ÌìÃÀÓ°ÊÓ

19. aprillil toimus ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis traditsiooniks saanud igakevadine hariduskonverents "Tee tuleviku kooli", kus mõeldi üheskoos muutuva õpikäsituse tähenduse ja koolikultuuri üle. 

"Konverents näitas, et haridusuuenduslikud ideed pole pelgalt akadeemilise seltskonna mõtteharjutused, vaid osa paljude Eesti koolide igapäevaelust," võttis ürituse kokku haridusinnovatsiooni keskuse juhataja Mati Heidmets. "Konverentsil esitletud Pelgulinna Gümnaasiumi ja Kadrioru Saksa Gümnaasiumi uuenduslikud sammud on juba pakkunud väljakutseid uurijatele, teisalt on nad ka järgimisväärseks eeskujuks teistele koolidele."

Lisaks õpetajatele said konverentsil sõna õppejõud ja teadlased nii ÌìÃÀÓ°ÊÓ kui ka Tartu ülikoolidest. Näiteks selgitasid TLÃœ õppejõud Madis Lepik ja Mare Oja kuulajatele, kuidas ülikooli ja kooli ühised õpikogukonnad toetavad kooliuuendust. Madis Lepik juhib projekti „Ahaa-matemaatika“, mille eesmärk on tuua koolimatemaatikasse uurimuslikku, avastuslikku tegevust. Mare Oja tutvustas projekti „Ühiskonna sidususe tugevdamine“, mis toob uurimuslikku õpet ühiskonnaõpetuse tundi. Keskmes on õpilaste kodanikuoskuste kujundamine. 

Konverentsil tutvustati ka suurt koolikultuuri monitooringut. Nimelt, 2016. aasta kevadel viisid TLÃœ haridusinnovatsiooni keskuse teadurid läbi õpetajate ja õpilaste uuringu, küsides muuhulgas – mis paneb õpetaja silma särama, kust tuleb õpilaste koolirõõm? Tulemused lükkasid ümber levinud arusaama, mille kohaselt Eesti õpetaja jaoks teema number üks on palk. Palk on tähtis, õpetaja silm hakkab  särama aga siis, kui ta saab tööd teha uutele ideedele avatud koolitiimis, kui ta tunneb, et tema sõna ja mõte maksavad. Keskuse analüütiku Kirsti Rumma sõnul on õpetaja hea enesetunde aluseks just õpetaja positsioon koolis, mutrikene masinavärgis tähendab ükskõiksust ja halli pilku. "Tunne, et ma olen tunnustatud tiimiliige, et minust midagi olulist sõltub,  toob sära silma," ütles ta. Uurimustulemused osutavad lisaks, et neis koolides, kus õpetajad on rõõmsad ja rahul, on ka õppurite koolirõõm suurem. 

Lisaks Eesti koolile heideti hariduskonverentsil pilk ka briti koolisüsteemi - videosilla vahendusel liitunud Artur Taevere Londoni School 21-st rääkis lähemalt, kuidas sealne kool õpikäsitust muudab ja pakkus mõtteainet, mida Eestil kõigest sellest õppida oleks.

Konverentsipäev lõppes pidulikul noodil - tunnustusi jagati kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi parimatele. Preemiafond 8100 eurot jagunes nelja kategooria vahel: parim doktoritöö, võõrkeelne artikkel, magistritöö ja õpik. Tänavusele konkursile laekus 34 tööd, neist 10 doktoritööd, 12 magistritööd, 7 ingliskeelset teadusartiklit ja 5 õpikut. Loe lähemalt . 

Vaata pilte . 

Konverentsi korraldasid TLÜ, SA Innove, Eesti Teadusagentuur, Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Akadeemiline Pedagoogika Selts.