ÌìÃÀÓ°ÊÓ

24. mail kaitses doktoritööd ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Marge Paas. Autor uuris, kuidas tekib empaatia kunstiteose kogemisel.

„Minu doktoritöö ulatub veidi kaugemale tavapärasest empaatia mõistest ning ma ei uurinud mitte isikutevahelist empaatiat, vaid empaatiakogemust fiktiivsete isikute, kunstiteoses kujutatud isikute või isiku kujutlusmaailma loodud tegelastega,“ selgitas töö autor. Tegemist on väga paeluva filosoofilise küsimusega, kus teeb uurimise keerulisemaks kujutatud tegelase olemus. „Kuidas on võimalik empaatiat kogeda isiku suhtes, kes on pelgalt kujutatud ja ei ole kohal oma elava ihuga? Kuidas mõista empaatiat kirjandustegelase suhtes, kelle kujutis luuakse lugeja fantaasia tulemina?“ osutas autor töös käsitletud küsimustele.

„Empaatia on selline teadmine, mis tekib läbielatud tunnete najal kogedes erinevaid kunstiteoseid. Erinevalt tavapärasest kunstitunnetusest võimaldab empaatiliselt kogetud kunst mõista mitte ainult kunstiteost, vaid aidata avastada ka kogeja enese sisemaailma,“ sõnas Paas. „Seega huvitab mind kogeja sisemaailma uurimine empaatiakogemuses: kuidas kogejas avaldub tema vaimustruktuur peale empaatiliste tunnete läbielamist ning kuidas mõjutab kogeja isikut erinevate kunstiteoste empaatiline läbielamine,“ sõnas ta.

Doktoritöö pealkiri on "Empaatia kunstiteoste kogemisel: fenomenoloogiline analüüs" ja selle avalik kaitsmine toimus 24. mail. Doktoritöö juhendaja on ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli professor Tõnu Viik. Oponendid on Eesti Kunstiakadeemia professor Krista Kodres ja Shandongi Ãœlikooli dotsent (Hiina) Kristjan Laasik.

Doktoritöö täistekst on kättesaadav TLÃœ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas . 

Lisainfo: