ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Täna, 12. juunil kaitseb ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant Emilia PawÅ‚usz doktoritööd, mis uurib eestluse kui rahvusliku identiteedi tekkimise igapäevaseid ja informaalseid külgi.

„Olles mõne riigi kodanikud arvame me tihtipeale, et meie rahvuslus on läbi elu muutumatu. See, kuidas me oma riiki tunneme ja mida sellega seostame,“ selgitas autor. „Õpime seda oma perekonnalt, koolist ning meid ümbritsevast ühiskondlikust ja poliitilisest keskkonnast. Oma doktoritöös soovisin näidata, et eestlus kui selline, ka pärast 25 aastat iseseisvust, on pidevas muutumises. Seda muudame enim meie, ühiskonnaliikmed, ise,“ sõnas ta.

Doktoritöö jälgis kolme olukorda, mille abil saab näha eestluse taasloomist. Tihtipeale toimub see mitteametlikult ja alateadlikult. „Esiteks, kuigi laulupidu on juuripidi kinni Eesti ajaloos ja teatud perioodil seotud poliitiliste ostustega, on ta endiselt koht mitte ainult oma riigimeelsuse väljendamiseks, vaid tihti ka õppimiseks ja selle taasloomiseks. Eriti sobiv näide on, kuidas ühislaulmine annab uued mõõtmed meie emotsionaalsele identiteedile – tunnetele, mida tunneme oma rahvuse, rahvuskultuuri ja keele vastu,“ sõnas Pawłusz.

Teisena toob autor välja, et rahvussümboleid ja -müüte muudab ka popkultuur. Autor vaatleb lähemalt ansambel Metsatöllu tegevust, mis vastandub otseselt ideele, et riik ja poliitikud panevad paika inimeste suhtumise riiki ja rahvusesse. „On näha, et poliitikavälised jõud, kelle hulgas muusikud ja teised kultuuritegelased, otsustavad kasutada teatud sümboleid, müüte ja kangelasi. See muudab viise, kuidas me oma pärimust mäletame ning tulemusena muutub ka meie rahvuslik identiteet,“ selgitas ta.

„Kolmas uuring jälgis Eesti riigi brändimise lugu. Tuleb välja, et Eesti uued kuvandid (näiteks e-Eesti või Eesti kui ida-Skandinaavia riik) ei ole mõeldud vaid turistide ja välisäride meelitamiseks. Ka kohalik rahvastik suhtleb uute narratiividega, kas leppides, tõrjudes või muul viisil,“ sõnas autor. Uuring näitab ka rahvust sümboliseeriva reklaammaterjali tähtsust – näiteks Eesti narratiivi, mis jookseb läbi ÌìÃÀÓ°ÊÓ lennujaama.

Doktoritööl on kaks uudset aspekti. Esiteks esitab see väljakutse vaatele, et rahvuse loovad riigiasutused ja võimuladvik. Teiseks vaatleb töö "etnilise enamuse" identiteediloomet kui keerulist ja muutuvat protsessi, mida ei saa võtta iseenesest mõistetavana. Seega erineb töö teistest eestluse uuringutest, mis uurivad peamiselt venekeelsete kodanike identiteeti ja lõimumist.

Emilia PawÅ‚uszi doktoritöö pealkiri on „In Search of an Estonian Identity: (Formal and Informal) Mechanisms of Identity Construction in Estonia. The Role of Songfestivals, Popular Music and Nation Branding  / Eesti identiteedi otsinguil: (formaalsed ja mitteformaalsed) identiteedi konstrueerimise mehhanismid Eestis. Laulupidude, popmuusika ja rahvuseturundamise roll“ ja selle avalik kaitsmine toimub 12. juunil kell 14 ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis ruumis M-649 (Uus-Sadama 5). Doktoritöö juhendaja on TLÃœ ühiskonnateaduste instituudi vanemteadur Abel Polese, oponendid dotsent Rico Isaacs Oxford Brookes’i ülikoolist ning professor Marcello Molica Pisa ülikoolist.

Tööd saab lugeda TLÜ Akadeemilise Raamatukogu E-kogust .