Vastalanud projektides asutakse uurima sisserännanute poliitilist kaasamist ja Ukraina sõjapõgenike keelelist kohanemist uutes riikides
Sel kevadel said alguse kaks NordForski projekti, millest ühte koordineerib Ӱ Ülikooli dotsent Mari-Liis Jakobson ja teises osaleb Ӱ Ülikooli töörühm professor Reili Arguse eestvedamisel. Projektid keskenduvad vastavalt sisserännanute poliitilisele kaasamisele ja Ukraina lastest sõjapõgenike keelelisele kohanemisele uutes riikides.
Eelmise aasta kevadel välja kuulutatud Põhjamaade teadusnõukogu NordForsk rände- ja lõiminguteemalise taotlusvoorule esitati kokku 84 taotlust, millest rahastati seitset. Seda enam on rõõm, et nendest seitsmest kolm jõudsid Eestisse ja kaks omakorda Ӱ Ülikooli. Projekti “Political Inclusion in an Era of Radicalization (POLINERA)” juhib Ӱ Ülikooli dotsent Mari-Liis Jakobson ja projektis “Linguistic Integration of Refugee Children and their Families (LINC)” osaleb Ӱ Ülikooli töörühm, mida veab eest professor Reili Argus.
Mari-Liis Jakobsoni sõnul on POLINERA projekt ajendatud uurimislüngast, mis puudutab sisserännanute ja nende järglaste poliitilist kaasamist ajal, mil paremäärmuslikud vaated on jõudnud peavoolu poliitikasse. “Meie uurimisrühma huvitab, kuidas poliitika radikaliseerumine ja praegune turbulentne rahvusvaheline olukord mõjutab rändetaustaga inimeste ja nende järglaste poliitilist osalust ja vaateid“, selgitas Jakobson. „Näiteks, kas paremradikaalse retoorika levik nügib neid valijarühmi rohkem liberaaldemokraatlike vaadete suunas või hoopis võimendab mõne päritoluriigi autoritaarseid või populistlikke poliitilisi suundumusi. Ning kas näiteks rändevastane retoorika või Eestis kolmandate riikide kodanike valimisõiguse piiramine kammitseb ka nende poliitilist aktiivsust, või vastupidi, kannustab hoopis poliitiliselt organiseeruma.” Ta lisas, et Põhjamaades ja Balti riikides on need küsimused väga aktuaalsed, sest regioon on koduks arvukale välispäritolu elanikkonnale. Poliitiliselt paistab piirkond silma kõrge kohaga demokraatia indeksites kuid sarnaselt paljude teiste paikadega, on ka siin paremradikaalsed ideed võrdlemisi menukad.
Projektis asutakse uurima sõja eest põgenenud Ukraina perede, sh laste keelelist kohanemist uutes riikides. Seda Eesti uurimisrühma juhatav Reili Argus nendib, et Vene agressioon Ukrainas on selle sajandi algusaastate üks keerulisemaid sündmusi, mis sundis miljoneid inimesi, sealjuures palju naisi ja lapsi, pelgupaika teistest riikidest otsima. “Riigid, kes sõjapõgenikele pelgupaika pakkusid, seisid aga silmitsi küsimusega, kuidas neid sujuvalt ühiskonda integreerida. Kahtlemata on üheks võtmeteguriks kohalikus keeles hakkamasaamine,” tõi Argus välja. Ta lisas, et uurimisprojekti eesmärk on paremini mõista, kuidas riiklik poliitika, sh põgenike hariduskorraldus eri riikides, ja ka konkreetsemalt sihtriigi keele õppimise korraldus eelkõige laste ja noorte keeleomandamist soodustavad ning kuidas on põgeniku staatus suhtumisi eri keeltesse ka üldisemalt mõjutanud.
Mõlemad projektid alustavad 2025. aastal ning kestavad kolm aastat, 2027. aasta lõpuni.