ÌìÃÀÓ°ÊÓ

 

Nooruspõlves mängis Unger nii rahvastepalli, võrkpalli kui ka korvpalli. Kergejõustikuni, mis hakkas ta hilisemas elus väga suurt rolli mängima, jõudis ta juhuslikult, aga pääses oma hea kettaheite tulemusega kiiresti Eesti edetabelisse.

1954. aastal lõpetas Unger Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna. Pärast ülikooli lõpetamist alustas ta tööd õppejõuna. Toona pälvis ta ka kõrgushüppes Eesti meistri tiitli ning saavutas riiklikke auhinnalisi kohti ka kettaheites ja kümnevõistluses.

1974. aastal võttis Unger ülikoolitööst pausi, kolis ÌìÃÀÓ°ÊÓsse ning oli 10 aastat NSV Liidu Olümpiakomitees ning ENSV Kehakultuuri ja Spordikomitee esimees. 1980. aastal oli ta ka Moskva olümpiamängude korralduskomitee aseesimees ÌìÃÀÓ°ÊÓ olümpiaregatil.

1984. aastal asus Unger tööle ÌìÃÀÓ°ÊÓ Pedagoogilises Instituudis (praeguses ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis) sportmängude ja ja kergejõustiku kateedri dotsendina ning kateedrijuhatajana. Alates 1991 sai Juhan Ungerist ÌìÃÀÓ°ÊÓ Pedagoogikaülikooli kergejõustiku õppetooli juhataja ja professor, seejärel kehakultuuriteooria õppetooli professor. 1997. aastast on Juhan Unger ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli emeriitprofessor.

Emeriitprofessor kirjutas enda eluea jooksul mitmeid spordiga seotud õppematerjale ja -vahendeid, ajakirjanduslikke lugusid ja rohkem kui 130 teadusartiklit.

Ülikoolipere jääb mälestama head kolleegi ja teadlast ning avaldab sügavat kaastunnet kõikidele Juhan Ungeri lähedastele.