Seminar süüvis loomade rolli Balti ajaloos
8. juunil kogunesed ajaloolased ja arheoloogid, kunsti- ja kultuuriajaloolased Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses, et arutleda Balti loomaajaloo teemadel. Toimus ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Ajaloo, Arheoloogia ja Kunstiajaloo Keskuse, Keskkonnajaloo Keskuse ning Keskaja Keskuse ühisseminar "Balti loomaajalugu 2. Loomajäljed kirikus, õiguses, visuaalkultuuris".
8. juunil kogunesid ajaloolased ja arheoloogid, kunsti- ja kultuuriajaloolased Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses, et arutleda Balti loomaajaloo teemadel. Toimus ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Ajaloo, Arheoloogia ja Kunstiajaloo Keskuse, Keskkonnajaloo Keskuse ning Keskaja Keskuse ühisseminar "Balti loomaajalugu 2. Loomajäljed kirikus, õiguses, visuaalkultuuris".
Seminaril otsiti vastuseid küsimusele, milline on Baltimaadel olnud inimeste-loomade kooselu nii varasemas kui ka uuemas ajaloos ning kuidas seda uurida saab. Arutleti nii Balti loomaajaloo eripärade kui põhjuste üle, miks on loomade ajalugu terves maailmas järjest populaarsem.
Kõige rohkem tähelepanu pälvisid kassid ja kaslased, kellele keskendus seminari esimene osa: vaatluse alla tulid kasside ja lõvide mitmepalgelised rollid keskajal. Seejärel võeti ette loomade õigused ja kaitse ning päeva kolmandas osas nende suhted kunstiga. Päeva lõpetasid TLÜ ajaloomagistrite ja -magistrantide poster-ettekanded ning huvilistele tutvustas Elle-Mari Talivee.
Mullu toimunud esimesel seminaril keskenduti loomade rollile kesk- ja varauusaja Eesti- ja Liivimaal. Kokkuvõtteks jõuti järeldusele, et eesti ajalootõlgenduses peaks loomadele märksa rohkem ruumi tegema, olgu nendeks siis hobused või ükssarvikud, tihased või kalad või mistahes muud elajad. 2016. aasta seminari kokkuvõtet on võimalus lugeda .
Lisainfo ürituse kohta on kättesaadav .