa, mis on kaks korda suurem ala kui kogu Belgia riik. Kongo vihmametsades leidub Aafrikas kõige suurem imetajate, primaatide, lindude, kahepaiksete, kalade ning liblikate mitmekesisus. Sealt võib leida üle 1000 linnuliigi. Samuti on see koduks viimastele allesjäänud kriitiliselt ohustatud metsaelevantidele. Kongo on ka ainus koht, kus võib kohata nii mägi- kui ka tasandikugorillasid.

Kahjuks on elevantide salaküttimine ning elevandiluuga kaubitsemine endiselt väga levinud. Salaküttimine, illegaalne kulla ning maavarade kaevandamine, suuremahuline teedevõrgustike arendamine ja jätkusuutmatu põllumajandus kujutavad suurt ohtu looduskaitsele. Metsa ülemaailmseks kaitsmiseks vajame integreeritud lahendusi, mistõttu ongi just keskkonnakorralduse taoliste ülikooliprogrammide olemasolu nii oluline.

Nõudlus mitmekülgsete teadmistega ekspertide järele, kes suudaksid analüüsida ja arendada lahendusi kohalike, riiklike ja ülemaailmsete jätkusuutlikkuse probleemide lahendamiseks on kindlasti tõusuteel.

Väliretk Boumba Bek rahvuspargis Kamerunis aastal 2019. Elu laagriplatsil

Sellist asja nagu tüüpiline päev kontoris on väga raske välja tuua. Iga päev on erinev ja sõltub, kust ma parajasti tööd teen. Suur osa minu igapäevatööst on seotud koostööga kohalike programmibüroode, valitsuste, erasektori, ülikoolide ja paljude teiste partneritega, et töötada välja integreeritud lahendusi. Õnneks lubab mu töö mul ka palju Aafrikas kohapeal käia. Suur osa minu inspiratsioonist ja motivatsioonist tegutseda tulenebki võimalusest neid imelisi ning viimaseid inimtegevusest puutumata jäänud metsikuid kohti külastada ning koos kohalike inimestega nende kaitsmiseks lahenduste väljatöötamisest.

Mis nõu annaksid sa tulevasele üliõpilasele (kes näiteks veel kaalub TLÜ-sse tulekut)?

Nõudlus mitmekülgsete teadmistega ekspertide järele, kes suudaksid analüüsida ja arendada lahendusi kohalike, riiklike ja ülemaailmsete jätkusuutlikkuse probleemide lahendamiseks on kindlasti tõusuteel. Kliimamuutused, keskkonnakahjustused, poliitiline vägivald ja vaesus on meie aja suurimateks väljakutseteks. Vajame rohkem inimesi, kes on võimelised nägema terviklikku pilti ja arendama terviklikke lahendusi. Pole tähtis, kuhu te lõpuks välja jõuate, olgu see siis ärindus, pangandus või poliitika, peate mõistma ühiskonda tervikuna ja selle osade koostööd. Selles suhtes annab keskkonnakorralduse eriala mitmekülgseid teadlikke keskkonnast oma kõikide erikülgsete tahkudega ning aitab näha terviklikku pilti.

---

Tutvu KESKKONNAKORRALDUSE avatud õppekavaga.
Avaldusi ootame 1. juulini!