Doktoritöö: uus sensortehnoloogia aitab mõõta hapniku muutusi lihastes
Teadmine, kuidas toimub lihaste varustamine hapnikuga võib aidata tõhustada sportlaste sooritust ning olla abiks ka taastusravil, kuid senine mõõtmistehnoloogia on olnud ebamugav kasutada. Uudne sensortehnoloogia aga võimaldab lihaste hapnikusisaldust mõõta nahalt. Selle rakendamisvõimalusi sporditeadustes nii tipp- kui ka harrastussportlaste seas, uuris ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Karmen Reinpõld oma doktoritöös.
Lihaste varustamine hapnikuga on töövõime oluline tegur. Siiani on seda olnud raske efektiivselt rakendada sportliku treeningu või taastava ravi eesmärgil, kuna olemasolevad mõõtmismeetodid on olnud kaudsed või ebamugavad kasutada. Karmen Reinpõld uuris oma doktoritöös uue sensortehnoloogia kasutamist, mis mõõdab hapniku muutusi lihases otse naha pinnalt, ja testiti seda erinevate füüsiliste koormuste tingimustes.
Lisaks tehnoloogia kasutusele on Reinpõllu doktoritöö väärtuslik ka ses osas, et uuriti tipp- ja harrastussportlasi, kellel on suur treeningkogemus ja koormuste taluvus. Tavaliselt tehakse selliseid katseid üliõpilaste ja vabatahtlikega, kelle füüsiline vorm ja motivatsioon on varieeruvad. Seetõttu on selle uurimistöö tulemused väga kasulikud treeneritele ja sporditeadlastele, kes arendavad tõhusaid treeningkavasid ja uurimismeetodeid.
Uuringud näitasid, et lihaste hapnikutarbimine koormuse ajal erineb oluliselt kogu keha hapnikutarbimisest. Need leiud aitavad paremini mõista, kuidas hingamine ja vereringe ajaliselt ja intensiivsuse poolest lihaste koormusele reageerivad. Samuti võimaldas andmete analüüs hinnata, kuidas koormust kandvate lihaste töö ja hapnikutarbimine erineb domineeriva ja mittedomineeriva jala vahel. Veidi ebavõrdne koormus keha poolte vahel on loomulik viis hoida kehasisest tasakaalu, mis on vajalik pidevalt muutuvates olukordades ellujäämiseks. Kuid treeningu või vigastuse tõttu võib tekkida ebatervislik tasakaalutus, mida uuringute tulemuste abil saab ennetada.
Reinpõld leidis erinevusi ka osalejate vahel, kellel on erinev kiiruslike omaduste või vastupidavusvõimekuse potentsiaal. See teadmine on kasulik treeningkoormuste valikul, sest lihased võivad erinevalt reageerida. Uus sensortehnoloogia pakub tõhusat võimalust selliste erinevuste mõõtmiseks ja arvestamiseks treeningutes.
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Karmen Reinpõld kaitses doktoritööd „“ („Kahepoolselt mõõdetud Vastus Lateralis lihase hapnikuga küllastumise kineetika vastupidavus- ja sprindirattasõidu ajal hästi treenitud jalgratturitel erinevates vanuserühmades: seosed süsteemsete reaktsioonide ja sooritusvõime näitajatega“) 20. detsembril. Doktoritöö juhendajad olid ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli dotsent Indrek Rannama ja ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli professor Kristjan Port. Oponendid olid Tartu Ãœlikooli professor Vahur Ööpik ja Grazi Ãœlikooli professor Peter Hofmann.