Uudishimu päev 2022 "Mida õpikutes ei räägita"
Ӱ Ülikool kutsub gümnaasiumi õpilasi uudishimu päevale!
Lisa kalendrisse
iCal calendar 
Eesti president Alar Karis kutsub kõiki tähistama 17. novembril uudishimu päeva. Sel puhul korraldab Ӱ Ülikool (TLÜ) suure silmaringi avardava ja koolis õpitut toetava koolipäeva “Mida õpikutes ei räägita”. Koolitunde annavad see päev TLÜ tunnustatud teadlased ja õppejõud. Tunnid on seotud koolis õpitavaga, kuid keskenduvad enam päevakajalistele teemadele ja neile, mis tihedasse õppeprogrammi alati ei mahu. Eelkõige on tunnid sobilikud gümnaasiumi astme õpilastele.
Tunniplaan:
| Kell | Tund | äᲹ |
|---|---|---|
| 9.15 | Tervitus | |
| 9.30-10.15 |
Ristiusustamine Eestis ja mida see tähendas? (ajalugu) Ristiusustamine on Eesti ajaloo üks olulisemaid verstaposte ja seetõttu ka palju käsitlust leidnud nii ajaloo uurimises kui populariseerimisel. Koolitundidest on teada, et Eesti kristianiseeriti 13. sajandi esimesel veerandil läänest tulnud misjonitegevuse käigus. Teame ka, et esimesed kristlikud mõjud olid Eestisse jõudnud juba enne seda, ehkki on väga keeruline spekuleerida, mis need täpsemalt olid. Selles ajalootunnis arutamegi mida kristianiseerimine päriselt toonase inimese maailmapildile õs tähendada, mis roll oli ristisümboolikal enne kui eestlased ristiti ja mis õs inimeste maailmapildis muutuda pärast 13. sajandi ristisõda. |
Tõnno Jonuks |
| 10.30-11.15 |
Külluseaja lõpp, ehk miks on vaja hoida keskkonda (geograafia) Tunnis tuleb juttu sellest, kuidas oleme inimkonnana elanud juba pikalt üle Maa õmete ning kulutame aastaks ette nähtud loodusressursid juba juulikuus. Sealjuures, Eesti on üks kõige enam ressursse liigselt kasutav riik maailmas, mis tähendab, et ammendasime oma aastavarud juba märtsi keskpaigas. Maailma viie rikkama riigi hulgas me pole, küll aga kaheksa saastavama hulgas küll. Mida ressursside ülekasutamine meile inimkonnana tähendab ja kuidas saaksime edaspidi paremini, kuuleb juba tunnis. |
Jaanus Terasmaa |
| 11.30-12.15 |
Sõda ja rahu: väikeriikide kaitse muutuvas maailmas (üDzԲԲõٳܲ) Sõda Ukrainas ehmatas paljusid, kuid on ilmselt uue ajastu tunnus. Venemaa agressioon pani tõenäoliselt mitmed riigipead mõtlema, kuidas ennast ohuolukorras kaitsta, kuidas selliseid olukordi ennetada. On ilmne, et väikeriikide ressursid on piiratumad. Kuidas nemad ennast kaitsta saavad? Tunnis keskendutakse just väikeriikide kaitsele selles muutuvas maailmas ja mida see tähendab Eestile. |
Matthew Crandall |
| 12.15-12.45 | õܲԲ貹ܲ | |
| 12.45-13.30 |
Kuidas olla kõige kiirem sudoku lahendaja? (matemaatika) Sudoku on Jaapanist pärit numbrite paigutamise mõistatus, mis põhineb 9x9 ruudustikul, sisaldades mõningaid etteantud numbreid. Mõistatuse eesmärk on paigutada numbrid tühjadesse ruutudesse nii, et igas reas, veerus ja 3x3 boksis asetseksid ühekordselt numbrid 1 kuni 9. Sudoku lahendamine põhineb aga kindlal matemaatilisel loogikal. Tunnis õpime mitu strateegiat, mis õmaldavad edaspidi lahendada enamus sudokusid. |
