Miks valida rohetehnoloogiaid?
Juba mitu aastakümmet pakuvad kõneainet kliimamuutused, elupaikade kadumine, puhta vee kättesaadavus. Milline on aga tehnoloogiline lahendus, mis meid aitab, toimivaid lahendusi pakub?
Euroopa rohelises kokkuleppes on välja toodud mitmed probleemid: maa atmosfäär soojeneb ja kliima muutub iga aastaga, planeedi kaheksast miljonist liigist on üks miljon kadumisohus, metsi ja ookeane reostatakse ja hävitatakse.
Igapäevane tarbimise kasv loob vajaduse uute tehnoloogiate järele, mis aitavad kaasa materjalide ringlusele, taaskasutusele ja taastuvenergia tootmisele, et kahandada mõju keskkonnale. Kas on meilgi võimalusi kuidagi panustada ja midagi paremaks muuta?
On välja käidud palju erinevaid lahenduskäike: muuta tehnoloogiaid, teha koostööd - eriti oluline siin on rahvusvahelistel kokkuleppetel - ning kõige olulisem: igaüks saab muuta iseenda käitumist.
dzٱԴDZǴDz&Բ;
Milline saab aga olla see tehnoloogiline lahendus, mis meid kõiki aitab, lahendusi pakub? Rohetehnoloogia (cleantech) on puhas tehnoloogia, mis inimeste vajadusi rahuldades ei ületa keskkonna taluvusvõimet. See tähendab, et toode või teenus on loodud säästlikult nii materjalide kui ka energia mõttes. Kasutatakse taastuvenergiat ja minimaalse energiamahukusega taaskasutatavaid materjale. Samas on rohetehnoloogia ka mõtteviis ehk inimeste keskkonnasäästlikum käitumine igapäevases tarbimises.
Näited ei tule kaugelt otsida. Põlevkivist energia tootmine ei ole Eestis jätkusuutlik ja saastab lisaks keskkonda, mistõttu on oluline leida keskkonnasäästlikke alternatiive. Rohelisemad võimalused on siin päikese- ja tuuleenergia, mis kasutavad taastuvat energiaressurssi. Üks võimalus on ka päikesepaneelid, mida saab igaüks paigaldada, luues niiviisi endale näiteks katusele oma elektrijaama. Nii kaoks vajadus päikesepaneelide parkide loomiseks ning sellega seotud maakasutuseks.
Ka tarbija otsustab
Materjalitööstus on suure jalajäljega keskkonnale rohke veekasutuse ja toksiinide poolest. Omanikele on tähtis toota efektiivselt, kuid jääda samal ajal tarbija jaoks soodsaks. Seetõttu on oluline, et inimesed ise oma käitumist muudaksid ja nende tarbimisotsused toetaksid keskkonnasäästlikke tootmisviise. Mida suurem on nõudlus keskkonnasäästlike rõivaste järele seda tõenäolisemalt muutub ka tekstiili- ja materjalitööstus keskkonnasõbralikumaks.
Eestis on näiteks tuntud keskkonnasäästliku moetööstust arendav disainer Reet Aus. Tema kollektsioonid on tehtud kiirmoetööstuste kangajääkidest ning õmmeldud Bangladeshis. Nii on ta näiteks meestesärkide tootmisel hoidnud kokku 90% energiat ja 91% vett.
Lisaks saame me kõik selles vallas palju ära teha ostes riideid taaskasutuspoodidest nagu Humana. Nii on võimalik hoida rõivad kauem ringluses.
Tähtis on tervik
Rohetehnoloogiate alaseid näiteid on aga veel ja veel: transpordis, logistikas, ehitiste planeerimisel, jäätmete käitlemisel. Nii aga, nagu koroona eest ei kaitse meid ainult mask, nii ei aita maailma ees ootavate murede eest ainult rohelised tehnoloogiad. Küll aga neil oluline roll terviku juures, et kombineerida erinevaid lahenduskäike muuhulgas ka üksikisikute panusega. Väikesed sammud keskkonnakäitumise parendamisel viivad lähemale suuremale eesmärgile.
Sügissemestril oli ka üks ELU projekt pühendatud rohetehnooogiatele. Projekt tehti koostöös CleanTech forEstiga ning selle eesmärk oli leida parim viis suurendamaks Eesti elanikkonna teadlikkust cleantech tehnoloogiatest.
