Doktoritöö uuris nanoosakeste mõju inimese organismile
Täna, 23. mail kaitseb doktoritööd Ӱ Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Tiina Titma, kelle doktoritöö uuris erinevate biomolekulidega kaetud metalliliste nanoosakeste füsioloogilist mõju esmasel kokkupuutel imetaja (inimese) organismile.
Täna, 23. mail kaitseb doktoritööd Ӱ Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Tiina Titma, kelle doktoritöö uuris erinevate biomolekulidega kaetud metalliliste nanoosakeste füsioloogilist mõju esmasel kokkupuutel imetaja (inimese) organismile.
„Töö käigus arendasime raamprotokolle nanoosakeste omaduste määramiseks, mis pakuvad järgitavat teaduslikku tulemust ja võimaldavad täpsemaid, ökonoomsemaid ravimuuringuid,“ sõnas Titma. See on kooskõlas 3R strateegiaga ning annab autori sõnul võimaluse asendada, vähendada ja parendada kulukaid loomkatseid. „Kasutasime erinevaid meetodeid metalliliste nanoosakeste füsikokeemiliste omaduste ja tsütotoksilisuse määramiseks, uurisime seerumi proteiinide ja bakteriaalsete polüsahhariidide ja metalliliste nanoosakeste koosmõju,“ lisas ta.
„Nanomõõtmetes osakesed on viimasel aastakümnendil pälvinud märkimisväärset tähelepanu. Neid kasutatakse mitmetes elusfäärides: eeskätt elektroonikas, tehnoloogias, ka meditsiinis. Hoolimata paljudest uuringutest on jätkuv probleem nende uuringuandmete ühtlustamine ja üldistamine, mis võimaldaks leida püsivaid seoseid nanoosakeste füüsikalis-keemiliste omaduste ja käitumismustri vahel,“ selgitas töö autor.
„Doktoritöö toel võime väita, et nanotoksilisus sõltub materjalist ning tundub suurenevat, kui osakeste mõõtmed sama kontsentratsiooni puhul vähenevad. Lisaks selgus, et mõnetüübiliste nanoosakeste tsütotoksiline toime ei ilmne koheselt ja meie uuritud fruktooligosahhariididel on dispersioone tasakaalustav ning seedetrakti kaitsev toime,“ võttis töö autor kokku peamised uurimistulemused.
Eksperimentaalne töö tehti Keemilise ja Bioloogilise Instituudi Keskkonnatoksikoloogia Laboratooriumis, kus on juba kümmekond aastat kogemust erinevate kemikaalide ohutuse hindamiseks. Tulevikus võimaldavad sellised nanodisainid tõhustada geeniteraapia täpsust ning ka personaalmeditsiini.
Doktoritöö pealkiri on "Cytotoxicity of Metal-based Nanoparticles in Epithelial Barrier Models" ("Metalliliste nanoosakeste tsütotoksiline toime epiteelbarjääri mudelitele") ja selle avalik kaitsmine toimub 23. mail kell 14 Ӱ Ülikoolis (M-648, Uus-Sadama tn 5). Töö juhendajad on TLÜ professor Ruth Shimmo ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi uurija-professor Anne Kahru ja vanemteadur Jüri Siigur. Oponendid on Ӱ Tehnikaülikooli teadur Kai Künnis-Beres ja Zagrebi Meditsiiniuuringute ja tööohutuse instituudi vanemteadur Ivana Vinkovič Vrček (Horvaatia).
Doktoritöö täistekst on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas .
Lisainfo: