Õppekava ja -ained

Õppekava on õpingute alusdokument, mis loob eeldused õppija erialaste ja sotsiaalsete pädevuste kujunemiseks ning isiksuse arenguvajaduste realiseerimiseks. Õppekavas on esitatud õppe eesmärgid, sealhulgas oodatavad õpiväljundid, õppe nominaalkestus ja maht, õppe alustamise ja lõpetamise tingimused, õppeainete loetelu ja mahud, ainete valiku- ja spetsialiseerumis±¹Ãµ¾±malused ning -tingimused.

Õppekava koosneb moodulitest. Ãœldainete moodul annab laiema ülevaate valdkonnast. Erialamoodulid on keskendunud erialateadmiste andmisele. Moodulid sisaldavad kohustuslikke ja/±¹Ãµ¾± valikaineid. Kohustuslikud ained on õppekavaga määratud ja need peab kindlasti läbima. Valikainete puhul tuleb etteantud loetelust valida endale huvipakkuvamad.

Õppekava jaotub struktuuri poolest järgmiselt:

  • Ãœleülikoolilised ained on õpingute läbimiseks vajalikke laiemaid teadmisi ja oskusi, kasutavatat üldterminoloogiat ±¹Ãµ¾± teiste valdkondade baasteadmisi esitavad õppeained, pakkudes üliõpilasele ±¹Ãµ¾±malust omandada laiapõhjaline maailmapilt. Ãœleülikooliliste ainete hulka kuulub ka ELU ehk Erialasid Lõimiv Uuendus.
  • Erialaained on õppekava eesmärgist tulenevaid peaeriala pädevusi vahendavad õppeained, mis õppekavades on esitatud sisumoodulitena. Peaerialale spetsialiseerudes omandab üliõpilane õppeastmele vastavad teadmised, oskused ja hoiakud, mis on eelduseks õppekavas kirjeldatud erialal ±¹Ãµ¾± erialadel tööle asumiseks ning õpingute jätkamiseks järgmisel õppeastmel.
  • Vabaained on üliõpilase poolt vabalt valitavad õppeained, mis kuuluvad ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ã¼likooli ±¹Ãµ¾± teiste kõrgkoolide registreeritud õppekavadesse (külalisüliõpilasena õppimine). 
  • °­Ãµ°ù±¹²¹±ô±ð°ù¾±²¹±ô²¹&²Ô²ú²õ±è; omandamiseks valib üliõpilane kõrvaleriala peaerialaga samalt ±¹Ãµ¾± mõnelt teiselt õppesuunalt ning omandab täiendavaid teadmisi ja oskusi kõrvalerialal tööle asumiseks ja õpingute jätkamiseks järgmisel õppeastmel. Kõrvaleriala maht on 48 EAP olenemata sellest, kas kõrvaleriala omandatakse ühe ±¹Ãµ¾± mitme õppeastme läbimise jooksul ning see kuulub vabaainete moodulisse.
  • ³¢Ãµ±è³Ü³Ùöö ±¹Ãµ¾± ±ôõ±è³Ü±ð°ì²õ²¹³¾ on rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõppes 6 ±¹Ãµ¾± 12 EAP, magistriõppes 24 ±¹Ãµ¾± 30 EAP, õpetajakoolitusega magistriõppes 15 ±¹Ãµ¾± 18 EAP ning doktoriõppes 180 EAP.

Õppekavad on leitavad (Õ±õ³§).

Õppetöö mahtu arvestatakse Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktides (EAP ±¹Ãµ¾± ainepunkt). Ãœhele ainepunktile vastab 26 tundi tööd. Selle 26 töötunni hulka kuulub nii kontaktõpe (nt loengud, seminarid, praktikumid) kui ka iseseisev töö (nt esseed, rühmatööd, referaadid).

Iga õppeaine annab teatud arvu ainepunkte. Kui näiteks ühe aine maht on 4 ainepunkti, siis tähendab see seda, et aine läbimiseks kulub keskmiselt 4x26 tundi tööd. Ainepunktid ja aine tulemus (hinne ±¹Ãµ¾± arvestus) kantakse üliõpilase õppekaardile pärast seda, kui ta on sooritanud aine lõpus eksami ±¹Ãµ¾± arvestuse.

Järgnevad küsimused ±¹Ãµ¾±vad olla Sulle abiks oma murele-küsimusele vastuse leidmisel: 

°­Ã¼²õ¾±³¾³Ü²õ Vastus
Kui ma võtan üldaineid ±¹Ãµ¾± eriala valikaineid rohkem, kas ma täidan sellega vabaainete moodulit? Jah, sooritades õppekava üldainete ja/±¹Ãµ¾± eriala valikainete moodulis ette nähtud mahust rohkem ainepunkte, lähevad need arvesse vabaainetena. 
Kas vabaaineid saab sooritada piiramatus mahus/nii palju kui soovin? Täiskoormusega õppides on üliõpilase nominaalse õppeaja jooksul ±¹Ãµ¾±malik vabaaineid sooritada enam, kui on mooduli maht ning nende eest täiendavalt tasumata ei pea. 
Õppides bakalaureuseõppes, kas ma tohin võtta magistriõppes pakutavaid aineid, millel pole eeldusaineid?  Ãœliõpilane valib vabaaineteks sama õppeastme aineid (ÕKE paragrahv 15, lõige 8) (bakalaureuseõppes bakalaureusetaseme aineid, magistriõppes magistritaseme aineid). Juhul kui eriala omandamise seisukohalt on vajalik teadmiste täiendamine eelmise õppeastme ainete õppimisega, tuleb esitada selleks avaldus akadeemilisse üksusesse.
Kust ma tean, mis instituut mis aineid koordineerib? Ainekoodi kaks viimast tähte viitavad instituudile. 
CI - Konfutsiuse instituut
DT - Digitehnoloogiate instituut
FK - Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut
HK - Haapsalu kolledž
HT -  Humanitaarteaduste instituut
HR - Haridusteaduste instituut
LT - Loodus- ja terviseteaduste instituut
YK - Ãœhiskonnateaduste instituut
Kust ma näen, milliseid aineid pean õppekava täitmiseks veel sooritama? Ülevaate saad ÕIS2-st - mine oma soorituste lehele ning vali realt "Üliõpilase teadmiste kontrolli tulemused" rippmenüüst "Õppekava täitmine"
Mul on kõik ained, sh kõrvaleriala, sooritatud, aga ÕIS näitab, et mul on vabaainetes ainepunkte puudu. Miks? Teatud põhjustel ei arvesta ÕIS vabaainetest maha kõrvaleriala ainete mahtu, seega jääbki vabaainetesse miinusega vabaainete maht. Vabaainete mahu arvestamiseks tuleks lahutada vabaainete moodulist kõrvaleriala mooduli ainemaht, näiteks 72 EAP (vabaainete moodul) - 48 EAP (kõrvaleriala maht) = 24 EAP (vabaainete maht).
Kust ma tean, kas aine on rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, magistri- ±¹Ãµ¾± doktoriõppe aine? Õppeaine taseme määrab ainekoodi esimene number, kus "5" tähistab rakenduskõrgharidus-, "6" bakalaureuse-, "7" magistri- ja "8" doktoritaseme ainet.