ÌìÃÀÓ°ÊÓ

17. aprillil toimus ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Loodus- ja terviseteaduste instituudi, Ida- ÌìÃÀÓ°ÊÓ Keskhaigla ning Liikumistervise Innovatsiooni Klastri konverents „Hääl ja ergonoomika". Häälepäeva traditsioon algatati 1999 aastal Brasiilias, 2002. aastast tähistatakse seda rahvusvaheliselt. Häälepäev toimub iga-aastaselt 16. aprillil (vt: ).

HÄÄLE TERVIS

Hääle tervise sümptomitena on esmalt vokaalne väsimus, edasi ka kurgu kuivus ja punetus, aevastamine, ebamugavus, sage köhatamine, sügelus, ärritus, hääle kähedus, lima kogunemine kurku, kurguvalu, nohu, köha. Hääle tervisega on seotud ülemiste hingamisteede haigused, krooniline larüngiit, astma, suurenenud kopsuvähi risk jt haigused.
Hääle kasutamise harjumused on individuaalsed, mõju häälele on kõvasti ja kiiresti rääkimisel, distantsilt rääkimisel, aga ka valel rääkimise tehnikal. Hääle tervist mõjutavad suitsetamine, s.h. passiivne suitsetamine, liigne kohvi joomine, vähene vedeliku tarbimine ja ebapiisavad puhkepausid, stressiolukorrad, une kvaliteet, aga ka regulaarne ülemiste hingamisteede ravimite kasutamine (kuivatab).

³Õij¢±õ³§°­·¡³§°­°­°¿±·¶Ù

Hääle tervist mõjutavad keskkonnamüra, õhukeskkonna saastatus (looduslik ja tööstuslik) ja maapinna saastatus. Eriti ohustatud on lapsed, kuna nad on väikesemad ja seega vastuvõtlikumad saastele. Saastajatest on olulisimad CO, SO2, osoon ja NO2. Esimesed tekivad eelkõige energeetikatööstusest põlemise tagajärjel – selle protsessi tagajärjel satuvad need ka atmosfääri ja sajavad vihmadena alla ka teistes piirkondades. Õhu saastatust suurendab ka ahiküte ja sellega tekkivad peenosakesed -kuivade ja kvaliteetsete puudega kütmisel tekib neid vähem. Õhu saastatust jälgitakse õhukvaliteedi indeksiga. On leitud seoseid keskkonnamüra, piirkonna saastatuse ja südame- veresoonkonna haiguste riski vahel.

RUUMIDE SISEKESKKOND

Hääle tervist jälgitakse enam lauljate, näitlejate aga ka õpetajate ja teenindajate hulgas. Sisekeskkonna riskidest mõjutavad hääle tervist istuv tööasend, õhu kvaliteet, taustamüra ja akustika, hääle kasutamise aeg, üldtervislik seisund. Korduvast tegevusest tingitud töö tervisemõjud tekivad 10-15 aasta möödudes. Istuvas asendis on keha nn lukus, see mõjutab hingamiskvaliteeti. Õhu kvaliteedi näitajatena on eelkõige temperatuur (soovitatav 21-22°C) ja niiskus, aga ka tolmuosakesed ja müra. Renoveeritud majad ilma sundventilatsioonita suurendavad hallituste kogunemise riski. Kontoris olev pidev vaikne müra on väsitav sensoorsele süsteemile. Ruumi arhitektuur mõjutab akustikat, akustilised defektid on tulnud ka kaasaegsetesse eluruumidesse, need raskendavad kõnelemist või laulmist ruumis. Spordisaalides olevad akustika probleemid, mistõttu juhendaja peab kasutama püsivalt tugevdatult häält, võivad kokkuvõttes mõjuda treeneri või võimlemisõpetaja hääle tervisele. On olemas reguleeritud akustikaga ruume, perspektiivis on muudetava kõlavusega harjutusruumid vajalikud ka lauljatele ja näitlejatele: eesmärgiks on ka töötajate hääletervise kaitsmine.

HÄÄLE TERVISE HOIDMINE: ÕPETAJAD JA TEENINDAJAD

Hinnanguliselt on 16% õpetajatest ja ligi 4% näitlejatel, teenindajatel, müügiesindajatel häälehäireid. Riskiperioodidena hinnatakse 2, 10 ja 20 tööaastat. Eestis Ida- ÌìÃÀÓ°ÊÓ Keskhaiglas tehtud uuring 101 õpetaja hulgas ÌìÃÀÓ°ÊÓ ja Harjumaa koolidest (enamus naised), näitas, ent ca 26% õpetajatest esinesid hääleprobleeme (hääle ülekoormus või hääle vale kasutus, hääl muutus kähedamaks või madalamaks). Ka meditsiiniline läbivaatus kinnitas häälepaelte kahjustusi õpetajatel. Keskkonnaprobleemidena tõid õpetajad välja müra, akustika (kaja), stressi ja õhu kvaliteedi, õpetajatel esineb ka väsimust, stressi või unetust. Õpetajad on vähendanud häälega seotud hobitegevusi. Vaid ca 1% häälehäiretega õpetajatest otsib abi. Õpetajad ei olnud väga teadlikud häälehoiu põhimõtetest, enamus pidasid vajalikuks hääleteraapiat. Õpetajate õppekavadesse oleks vajalik planeerida häälealane koolitus.
Kasu võib saada ka hääle analüüsi ja treeningu programmidest, need mõõdavad sagedust, hääleulatust, hääletugevuse kõikumist, vibreerimist, hääle stabiilsust ja fonatsiooniaega. Programmidest toodi esile OperaVOX programmi ja VoiceVista programmi.

Soovides hoida hääle tervist, anti konverentsil järgmised praktilised soovitused.

1. Kui hääl on kahjustunud, siis tuleb häälele anda puhkust ja ravida sümptomeid.
2. Õpetajatele on soovitatav planeerida ja läbida häälekoolitust.
3. Hääle analüüsiks ja treeninguks on mitmeid tarkvarasid.
4. Avatud kontorid ei ole (hääle)tervist toetavad, mõjuritena on müra, stress ja privaatsuse puudumine, mis toovad kaasa töövõime languse kuni 20%.
5. Akende vahetamisega (pakettaknad) paraneb ruumi soojushoid, ent väheneb õhu kvaliteet. Akende avamisega paraneb õhukvaliteeti vaid avatuna ja vaid veidi aega pärast seda.
6. Soovitatav siseõhu ruumi suhteline niiskus talvel on 25-40%, suvel 30-70%. Põrandaküttega ruumis tolm koguneb ning liigub soojusega üles, see küttepõhimõte tervise seisukohalt sobib pigem ruumidesse, kus viibitakse lühiajaliselt.
7. Uute ehituste planeerimisel tuleb arvestada mh akustika normidele vastavusele ja kasutada heli peegeldavaid materjale.

Lisainfo konverentsi korraldajalt: Kirsti Pedak MA kirsti.pedak@tlu.ee

Refereeritud konverentsiallikad saavad olema kättesaadavad .

ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Loodus- ja terviseteaduste instituut on Liikumistervise innovatsiooni klastri SportEST partner ja seisame üheskoos selle eest, et avalikkust teavitada tervise hoidmise, eelkõige liikumistervise olulisusest. Klastrit SportEST kaasrahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.