TLÜ arheoloogia teaduskogu ja EPAM tähistasid Muuseumiööd
20. mail tähistati kõikjal Eestis Muuseumiööd. Sel puhul avasid kõigile huvilistele uksed ka ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli arheoloogia teaduskogu ja TLÃœ Eesti pedagoogika arhiivmuuseum (EPAM).
20. mail tähistati kõikjal Eestis Muuseumiööd. Sel puhul avasid kõigile huvilistele uksed ka ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli arheoloogia teaduskogu ja TLÃœ Eesti pedagoogika arhiivmuuseum (EPAM).
EPAM osales muuseumiööl esimest korda, huvilised viidi 19.-20. sajandi tsaariaegsesse koolipäeva. Tunni jooksul sai proovida krihvliga tahvlile ja sulega kirjutamist, gooti kirjas tekstide lugemist ja arvelauaga rehkendamist. Tabavalt on õppetööd sel ajajärgul kirjeldanud kirjanik Jaan Lattik: „Õpetati palju, õpiti vähe, seletati viie eest, aru saadi kahe eest, küsimusi oleks hobusel vedada andud, kostmisi võis vares nokaga ära viia.“ Seda ikka sellepärast, et õppekeeleks pidi ametlikult olema vene keel. Kes aga suurema üleannetusega hakkama sai või õppida ei viitsinud, seda nuhtles köster näiteks kitsejala või lineikaga.Kui tsaariaegses muuseumiklassis tajus enamus külastajaid aja seiskumist, siis ELU projekti Ajalugu elavaks! raames vastvalminud nõukogudeaegne klassiruum tekitas nostalgilist äratundmisrõõmu. Et tänavuse muuseumiöö teemaks oli Öös on mänge, õpetasid ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli üliõpilased huvilistele ka omaaegseid koolimänge.
Muuseumiööl käis EPAMi uut ekspositsiooni uudistamas veidi rohkem kui veerandsada külastajat. Tagasiside oli väga positiivne, sest suuri masse polnud ning iga külastajaga oli võimalik tegeleda individuaalselt. Et muuseumiöö toimus üheksandat korda, otsiti muuseumimaastikul juba uut ja veel avastamata, mida väikemuuseumina EPAM oma uues asukohas – Rävala pst 10 – kahtlemata on.
Laupäeval avas uudistajatele uksed ka ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli arheoloogia teaduskogu muuseum. Ãœrituse „Öös on mänge ja aardeid“ raames toodi esmakordselt publiku ette mõned viimaste aastate põnevamad aardeleiud ja Salme laevmatusest avastatud haruldased mängunupud. Konservaatorite näpunäidete järgi prooviti oma oskusi purunenud savipottide jt esemete kokkupanemiseks. Ka üritus arheoloogia teaduskogus läks hästi: külastajate hulgas oli palju peresid, sh venekeelsed noored pered ja vene rahvusest gümnaasiuminoored. Lisaks eestlastele oli külailisi Lätist, Soomest ja Norrast. Läti ja Soome külastajatele saime pakkuda ekskursioone ka nende emakeeles. Lapsed said ise läbi viia arheoloogilisi kaevamisi ja panna kokku puslesid. Samal ajal käisid emad-isad vaatamas näitust. Aarete saalis tehti ekskursioone sõna otseses mõttes jooksval lindil. Uksed suleti väsinuna kuid äärmiselt õnnelikuna õnnestunud ürituse üle.
Arheoloogiamuuseumis käis muuseumiööl ühtekokku 138 inimest. Külalised olid rõõmsameelsed, muuseumist ja väljapanekutest siiralt huvitatud ja lootsid, et ka järgmisel aastal võtaks arheoloogiamuuseum muuseumiöö üritusest osa. Eriti polpulaarsed olid aarete väljapanekud, arheoloogiliste kaevamiste mängimine ja arheoloogiateemaliste puslede kokkupanemine. Ekskursioone tehti ka vene, läti ja soome keeles, mille eest pälvis arheoloogia teaduskogu eriti palju kiidusõnu!
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli kampuse Astra foorumis on ka avatud näitus "Arheoloogia sees ja väljas", mis tutvustab TLÃœ arheoloogia teaduskogu varasid ja põhitegevusi. Nelja mahukasse klaaspüramiidi on välja pandud Eestist avastatud erinevatest ajastutest pärit originaalleiud. Vanimad neist on saadud u 6000 aasta vanuse Tamula kiviaja asula ja matmispaiga arheoloogilistelt väljakaevamistelt. Vaata lähemalt T.