Maria Zeltser |
| 13.40-14.25 |
Kuidas hoida oma vaimset tervist? (Ծõٳܲ) Tunnis tuleb juttu sellest, mis on üldse vaimne tervis ja mis seda kõige enam mõjutab. Praktiliste näpunäidetega jagab professor Sisask, kuidas oma vaimset tervist hoida, ennetada sellega seotud probleeme ja edendada enda heaolu. |
Merike Sisask |
| 14.35-15.20 |
Meedia ja õm (eesti keel) Kõigile on teada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuõm, kuid mõnikord räägitakse ka neljandast õmust - ajakirjandusest. Selles tunnis tuleb juttu, mis on meedia ja ajakirjanduse vahe, miks kutsutakse ajakirjandust mõnikord neljandaks õmuks ja millel tugineb ajakirjanduse õm? Mis aga läheb valesti ühiskonnas, kui ajakirjandus ei tule oma ülesannetega toime? |
Külli-Riin Tigasson |
Oluline info neile, kes tulevad kohale:
Päev algab kell 9.15, asukohaks on Ӱ Ülikooli Astra maja (Narva mnt 29), Maximumi auditoorium. Üleriided õb jätta Astra maja riidehoidu.
õܲԲ貹ܲi ajal on õmalik noortel käia söömas Ӱ Ülikooli kolmes kohvikus: Astrarium, kohvik Oaas õ Nova maja kohvik (valdavalt saab söönuks 5-6€ eest). Samuti on õmalik soetada süüa paar maja edasi asuvatest toidupoodidest.
Palume kindlasti teada anda kaia.ljash@tlu.ee, kui klass ei saa kohale tulla (õ puudub märgatav arv õpilasi) – saame nii pakkuda kohti teistele õpilastele.
Lisaküsimuste korral palun pöörduge:
Silvia-Kristiin Kask silvia-kristiin.kask@tlu.ee õ
Kaia Ljaš kaia.ljash@tlu.ee
Tundi annavad
 |
Jaanus Terasmaa on Ӱ Ülikooli Ökoloogia keskuse juhataja ja ökohüdroloogia professor. Terasmaa peamisteks uurimissuundadeks on põhjavesi ja veeringlus, kuid samuti keskkonna- ja kliimamuutused ja nendega kohanemine ning keskkonnateadlikkuse tõstmine. |
 |
Maria Zeltser on Ӱ Ülikooli digitehnoloogiate instituudi dotsent, kelle uurimisvaldkonnaks on jadade ja summeeruvusteooria. Zeltser on tunnustatud õppejõud, kes muuhulgas õpetab ülikoolis finantsmatemaatikat ning on ka finantsmatemaatika raamatu kaasautor. |
 |
Matthew Crandall on Ӱ Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi rahvusvaheliste suhete dotsent. Crandalli peamine uurimisvaldkond on väikeriikide välis- ja julgeolekupoliitika, sealjuures on ta uurinud ka Euroopa Liidu ja Venemaa vahelisi suhteid. |
 |
Merike Sisask on Ӱ Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaaltervishoiu professor. Sisaski uurimisvaldkond on vaimne tervis ja selle hoidmine, muuhulgas kirjutas ta oma doktoritöö vaimse tervise riskikäitumisest (suitsidaalsusest). |
| Külli-Riin Tigasson on eesti ajakirjanik ja Ӱ Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi külalislektor ning ajakirjanduse õppekava kuraator. Tigasson on töötanud varasemalt Eesti Päevalehes arvamustoimetuses, muuhulgas arvamustoimetuse juhina, praegu töötab ta Eesti Ekspressis ajakirjanikuna. |
|
 |
Tõnno Jonuks on Ӱ Ülikooli humanitaarteaduste instituudi teadur ja Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteadur. Jonuksi uurimistöö keskendub usundiuurimisele ja religiooniarheoloogiale. |