ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Mis on õnn? Tõnu Viik                                        

Mis uudist? Katrin Saks

Elame meediastunud maailmas, kus meid pommitatakse informatsiooniga iga sekund. Kuidas kaitsta end uudistetulvas ja valida välja see, mis tõesti oluline? Kuidas ära tunda valeuudised ja meediamanipulatsioonid? Mis asi on infosõda ja kas ka selles võib surma saada?

Kas elame digiprügimäel? Triinu Jesmin

Digiprügi on midagi, mis tekib märkamatult aga see-eest pidevalt. Pea iga meie liigutus virtuaalses maailmas salvestub kuidagi ja kuhugi, pidevalt tekitatakse ja kogutakse andmeid. Kuid kui palju neist talletatud andmetest ka kasulikud on? Tegelikult ongi suurem osa neist kasutud ehk digiprügi. Kuidas digiprügi tekib ja kuidas hoida digihügieeni, sellest räägimegi täpsemalt.
 

Mis on kolonialism ja kuidas see mõjutab meie praegust julgeolekut? Benjamin Klasche

Termin "kolonialism" kirjeldab vägivaldset praktikat teise territooriumi üle täieliku või osalise kontrolli omandamiseks ning selle maa ja inimeste ekspluateerimiseks. Kolonisaatorid on seda põhjendanud kui "tsiviliseerivat" projekti, mille käigus ülemuslikud rahvad õpetavad madalamaid. Peame kolonialismi sageli mineviku taagaks, kuid selle tavad ja diskursused on ühiskondades nii kaua domineerinud, et kipub mõjutama meie julgeolekut negatiivselt ka praegu. (Tund toimub inglise keeles)

 Stressist, rütmist ja liikumisest. Kristjan Port

Loengus tuleb juttu stressist, töövõimest, ülekaalust ja unest. Kuidas need on omavahel seotud ning kuidas ennast aidata?

Kuidas finantsmatemaatika aitab rahaasjad korras hoida? Maria Zeltser

Selles loengus vaatleme, kuidas koostada eelarvet, arvutada intresse ja mõista raha ajaväärtust. Need teadmised ja oskused on olulised igapäevaelus, et teha hästi informeeritud finantsotsuseid.
Eelarve koostamine aitab hallata rahaasju, jälgida sissetulekuid ja kulutusi ning planeerida tulevikku. Intresside arvutamine on võtmetähtsusega laenude, hoiuste ja investeeringute hindamisel. Samuti õpime, kuidas aeg mõjutab raha väärtust, mis on oluline pikaajaliste finantsotsuste tegemisel.

Kas tehisintellekt tungib tundi? Andres Karjus

Viimase aastaga on mitmed tehisintellekti tehnoloogiatel põhinevad tööriistad jõudnud nii kaugele, et suudavad kirjutada ladusat teksti ja luua fotorealistlikke pilte. Kas ja kuidas oleks mõistlik neid õppetöös kasutada? Mida arvavad sellistest tööriistadest õpetajad ja õpilased? 

Kuidas hoida oma vaimset tervist? Merike Sisask

Tunnis tuleb juttu sellest, mis on üldse vaimne tervis ja mis seda kõige enam mõjutab. Praktiliste näpunäidetega jagab professor Sisask, kuidas oma vaimset tervist hoida, ennetada sellega seotud probleeme ja edendada enda heaolu.
 

Mis on populism ja kuidas seda süüakse? Mari-Liis Jakobson

Ãœhiskonnaõpetuse tunnis saab tavaliselt tuttavaks tõsiasjaga, et erakondi saab jagada parempoolseteks ja vasakpoolseteks või liberaalseteks, konservatiivseteks ja sotsiaaldemokraatlikeks. Aga mida tähendab see, kui mõne poliitiku või erakonna kohta öeldakse, et see on populistlik? Meie ühiskonnaõpetuse tunnis saabki selgeks, mida nimetatakse populismiks, miks viimasel ajal populismist nii palju räägitakse ja kuidas kodanikuna populismirikast poliitikat tarbida. 

Eestis elavate inimeste perekonnalood on väga erinevad. Aga on peaaegu kindel, et igas perekonnas on mõni lugu - olgu selleks kas ohvri-, kurjategija või kaasajooksja lugu -, millest ei räägita, mida püütakse varjata ja saladuses hoida. Kirjandus on võimas vahend, mis võimaldab nähtavaks teha nende varjatud ja maha vaikitud lugude mõju järgmistele põlvkondadele. Ene Mihkelsoni romaanid "Ahasveeruse uni" ja "Katkuhaud" ja luule näitavad, mida tähendab ebamugava minevikuga silmitsi seismine ja miks on mineviku läbitöötamine oluline.

Kuidas õppida keemiat? Katrin Soika

Tihti tundub, et keemia ja füüsika on väga rasked õppeained. Nende mõistmine on pea võimatu - tuleb vaid tuupida, tuupida ja tuupida. Kas see ka nii on? Kas saaks ka lihtsamalt? Selles tunnis uurime keemiateadmiste omandamise võimalusi. Mõtleme, millele tuleb erinevate meetodite kasutamisel tähelepanu pöörata. Samuti vaatame üle võimalikud eksimused, mis võivad ilmneda gümnaasiumis keemiateadmiste omandamisel.

Külluseaja lõpp, ehk miks tarbida vähem? Jaanus Terasmaa

Tunnist tuleb juttu sellest, kuidas inimkond, elades üle enda ja Maa võimete, kulutab aastaks saadaolevad loodusressusid juba suveks. Samal ajal me loodame, et saame ületarbimisest põhjustatud kriiside lahendamise lükata tulevikku, kus väljapääsuks on uued tehnoloogilised läbimurded. Räägime ka, miks inimkonna senine ajalugu seda lootust ei toeta ning kas on midagi, mida meist igaüks muuta saaks.